Eksperdi hinnang: prantsuse kuulsa meistri SIMONE ERARDI kabinetklaver väärib taastamist, selleks kuluks 10 000-11 000 eurot.
Kuusalu vallarhitekt Kadi Raudla käis paar kuud tagasi sügisel Allika külas vaatamas, millises seisus on vallale kuuluv vana koolimaja. Ta avastas koolimaja saalinurgast klaveri, millel on eriliselt kujundatud jalad ja pedaal. Pilli üks jalg on küll katki ja selle asemel toetab tool, kuid muus osas on klaver väljanägemiselt üsna hästi säilinud, kui arvestada, kui kaua on mahajäetud hoones kasutuseta seisnud, kommenteeris ta.
Vallaarhitekt hakkas uurima ja selgus, et klaver on Kiiu koolimajja soetatud 1948. aastal lapsevanemate annetuste abil. Kiiu kool koliti 1964. aastal Kuusallu Rihumäele ehitatud uude koolimajja, seda klaverit kaasa ei võetud.
Kadi Raudla: „Kui mõelda hoiustamise kehvadele tingimustele, siis imekombel on klaver jäänud alles, pole ära lõhutud või minema viidud. Palusin eksperdilt arvamust, kas seda oleks võimalik või mõistlik taastada, ja saime hinnangu, et tegu on Eestis harvaesineva ja taastamist vääriva kabinetklaveriga. Taastamise hinnaks pakkus KT Musical Instruments OÜ tegevjuht Kalle Tombak 10 000-11 000 eurot.“
Vallaarhitekt on seda meelt, et niisuguse väärtusliku muusikainstrumendi hävinemine oleks lubamatu, tuleks leida võimalus pill taastada.
„Klaver osteti üle 50 aasta tagasi kohalike inimeste annetuste toel, vast võiks nüüdki teha samamoodi ja koguda annetusi? Ka vald võiks aidata,“ pakkus Kadi Raudla.
Muusikakooli jaoks liiga väärtuslik
Esmalt tutvustas Kadi Raudla klaverist tehtud fotosid ja eksperdi arvamust Kuusalu kunstidekoolile. Sealt rõhutati, et klaver tuleks taastada, kuid kunstidekooli õppevahendiks ei sobi.
Direktor Paul Himma kommenteeris Sõnumitoojale: „On positiivne, kui on võimalik ja võetakse vaevaks see klaver korda teha, kuid meie koolile on tarvis tööriista – selline vana pill ei pea vastu, kui mängida peaaegu igal päeval ja mitu tundi. Samas on meile tõesti uut tiibklaverit vaja, kui keegi kingiks, oleme väga tänulikud. Sobivad tiibklaverid maksavad 25 000-40 000 eurot, mis on väga suur summa.“
Seda, et Erard klaver osteti kohalike inimeste annetuste toel, sai Kadi Raudla teada kunstidekooli sekretärilt Rein Kipparilt. Tema isa Rudolf Kippar oli omal ajal üks neist lapsevanematest, kes käis kohalikult rahvalt klaveri jaoks annetusi kogumas.
Rein Kippar: „Mu isa ostis ära Allika koolimajas kasutusel olnud harmooniumi, ka see raha läks klaveri fondi. Tänu harmooniumile räägiti meil kodus Erard klaveri ostmisest koolile, aga eellugu ei mäleta, ka mu vanem vend ei mäleta. Huvitav oleks teada saada, kellelt klaver osteti, kes müüs ja miks, millise hinnaga, kui suur osa tuli annetustest. Kui nüüd selgus, et see on haruldane klaver, siis seda enam hakkab huvitama, kellele võis pill kunagi kuuluda.“
Kiiu kooli endine õpetaja Aliise Rea rääkis Sõnumitoojale, et tema läks kooli tööle 1953. aastal: „Olin õppinud algklasside õpetajaks, aga pandi ka laulutunde andma. Selle klaveriga saatsin lauljaid, kuni ühel päeval öeldi, et meil on sulle üllatus – näidati uut pianiinot, mis siis tundus hiigla ilus. Vana klaveri jätsime kõrvale, kasutasime uut pianiinot. Kui kool koliti Kuusallu ümber, jäi vanasse majja internaat ja klaver oli internaadi käsutuses.“
Aliise Rea tõdes, et tol ajal ei olnud kombeks ajaloolist tausta uurida ja talle oli üllatus, et klaver osteti annetuste toel: „Enne mind andis Kiiu koolis laulutunde Valter Tormis, kes oli Veljo Tormise onu. Ehk on Valter Tormis klaveri ostmisega seotud? Ei osanud ise klaveri kohta huvi tunda ja keegi ei rääkinud ka.“
Kadi Raudla: „Kui on inimesi, kes on kuulnud või mäletavad või leidnud kirjalikke mälestusi, kuidas klaver Kiiu koolimajja sattus, palun andke endast märku. Oleme väga tänulikud igasuguse info eest seoses selle kabinetklaveriga.“
Klaverivabrikant SIMONE ERARD
Simone Erard elas aastatel 1752-1831, sündis Strasbourgis. Saavutas Prantsusmaal klaveritootmises tipptaseme. Erard klaveritega on mänginud Beethoven, Chopin, Liszt, Wagner, Verdi ja paljud teised kuulsad muusikud.