Val­la­va­nem TOO­MAS TEE­VÄ­LI: „Raa­si­ku val­la ee­lar­ve suu­rim in­ves­tee­ring on ühis­vee­vär­ki.“

42
Raa­si­ku val­la­va­nem TOO­MAS TEE­VÄ­LI: „Ar­van, et val­la 2025. aas­ta ee­lar­ve sai hea ja on üs­na rea­list­lik.“

Raa­si­ku val­la­va­nem TOO­MAS TEE­VÄ­LI, vo­li­ko­gu võt­tis tä­na­vu­se val­laee­lar­ve vas­tu jaa­nua­ris ehk kaks kuud va­rem kui eel­mi­sel aas­tal. Tei­sel lu­ge­mi­sel ei esi­ta­tud sel­le koh­ta üh­te­gi si­su­list kü­si­must ning ee­lar­ve kin­ni­ta­ti ühe­hääl­selt. Kas val­la­va­lit­su­se koos­ta­tud ee­lar­ve­pro­jekt oli nii hea, et vo­li­ko­gu liik­med ei esi­ta­nud­ki sel­les­se pa­ran­du­set­te­pa­ne­kuid?
„Kas ee­lar­ve sai hea või halb sõl­tub vaa­te­nur­gast. Mi­na ar­van, et ee­lar­ve on üs­na rea­list­lik, an­nab või­ma­lu­se kõik ka­van­da­tu el­lu viia. Loo­dan, et saa­me se­da tä­na­vu te­ha möö­du­nud aas­tast efek­tiiv­se­malt, sest ee­lar­ve sai va­ra­kult vas­tu võe­tud. Olen sel­le eest vo­li­ko­gu­le tä­nu­lik, val­la­va­lit­su­sel on nüüd ko­he aas­ta al­gu­ses või­ma­lik ha­ka­ta käesolevaks aas­taks pla­nee­ri­tud as­ja­de­ga te­ge­le­ma. Ku­na saa­me ha­ka­ta han­keid lä­bi vii­ma va­rem kui eel­mi­sel aas­tal, ehk saa­me siis ka sood­sa­mad hin­na­pak­ku­mi­sed ning või­bol­la jõua­me sel aas­tal ära te­ha veel mi­da­gi, mil­leks prae­gu ra­ha ei ja­gu­nud.

Vo­li­ko­gus oli ka ee­lar­ve esi­me­sel lu­ge­mi­sel vä­ga konst­ruk­tiiv­ne aru­te­lu, see an­dis loo­tust, et saa­me tä­na­vu ee­lar­ve kii­res­ti vas­tu võe­tud. Vo­li­ko­gu liik­me­telt suu­ri pa­ran­du­set­te­pa­ne­kuid ei tul­nud­, vaid väi­ke­sed täp­sus­tu­sed. Ar­van, et üld­joon­tes sai ee­lar­ve hea. Üle oma var­ju hü­pa­ta ei saa, aga na­gu li­gi pool­teist aas­tat ta­ga­si üt­le­sin – aas­taid ta­ga­si lu­ba­tud või alus­ta­tud ja poo­li­kuks jää­nud tööd tu­leks lõpuni viia. Osa­li­selt jõud­si­me sel­le­ga eel­mi­sel aas­tal alus­ta­da, osa neist töö­dest on käes­o­le­va aas­ta in­ves­tee­rin­gu­te­ka­vas.“

Kas ja kui pal­ju ka­van­da­te ee­lar­ves­se pea­mi­se tu­luar­tik­li, ük­si­ki­si­ku tu­lu­mak­su, kas­vu võr­rel­des möö­du­nud aas­ta­ga?
„Tu­lu­maks tõu­seb võr­rel­des eel­mi­se aas­ta ee­lar­ve­ga 5,8 prot­sen­ti. Võt­si­me alu­seks eel­mi­se aas­ta tu­lu­mak­su lae­ku­mi­se ning ar­ves­ta­si­me ka ela­ni­ke juur­de­kas­vu­ga. Ra­ha­li­selt tä­hen­dab see, et ole­me ka­van­da­nud tu­lu­mak­su lae­ku­mi­seks 465 000 eu­rot roh­kem kui möö­du­nud aas­tal. See peaks ai­ta­ma pi­de­valt kas­va­vaid ku­lu­sid kom­pen­see­ri­da.“

