Vanas Kiiu koo­li­ma­jas on üle 50 aas­ta seis­nud ha­rul­da­ne kla­ver

1344
REIN KIPPARI isa Rudolf Kippar oli üks neist, kes kogusid selle Erard kabinetklaveri ostmiseks rahvalt annetusi.

Eks­per­di hin­nang: prant­su­se kuul­sa meist­ri SI­MO­NE ERAR­DI ka­bi­netk­la­ver vää­rib taas­ta­mist, sel­leks ku­luks 10 000-11 000 eu­rot.

Kuu­sa­lu val­lar­hi­tekt Ka­di Raud­la käis paar kuud ta­ga­si sü­gi­sel Al­li­ka kü­las vaa­ta­mas, mil­li­ses sei­sus on val­la­le kuu­luv va­na koo­li­ma­ja. Ta avas­tas koo­li­ma­ja saa­li­nur­gast kla­ve­ri, mil­lel on eri­li­selt ku­jun­da­tud ja­lad ja pe­daal. Pil­li üks jalg on küll kat­ki ja sel­le ase­mel toe­tab tool, kuid muus osas on kla­ver väl­ja­nä­ge­mi­selt üs­na häs­ti säi­li­nud, kui ar­ves­ta­da, kui kaua on ma­ha­jäe­tud hoo­nes ka­su­tu­se­ta seis­nud, kom­men­tee­ris ta.

Val­laar­hi­tekt hak­kas uu­ri­ma ja sel­gus, et kla­ver on Kiiu koo­li­maj­ja soe­ta­tud 1948. aas­tal lap­se­va­ne­ma­te an­ne­tus­te abil. Kiiu kool ko­li­ti 1964. aas­tal Kuu­sal­lu Ri­hu­mäe­le ehi­ta­tud uu­de koo­li­maj­ja, se­da kla­ve­rit kaa­sa ei võe­tud.

Ka­di Raud­la: „Kui mõel­da hoius­ta­mi­se keh­va­de­le tin­gi­mus­te­le, siis ime­kom­bel on kla­ver jää­nud al­les, po­le ära lõ­hu­tud või mi­ne­ma vii­dud. Pa­lu­sin eks­per­dilt ar­va­must, kas se­da oleks või­ma­lik või mõist­lik taas­ta­da, ja sai­me hin­nan­gu, et te­gu on Ees­tis har­vae­si­ne­va ja taas­ta­mist vää­ri­va ka­bi­netk­la­ve­ri­ga. Taas­ta­mi­se hin­naks pak­kus KT Mu­si­cal Inst­ru­ments OÜ te­gev­juht Kal­le Tom­bak 10 000-11 000 eu­rot.“

Val­laar­hi­tekt on se­da meelt, et nii­su­gu­se väär­tus­li­ku muu­si­kainst­ru­men­di hä­vi­ne­mi­ne oleks lu­ba­ma­tu, tu­leks lei­da või­ma­lus pill taas­ta­da.

„Kla­ver os­te­ti üle 50 aas­ta ta­ga­si ko­ha­li­ke ini­mes­te an­ne­tus­te toel, vast võiks nüüd­ki te­ha sa­ma­moo­di ja ko­gu­da an­ne­tu­si? Ka vald võiks ai­da­ta,“ pak­kus Ka­di Raud­la.

Muu­si­ka­koo­li jaoks lii­ga väär­tus­lik
Es­malt tut­vus­tas Ka­di Raud­la kla­ve­rist teh­tud fo­to­sid ja eks­per­di ar­va­must Kuu­sa­lu kuns­ti­de­koo­li­le. Sealt rõ­hu­ta­ti, et kla­ver tu­leks taas­ta­da, kuid kuns­ti­de­koo­li õp­pe­va­hen­diks ei so­bi.

