Val­la­va­nem BÄR­BEL SA­LU­MÄE: „Raa­si­ku val­la ee­lar­ve on kõi­ke muud kui priis­kav.“

Raa­si­ku val­la­va­nem BÄR­BEL SA­LU­MÄE, möö­du­nud nä­da­lal võt­tis vo­li­ko­gu vas­tu 2026. aas­ta val­laee­lar­ve. Sel­leks ajaks, kui Teid det­semb­ris ame­tis­se va­li­ti, oli ee­lar­vep­ro­jekt ju­ba val­mis, kui pal­ju sai­te ee­lar­ve koos­ta­mi­ses kaa­sa rää­ki­da?
„Ee­lar­vep­ro­jekt oli sel­leks ajaks, kui mind ame­tis­se va­li­ti, tões­ti val­mis. Asu­tus­te ee­lar­ve­te­ga seo­tud nüans­se ja mu­re­koh­ti sain al­la­su­tus­te juh­ti­de­ga min­gil mää­ral aru­ta­da, kuid pi­gem vä­he, sest see aeg on ol­nud tões­ti lü­hi­ke. Sa­mas te­gi­me koos vo­li­ko­guga, eel­kõi­ge koa­lit­sioo­ni­ga, ee­lar­vep­ro­jek­ti kal­lal tõ­hu­sat tööd. Ühe lu­ge­mi­se kat­kes­ta­si­me, et veel sü­ve­ne­da ja kaa­lu­da, mit­te kii­rus­ta­da. Eel­ar­vep­ro­jek­ti­ga töö­ta­ti ko­mis­jo­ni­des, te­gi­me ka li­sa­koo­so­le­ku, et vo­li­ko­gu is­tun­giks oleks kõi­gi­le sel­ge, miks, mi­da ja kel­le­le. Pü­hen­da­ti vä­ga pal­ju ae­ga, et ee­lar­ve oleks ri­da-realt lä­bi ana­lüü­si­tud sel­leks ajaks, kui tu­leb ot­sus­ta­da. Ku­na vo­li­ko­gu uus koos­seis alus­tas tööd riik­li­kel põh­jus­tel üs­na hil­ja, val­mis­tu­si­me sel­leks, et tõe­näo­li­selt en­ne märt­si ee­lar­vet vas­tu võt­ta ei jõua. Jõud­si­me veeb­rua­ris.

Val­la ra­ha­li­ne seis po­le su­gu­gi nii halb, kui ame­tis­se as­tu­des tead­sin. Ma ei üt­le, et ee­lar­ve sai ideaal­ne, ra­ha on ala­ti vä­he, aga oli või­ma­lik ar­ves­ta­da suu­rem osa­ga et­te­pa­ne­ku­test, mi­da te­gid val­la­va­lit­sus ja koa­lit­sioon. Mit­me­ga neist et­te­pa­ne­ku­test nõus­tus vo­li­ko­gu ühe­hääl­selt. Ar­ves­ta­des, kui sü­ven­da­tult tööd teh­ti, on meil vä­ga häs­ti koos­ta­tud ee­lar­ve. Raa­si­ku val­la ee­lar­ve on üs­na kon­ser­va­tiiv­ne ja aus, kõi­ke muud kui priis­kav.“

Ee­lar­vep­ro­jekt pan­di kok­ku eel­mi­se val­la­või­mu ajal. Kui pal­ju muu­tus vas­tu­võe­tud ee­lar­ve esialg­se­ga võr­rel­des?
„Prot­sen­tuaal­selt ei os­ka öel­da, kui pal­ju ee­lar­ve ter­vi­ku­na muu­tus, aga ra­ha­li­selt suu­re­nes um­bes pool mil­jo­nit eu­rot.“