Maa­mak­su lae­ku­mist prog­noo­si­te sa­mu­ti mul­lu­sest roh­kem, sest vo­li­ko­gu ot­sus­tas 2025. aas­tal maa­mak­su tõs­ta?
„Jah. Võr­rel­des eel­mi­se aas­ta­ga tun­dub maa­mak­su lae­ku­mi­se kasv vä­ga suur, roh­kem kui 59 prot­sen­ti. Õi­gem oleks võr­rel­da siis­ki üle-eel­mi­se aas­ta maa­mak­su­ga, sest eel­mi­sel aas­tal meil maa­maks lan­ges. 2023. aas­ta­ga võr­rel­des on maa­mak­su ka­van­da­tav tõus li­gi 31 prot­sen­ti. Ka see võib tun­du­da vä­ga pal­ju, kui­gi ra­ha­li­selt kasv vä­ga suur ei ole – 2023. aas­tal oli ee­lar­ves maamaksu ka­van­da­tud 152 000 eu­rot, möö­du­nud aas­tal 124 000 eu­rot, tä­na­vu on 198 900 eu­rot.

Loo­da­me ee­lar­ves­se 200 000 eu­rot tu­lu saa­da ka va­ra müü­gist. Aru­kü­las ja Raa­si­kul on mu­nit­si­paal­maid, mi­da soo­vi­me de­tailp­la­nee­rin­gu­te kau­du vää­rin­da­da, et siis müüa.“

Kas ee­lar­ve ku­lu­de jao­tu­ses on võr­rel­des va­ra­se­ma­ga olu­li­si muu­da­tu­si?
„En­di­selt ku­lub suu­rim osa, 65,7 prot­sen­ti ee­lar­ve põ­hi­te­ge­vus ku­lu­dest ehk tä­na­vu li­gi 8,3 mil­jo­nit eu­rot ha­ri­du­se­le. Muu­de ku­lu­de pro­port­sio­naal­ne jao­tus on enam-vä­hem sa­ma, mis oli eel­mi­sel aas­tal, kuid sot­siaal­ku­lu­de all ole­me pla­nee­ri­nud hool­de­ko­du­tee­nus­te vä­ga suurt kas­vu. Eel­mi­sel aas­tal ka­van­da­si­me sel­leks 228 000 eu­rot, tä­na­vu 363 000 eu­rot, mis on üle 48 prot­sen­di roh­kem. Mi­da­gi po­le te­ha, oma ini­mes­te hool­de­ko­du­ko­ha osa­li­ne ta­su­mi­ne on sea­du­sest tu­le­nev ko­hus­tus ja pea­me sel­le kas­vu­ga ar­ves­ta­ma. Li­saks hool­de­ko­du­de hin­na­tõu­su­le on kas­va­nud ka hool­de­ko­du­des­se läi­nud ini­mes­te arv. See kas­vab ilm­selt veel­gi, sest tä­na­päe­va hool­de­ko­dud on vä­ga kor­ra­li­kud ja ini­me­sed soo­vi­vad neis­se min­na.“

Kaa­sav ee­lar­ve Raa­si­ku val­las eel­mi­se aas­tal ebaõn­nes­tus, kas alanud aas­taks ole­te sel­le­le ra­ha ka­van­da­nud?
„Jah, kaa­sav ee­lar­ve tu­leb, sel­le jaoks on ka tä­na­vu ee­lar­ves 10 000 eu­rot. Ilm­selt pea­me kaa­sa­va ee­lar­ve ju­hen­dit täp­sus­ta­ma, et ei lae­kuks liht­salt emot­sioo­ni pealt teh­tud et­te­pa­ne­kuid. Pea­me ka vei­di roh­kem sel­gi­ta­ma, mil­li­seid pro­jek­te kaa­sa­vast ee­lar­vest ra­has­ta­mi­seks ta­sub esi­ta­da, mil­li­ne peab ole­ma pro­jek­ti mõ­ju, kui pal­ju peab ole­ma ka­su­saa­jaid.“