Di­rek­tor Paul Him­ma kom­men­tee­ris Sõ­nu­mi­too­ja­le: „On po­si­tiiv­ne, kui on või­ma­lik ja võe­tak­se vae­vaks see kla­ver kor­da te­ha, kuid meie koo­li­le on tar­vis töö­riis­ta – sel­li­ne va­na pill ei pea vas­tu, kui män­gi­da peaae­gu igal päe­val ja mi­tu tun­di. Sa­mas on mei­le tões­ti uut tiibk­la­ve­rit va­ja, kui kee­gi kin­giks, ole­me vä­ga tä­nu­li­kud. So­bi­vad tiibk­la­ve­rid mak­sa­vad 25 000-40 000 eu­rot, mis on vä­ga suur sum­ma.“

Se­da, et Erard kla­ver os­te­ti ko­ha­li­ke ini­mes­te an­ne­tus­te toel, sai Ka­di Raud­la tea­da kuns­ti­de­koo­li sek­re­tä­rilt Rein Kip­pa­rilt. Te­ma isa Ru­dolf Kip­par oli omal ajal üks neist lap­se­va­ne­ma­test, kes käis ko­ha­li­kult rah­valt kla­ve­ri jaoks an­ne­tu­si ko­gu­mas.

Rein Kip­par: „Mu isa os­tis ära Al­li­ka koo­li­ma­jas ka­su­tu­sel ol­nud har­moo­niu­mi, ka see ra­ha läks kla­ve­ri fon­di. Tä­nu har­moo­niu­mi­le rää­gi­ti meil ko­dus Erard kla­ve­ri ost­mi­sest koo­li­le, aga eel­lu­gu ei mä­le­ta, ka mu va­nem vend ei mä­le­ta. Hu­vi­tav oleks tea­da saa­da, kel­lelt kla­ver os­te­ti, kes müüs ja miks, mil­li­se hin­na­ga, kui suur osa tu­li an­ne­tus­test. Kui nüüd sel­gus, et see on ha­rul­da­ne kla­ver, siis se­da enam hak­kab hu­vi­ta­ma, kel­le­le võis pill ku­na­gi kuu­lu­da.“

Kiiu koo­li en­di­ne õpe­ta­ja Alii­se Rea rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et te­ma läks koo­li töö­le 1953. aas­tal: „Olin õp­pi­nud algk­las­si­de õpe­ta­jaks, aga pan­di ka lau­lu­tun­de and­ma. Sel­le kla­ve­ri­ga saat­sin laul­jaid, ku­ni ühel päe­val öel­di, et meil on sul­le ül­la­tus – näi­da­ti uut pia­nii­not, mis siis tun­dus hiig­la ilus. Va­na kla­ve­ri jät­si­me kõr­va­le, ka­su­ta­si­me uut pia­nii­not. Kui kool ko­li­ti Kuu­sal­lu üm­ber, jäi va­nas­se maj­ja in­ter­naat ja kla­ver oli in­ter­naa­di kä­su­tu­ses.“

Alii­se Rea tõ­des, et tol ajal ei ol­nud kom­beks aja­loo­list taus­ta uu­ri­da ja tal­le oli ül­la­tus, et kla­ver os­te­ti an­ne­tus­te toel: „En­ne mind an­dis Kiiu koo­lis lau­lu­tun­de Val­ter Tor­mis, kes oli Vel­jo Tor­mi­se onu. Ehk on Val­ter Tor­mis kla­ve­ri ost­mi­se­ga seo­tud? Ei osa­nud ise kla­ve­ri koh­ta hu­vi tun­da ja kee­gi ei rää­ki­nud ka.“

Ka­di Raud­la: „Kui on ini­me­si, kes on kuul­nud või mä­le­ta­vad või leid­nud kir­ja­lik­ke mä­les­tu­si, kui­das kla­ver Kiiu koo­li­maj­ja sat­tus, pa­lun and­ke en­dast mär­ku. Ole­me vä­ga tä­nu­li­kud iga­su­gu­se in­fo eest seo­ses sel­le ka­bi­netk­la­ve­ri­ga.“

Kla­ve­ri­vab­ri­kant SI­MO­NE ERARD
Simone Erard elas aas­ta­tel 1752-1831, sün­dis St­ras­bour­gis. Saa­vu­tas Prant­sus­maal kla­ve­ri­toot­mi­ses tipp­ta­se­me. Erard kla­ve­ri­te­ga on män­gi­nud Beet­ho­ven, Cho­pin, Liszt, Wag­ner, Ver­di ja pal­jud tei­sed kuul­sad muu­si­kud.

 

Eelmine artikkelAni­ja val­la ra­nit­sa­toe­tus 150 eu­rot
Järgmine artikkelAni­ja val­la las­teae­da­de ko­ha­ta­su võrd­sus­tub aas­ta jook­sul