Mil­li­sed olid suu­re­mad muu­tu­sed, mi­da võr­rel­des esi­alg­se pro­jek­ti­ga te­gi­te?
„Sot­siaal­vald­kon­na ku­lud suu­re­ne­sid, sest tu­gii­si­ku­te­ga sõl­mi­me nüüd kä­sun­dus­le­pin­gu­te ase­mel töö­le­pin­gud, et meil olek­sid pü­si­vad ja kva­li­teet­set tee­nust pak­ku­vad tu­gi­si­kud, kes saa­vad va­ja­du­sel ka üks­teist asen­da­da. See lu­ba­dus oli kir­jas ka koa­lit­sioo­ni­le­pin­gus. Hu­via­la­koo­li õpe­ta­ja­te pal­ga­mää­rad ot­sus­ta­si­me si­du­da las­teaiaõ­pe­ta­ja­te pal­ka­de­ga, et ko­gu ha­ri­dus­süs­tee­mi töö­ta­sud olek­sid üht­se­tel alus­tel. Nüüd saa­vad ka hu­via­la­koo­li õpe­ta­jad 90 prot­sen­ti koo­liõ­pe­ta­ja­te ta­sust ehk 1770 eu­rot, se­ni olid nen­de pal­gad ma­da­la­mad. Tõs­ta­me noor­soo­töö­ta­ja­te töö­ta­su­sid, kui­gi nen­de palk on ik­ka­gi veel pi­gem ma­dal, 1575 eu­rot. Kul­tuu­ri­töö­ta­ja­te töö­ta­sud on Raa­si­ku val­las ol­nud sa­mu­ti vä­ga ma­da­lad, nüüd tõst­si­me need kul­tuu­ri­töö­ta­ja riik­li­ku mii­ni­mum­pal­ga eel­mi­se aas­ta soo­vi­ta­tud ta­se­me­le, mis on 1615 eu­rot. Käesoleva aas­ta kul­tuu­ri­töö­ta­ja­te mii­ni­mum­pal­ga­le jää­me veel al­la, aga püüa­me sel­le poo­le lii­ku­da. Tea­me, kui kõrged pal­gad on Tal­lin­nas, ku­hu Raa­si­ku val­last on liht­ne ron­gi­ga töö­le sõi­ta, ja vas­ta­sel ju­hul jääk­si­me neist töö­ta­jaist liht­salt il­ma.“

Kas ja kel­lel veel pal­gad tõu­se­vad?
„Kesk­mi­selt tõu­seb kõi­gi val­la­ee­lar­vest pal­ka saa­va­te töö­ta­ja­te palk 3,5 prot­sen­ti. Seal­hul­gas ka val­la­va­lit­su­se töö­ta­ja­tel.“

Ee­lar­ve tu­lu­des­se on mak­su­tu­lu ka­van­da­tud eel­mi­se aas­ta­ga võr­rel­des 4,94 prot­sen­ti roh­kem. Sel­lest füü­si­li­se isi­ku tu­lu­mak­su on ka­van­da­tud 4 ja maa­mak­su ko­gu­ni 45,15 prot­sen­ti roh­kem. Mil­le põh­jal need on ar­ves­ta­tud?
„Tu­lu­mak­su koh­ta ma ei os­ka öel­da, see num­ber oli ee­lar­vep­ro­jek­tis ju­ba esi­me­seks lu­ge­mi­seks. Maa­mak­su koh­ta te­gi vo­li­ko­gu eel­mi­ne koos­seis nii­su­gu­se ot­su­se, et see tõu­seb tä­na­vu lau­sa 50 prot­sen­ti. Ma ei osa­nud sel­le­le tä­he­le­pa­nu pöö­ra­ta, sest mää­rus maa­mak­su koh­ta keh­tes­ta­ti eel­mi­sel aas­tal. Kui käi­sin koh­tu­mas val­la et­te­võt­ja­te­ga, tõi üks neist väl­ja, vo­li­ko­gu on keh­tes­ta­nud nii kõr­ge maa­mak­su, et nii mõ­ni­gi põl­lu­ma­jan­du­set­te­võ­te ei tea, kas ja kui­das te­ge­vust jät­ka­ta. See on pä­ris karm. Tänavuse maa­mak­su­ga me enam mi­da­gi te­ha ei saa, aga ar­van, et järg­mi­se aas­ta maa­maks on vo­li­ko­gul mõist­lik üle vaa­da­ta.“

Vo­li­ko­gu istungil hää­le­ta­sid kaks lii­get ee­lar­ve vas­tu, sest nad ei ol­nud ra­hul, et noor­te­spor­di­le ka­van­da­tud sum­ma ei tõu­se, kui­gi esialg­ses ee­lar­ve­pro­jek­tis oli tõus ka­van­da­tud. Miks te ei and­nud noorte­spor­di­le ra­ha juur­de?
„Tree­ne­ri­te pal­ga­tõu­suks on ra­ha ee­lar­ves ole­mas ja suu­re­mas ma­hus kui eel­mi­sel aas­tal, kuid me ei tõst­nud noor­te pea­ra­ha, mil­le­ga kae­tak­se ena­mas­ti võist­lus­tel käi­mi­se ku­lud. See jäi eel­mi­se aas­ta­ga sa­ma­le ta­se­me­le, ehk 150 eu­rot tree­nin­gu­tel osa­le­va lap­se koh­ta. Esialg­ses ee­lar­vep­ro­jek­tis oli sum­ma tões­ti suu­rem, kuid ko­mis­jon ot­sus­tas jät­ta eel­mi­se aas­ta ta­se­me­le, et jõuak­si­me ee­lar­vest ka spor­di­ta­ris­tut uuen­da­da ja aren­da­da.