Kas ee­lar­ves­se on ka­van­da­tud ka pal­ga­tõus? Kui suur on val­la­va­ne­ma töö­ta­su 2025. aas­tal? „Ole­me pal­ga­ku­lu tõu­suks ar­ves­ta­nud 5 prot­sen­ti. Kesk­mi­selt viiep­rot­sen­di­li­ne pal­ga­tõus on ala­tes veeb­rua­rist kõi­gil val­laee­lar­vest pal­ka saa­va­tel töö­ta­ja­tel, mõ­ne töö­ta­su kas­vab na­tu­ke roh­kem, mõ­nel na­tu­ke vä­hem. Val­la­va­ne­ma palk on sa­ma, mis oli eel­mi­sel aas­tal – 3900 eu­rot. Sel­le muut­mist saab ot­sus­ta­da vo­li­ko­gu.“

Möö­du­nud aas­tal üt­le­si­te, et val­laee­lar­ve in­ves­tee­rin­gu­te esi­me­ne prio­ri­teet on Raa­si­ku ühis­vee­värk ja -ka­na­li­sat­sioon (ÜVK). Ilm­selt nii on ka tä­na­vu?
„In­ves­tee­rin­guid on ee­lar­ves kok­ku pla­nee­ri­tud 3,9 mil­jo­ni eu­ro eest. Sel­lest suu­rim osa, li­gi 2,7 mil­jo­nit eu­rot lä­heb tões­ti ühis­vee­vär­gi ja -ka­na­li­sat­sioo­ni ra­ja­mi­seks. See ei ku­lu ai­nult Raa­si­ku­le, vaid ka Aru­kü­la reo­vee­ko­gu­mi­s­alas on 71 ma­ja­pi­da­mist se­ni ühis­vee­vär­gi­ta. Raa­si­ku ÜVK­ga ole­me ka­hes ko­has ju­ba alus­ta­nud, lä­hi­a­jal alus­ta­me seal kol­man­da osa­ga, sa­mu­ti Aru­kü­las.

ÜVK näol on te­gu elu­täht­sa tee­nu­se­ga ning see peaks tä­na­päe­val ole­ma ele­men­taar­ne, mit­te luk­sus­tee­nus. Kui soo­vi­me saa­da uu­si ela­nik­ke ja kas­va­ta­da val­la tu­lu­baa­si, siis on sel­ge, et noo­red ei va­li en­da­le ko­duks kuiv­käi­ma­la­ga ma­ja. Sel­le tõt­tu on ÜVK ra­ja­mi­ne igas mõt­tes vä­ga olu­li­ne. See ei tä­hen­da, et ra­ha­li­selt väik­se­mad in­ves­tee­rin­gud on vä­hemp­rio­ri­teet­sed.“

Mil­li­sed in­ves­tee­rin­guid on 2025. aas­tal veel plaa­nis?
„Val­la­tee­des­se in­ves­tee­ri­me üle mil­jo­ni eu­ro, sel­lest suu­rim osa läheb Aru­kü­la-Ka­le­si kerg­liik­lus­tee ehi­ta­mi­seks. Koos rii­gi toe­tu­se­ga ku­lub sel­leks 640 537 eu­rot.

Aru­kü­la jäät­me­jaa­ma laien­da­mi­seks ka­van­da­me kok­ku 84 000 eu­rot, sel­lest pool on rii­gi toe­tus. Üle 46 000 eu­ro ku­lub Raa­si­ku kes­ko­sa de­tailp­la­nee­rin­gu­le. Raa­si­ku ter­vi­se­ra­ja te­ge­mi­seks ja Aru­kü­la ter­vi­se­ra­ja aren­da­mi­seks on kok­ku 40 000 eu­rot. Li­gi 71 000 eu­rot on kok­ku Raa­si­ku las­te män­gu­väl­ja­ku eda­sia­ren­da­mi­seks ning Aru­kü­la koer­te­par­gi ra­ja­mi­seks. Män­gu­väl­ja­ku ra­ja­mist toe­ta­tak­se roh­kem kui 37 000 eu­ro­ga Lea­der-prog­ram­mist. Tä­na­va­val­gus­tus­se in­ves­tee­ri­me 25 000 eu­rot. 24 000 eu­rot on val­la klii­ma­ka­va koos­ta­mi­seks ja 12 000 eu­rot Raa­si­ku raa­ma­tu­ko­gu­le lae­nu­tus­ka­pi ost­mi­seks, kum­mast­ki sum­mast pool saa­me toe­tu­se­na rii­gilt.“

