
Raasiku vallavanem TOOMAS TEEVÄLI, volikogu võttis tänavuse vallaeelarve vastu jaanuaris ehk kaks kuud varem kui eelmisel aastal. Teisel lugemisel ei esitatud selle kohta ühtegi sisulist küsimust ning eelarve kinnitati ühehäälselt. Kas vallavalitsuse koostatud eelarveprojekt oli nii hea, et volikogu liikmed ei esitanudki sellesse parandusettepanekuid?
„Kas eelarve sai hea või halb sõltub vaatenurgast. Mina arvan, et eelarve on üsna realistlik, annab võimaluse kõik kavandatu ellu viia. Loodan, et saame seda tänavu teha möödunud aastast efektiivsemalt, sest eelarve sai varakult vastu võetud. Olen selle eest volikogule tänulik, vallavalitsusel on nüüd kohe aasta alguses võimalik hakata käesolevaks aastaks planeeritud asjadega tegelema. Kuna saame hakata hankeid läbi viima varem kui eelmisel aastal, ehk saame siis ka soodsamad hinnapakkumised ning võibolla jõuame sel aastal ära teha veel midagi, milleks praegu raha ei jagunud.
Volikogus oli ka eelarve esimesel lugemisel väga konstruktiivne arutelu, see andis lootust, et saame tänavu eelarve kiiresti vastu võetud. Volikogu liikmetelt suuri parandusettepanekuid ei tulnud, vaid väikesed täpsustused. Arvan, et üldjoontes sai eelarve hea. Üle oma varju hüpata ei saa, aga nagu ligi poolteist aastat tagasi ütlesin – aastaid tagasi lubatud või alustatud ja poolikuks jäänud tööd tuleks lõpuni viia. Osaliselt jõudsime sellega eelmisel aastal alustada, osa neist töödest on käesoleva aasta investeeringutekavas.“
Kas ja kui palju kavandate eelarvesse peamise tuluartikli, üksikisiku tulumaksu, kasvu võrreldes möödunud aastaga?
„Tulumaks tõuseb võrreldes eelmise aasta eelarvega 5,8 protsenti. Võtsime aluseks eelmise aasta tulumaksu laekumise ning arvestasime ka elanike juurdekasvuga. Rahaliselt tähendab see, et oleme kavandanud tulumaksu laekumiseks 465 000 eurot rohkem kui möödunud aastal. See peaks aitama pidevalt kasvavaid kulusid kompenseerida.“
Maamaksu laekumist prognoosite samuti mullusest rohkem, sest volikogu otsustas 2025. aastal maamaksu tõsta?
„Jah. Võrreldes eelmise aastaga tundub maamaksu laekumise kasv väga suur, rohkem kui 59 protsenti. Õigem oleks võrrelda siiski üle-eelmise aasta maamaksuga, sest eelmisel aastal meil maamaks langes. 2023. aastaga võrreldes on maamaksu kavandatav tõus ligi 31 protsenti. Ka see võib tunduda väga palju, kuigi rahaliselt kasv väga suur ei ole – 2023. aastal oli eelarves maamaksu kavandatud 152 000 eurot, möödunud aastal 124 000 eurot, tänavu on 198 900 eurot.
Loodame eelarvesse 200 000 eurot tulu saada ka vara müügist. Arukülas ja Raasikul on munitsipaalmaid, mida soovime detailplaneeringute kaudu väärindada, et siis müüa.“
Kas eelarve kulude jaotuses on võrreldes varasemaga olulisi muudatusi?
„Endiselt kulub suurim osa, 65,7 protsenti eelarve põhitegevus kuludest ehk tänavu ligi 8,3 miljonit eurot haridusele. Muude kulude proportsionaalne jaotus on enam-vähem sama, mis oli eelmisel aastal, kuid sotsiaalkulude all oleme planeerinud hooldekoduteenuste väga suurt kasvu. Eelmisel aastal kavandasime selleks 228 000 eurot, tänavu 363 000 eurot, mis on üle 48 protsendi rohkem. Midagi pole teha, oma inimeste hooldekodukoha osaline tasumine on seadusest tulenev kohustus ja peame selle kasvuga arvestama. Lisaks hooldekodude hinnatõusule on kasvanud ka hooldekodudesse läinud inimeste arv. See kasvab ilmselt veelgi, sest tänapäeva hooldekodud on väga korralikud ja inimesed soovivad neisse minna.“
Kaasav eelarve Raasiku vallas eelmise aastal ebaõnnestus, kas alanud aastaks olete sellele raha kavandanud?
„Jah, kaasav eelarve tuleb, selle jaoks on ka tänavu eelarves 10 000 eurot. Ilmselt peame kaasava eelarve juhendit täpsustama, et ei laekuks lihtsalt emotsiooni pealt tehtud ettepanekuid. Peame ka veidi rohkem selgitama, milliseid projekte kaasavast eelarvest rahastamiseks tasub esitada, milline peab olema projekti mõju, kui palju peab olema kasusaajaid.“
Kas eelarvesse on kavandatud ka palgatõus? Kui suur on vallavanema töötasu 2025. aastal? „Oleme palgakulu tõusuks arvestanud 5 protsenti. Keskmiselt viieprotsendiline palgatõus on alates veebruarist kõigil vallaeelarvest palka saavatel töötajatel, mõne töötasu kasvab natuke rohkem, mõnel natuke vähem. Vallavanema palk on sama, mis oli eelmisel aastal – 3900 eurot. Selle muutmist saab otsustada volikogu.“
Möödunud aastal ütlesite, et vallaeelarve investeeringute esimene prioriteet on Raasiku ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK). Ilmselt nii on ka tänavu?
„Investeeringuid on eelarves kokku planeeritud 3,9 miljoni euro eest. Sellest suurim osa, ligi 2,7 miljonit eurot läheb tõesti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks. See ei kulu ainult Raasikule, vaid ka Aruküla reoveekogumisalas on 71 majapidamist seni ühisveevärgita. Raasiku ÜVKga oleme kahes kohas juba alustanud, lähiajal alustame seal kolmanda osaga, samuti Arukülas.
ÜVK näol on tegu elutähtsa teenusega ning see peaks tänapäeval olema elementaarne, mitte luksusteenus. Kui soovime saada uusi elanikke ja kasvatada valla tulubaasi, siis on selge, et noored ei vali endale koduks kuivkäimalaga maja. Selle tõttu on ÜVK rajamine igas mõttes väga oluline. See ei tähenda, et rahaliselt väiksemad investeeringud on vähemprioriteetsed.“
Millised investeeringuid on 2025. aastal veel plaanis?
„Vallateedesse investeerime üle miljoni euro, sellest suurim osa läheb Aruküla-Kalesi kergliiklustee ehitamiseks. Koos riigi toetusega kulub selleks 640 537 eurot.
Aruküla jäätmejaama laiendamiseks kavandame kokku 84 000 eurot, sellest pool on riigi toetus. Üle 46 000 euro kulub Raasiku keskosa detailplaneeringule. Raasiku terviseraja tegemiseks ja Aruküla terviseraja arendamiseks on kokku 40 000 eurot. Ligi 71 000 eurot on kokku Raasiku laste mänguväljaku edasiarendamiseks ning Aruküla koertepargi rajamiseks. Mänguväljaku rajamist toetatakse rohkem kui 37 000 euroga Leader-programmist. Tänavavalgustusse investeerime 25 000 eurot. 24 000 eurot on valla kliimakava koostamiseks ja 12 000 eurot Raasiku raamatukogule laenutuskapi ostmiseks, kummastki summast pool saame toetusena riigilt.“
Millistesse teedesse on tänavu veel peale Aruküla-Kalesi kergliiklustee kavas investeerida?
„Jätkame nende töödega, mis jäid eelmisel aastal pooleli – Kurgla küla Lammassaare tee esimese osa remont, Kulli küla Tuisu ja Suuresti tee ning Rätla külatee musta katte alla viimine, millega sügisel alustasime, aga külmade ilmade tõttu tuli tehnoloogiline paus. Samuti jätkub Aruküla Jaama tänava kõnnitee projekteerimine ja Raasiku silla rekonstrueerimisprojekti koostamine.
Lisaks investeerime käesoleval aastal teedesse veel 400 000 eurot. Selle eest teeme lõpuni korda Lammassaare tee, Kurgla külas ka Väru tee, Igaveres Saunaküla tee ning Raasikul Mängu ja Roosi tänava, ühendame Raasiku alevikus Tehase tee ja Tallinna maantee kergteed. Samuti projekteerime Raasiku alevikus Teemeistri tee kergtee ja tänavavalgustuse ning Aruküla Sügise tänava kergtee ning riigimaantee äärde neli bussipaviljoni. Lisaks soovime alustada Peningi-Raasiku kergliiklusteede alla jäävate maade omandamist või neile kasutusõiguse seadmist.
Meil on ka nii-öelda joonealuste teede nimekiri juhuks, kui hangete pakkumised on arvatust soodsamad ning raha jääb üle. Raasiku tänavad on seotud ÜVK rajamisega – ehituse tõttu kaevatakse osa tänavaid peaaegu täiesti üles ning need teed saavad taastamistööde käigus uue katte.“
Kas investeeringuteks peate võtma laenu?
„Plaanisime investeeringute jaoks laenu võtta eelmisel aastal, kuid siis saime ilma hakkama ning võtame laenu tänavu. Kui palju seda on vaja, selgub lähikuude jooksul, aga oleme kavandanud laenu võtta 3 miljonit eurot. Võtame seda võimalikult hilja, alles siis, kui reaalselt vaja.“