Mil­lis­tes­se tee­des­se on tä­na­vu veel pea­le Aru­kü­la-Ka­le­si kerg­liik­lus­tee ka­vas in­ves­tee­ri­da?
„Jät­ka­me nen­de töö­de­ga, mis jäid eel­mi­sel aas­tal poo­le­li – Kurg­la kü­la Lam­ma­ssaa­re tee esi­me­se osa re­mont, Kul­li kü­la Tui­su ja Suu­res­ti tee ning Rät­la kü­la­tee mus­ta kat­te al­la vii­mi­ne, mil­le­ga sü­gi­sel alus­ta­si­me, aga kül­ma­de il­ma­de tõt­tu tu­li teh­no­loo­gi­li­ne paus. Sa­mu­ti jät­kub Aru­kü­la Jaa­ma tä­na­va kõn­ni­tee pro­jek­tee­ri­mi­ne ja Raa­si­ku sil­la re­konst­ruee­ri­misp­ro­jek­ti koos­ta­mi­ne.

Li­saks in­ves­tee­ri­me käes­o­le­val aas­tal tee­des­se veel 400 000 eu­rot. Sel­le eest tee­me lõ­pu­ni kor­da Lam­mas­saa­re tee, Kurg­la kü­las ka Vä­ru tee, Iga­ve­res Sau­na­kü­la tee ning Raa­si­kul Män­gu ja Roo­si tä­na­va, ühen­da­me Raa­si­ku ale­vi­kus Te­ha­se tee ja Tal­lin­na maan­tee kerg­teed. Sa­mu­ti pro­jek­tee­ri­me Raa­si­ku ale­vi­kus Tee­meist­ri tee kerg­tee ja tä­na­va­val­gus­tu­se ning Aru­kü­la Sü­gi­se tä­na­va kerg­tee ning rii­gi­maan­tee äär­de ne­li bus­si­pa­vil­jo­ni. Li­saks soo­vi­me alus­ta­da Pe­nin­gi-Raa­si­ku kerg­liik­lus­tee­de al­la jää­va­te maa­de oman­da­mist või nei­le ka­su­tu­sõi­gu­se sead­mist.

Meil on ka nii-öel­da joo­ne­alus­te tee­de ni­me­ki­ri ju­huks, kui han­ge­te pak­ku­mi­sed on ar­va­tust sood­sa­mad ning ra­ha jääb üle. Raa­si­ku tä­na­vad on seo­tud ÜVK ra­ja­mi­se­ga – ehi­tu­se tõt­tu kae­va­tak­se osa tä­na­vaid peaae­gu täies­ti üles ning need teed saa­vad taas­ta­mis­töö­de käi­gus uue kat­te.“

Kas in­ves­tee­rin­gu­teks pea­te võt­ma lae­nu?
„Plaa­ni­si­me in­ves­tee­rin­gu­te jaoks lae­nu võt­ta eel­mi­sel aas­tal, kuid siis sai­me il­ma hak­ka­ma ning võ­ta­me lae­nu tä­na­vu. Kui pal­ju se­da on va­ja, sel­gub lä­hi­kuu­de jook­sul, aga ole­me ka­van­da­nud lae­nu võt­ta 3 mil­jo­nit eu­rot. Võ­ta­me se­da või­ma­li­kult hil­ja, al­les siis, kui reaal­selt va­ja.“

Eelmine artikkelPeri­la Tal­lid avas Ees­ti ühe suu­ri­ma rat­sa­ma­neeži
Järgmine artikkelKol­ga muu­seum kut­sub mõm­mi­de näi­tu­se pu­hul joo­nis­ta­ma män­gu­ka­ru­sid