Raa­si­ku Val­la Spor­di ju­ha­ta­ja te­gi et­te­pa­ne­kud, et va­ja on pa­ran­da­da Raa­si­ku staa­dio­ni tar­taan­ka­tet ning Aru­kü­la spor­di­hoo­ne fas­saa­di. Mi­da roh­kem neid töid eda­si lü­ka­ta, se­da kal­li­maks kok­ku­võt­tes lä­he­vad. Sa­mu­ti ei ol­nud ee­lar­ves­se üld­se ka­van­da­tud Raa­si­ku ter­vi­se­ra­ja­le suu­sa­ra­da­de te­ge­mi­se ku­lu. Spor­di­ta­ris­tu pa­ren­da­mi­ne on sa­mu­ti toe­tus noor­te spor­ti­mis­või­ma­lus­tes­se. Kui iga lap­se eest saab pea­ra­ha ar­ves­ta­da ka­he­le tree­ning­rüh­ma­le, on toe­tus lap­se koh­ta 300 eu­rot, mis po­le võr­rel­des ka naa­be­ro­ma­va­lit­sus­te­ga üld­se väi­ke sum­ma. Li­saks tu­leb ar­ves­ta­da, et ühe­gi noor­tet­ree­nin­gu eest ei kü­si me ren­di­ta­su, see on sa­ma­moo­di toe­tus noor­tes­por­di­le.

Kui mak­su­tu­lu lae­kub roh­kem või on mõ­ni pro­jek­ti­või­ma­lus, saa­me va­ja­du­sel noor­tes­por­di­le li­saee­lar­ve­ga ra­ha juur­de an­da.“

En­ne va­li­mi­si rää­ki­sid val­la­vo­li­ko­gu kan­di­daa­did, et järg­mi­se 4 aas­ta jook­sul on Raa­si­ku val­la in­ves­tee­ri­mis­või­me­kus null. Ome­ti on eel­ar­ves nüüd in­ves­tee­rin­gu­teks 940 000 eu­rot. Kust see kul­la­pa­da lei­ti?
„Kul­la­pa­da meil po­le, pi­gem ei jä­ta eel­mi­sest aas­tast va­ru­des­se nii pal­ju lik­viid­seid va­hen­deid, kui esial­gu ka­van­da­ti. Aas­ta lõ­pus sel­gus, et eel­mi­se aas­ta tu­lu­mak­su lae­ku­mi­ne oli pa­rem, kui oli tea­da siis, kui eel­ar­vep­ro­jek­ti koos­ta­ti. Sai­me li­sa­ra­ha ka täp­sus­ta­mis­te ja kor­ri­gee­ri­mis­te­ga, näi­teks sel­gus, et MTÜ­de toe­ta­mi­seks oli ra­ha ko­ge­ma­ta ar­ves­ta­tud to­pelt. See oli küll vaid 6000 eu­rot, kuid Raa­si­ku val­la ee­lar­ve jaoks siis­ki suur sum­ma.

Vä­ga olu­li­ne on, et saak­si­me oks­jo­ni­le pan­dud maad müü­dud, vas­ta­sel ju­hul pea­me võt­ma lae­nu või loo­bu­ma mõ­nest in­ves­tee­rin­gust. Krun­ti­de müü­gi­tu­lu on ee­lar­ves ka­van­da­tud 800 000 eu­rot. Kuus krun­ti on prae­gu enam­pak­ku­mi­sel, esi­me­sed oks­jo­nid lõ­pe­vad käe­s­ole­val nä­da­lal, siis sel­gub, kas ja kui suurt hu­vi tun­tak­se. Ma ei näe põh­just, miks me ei peaks neid saa­ma müü­dud, aga tu­le­mu­si näe­me siis, kui oks­jo­nid on lä­bi.“

Mil­li­sed in­ves­tee­rin­gud 940 000 eu­ro sis­se ma­hu­vad?
„Tee­dein­ves­tee­rin­gu­teks on 350 000 eu­rot. Sel­les­se on ar­ves­ta­tud Raa­si­ku Te­ha­se tee kerg­liik­lus­tee omao­sa­lus, ka­vat­se­me taot­le­da tee ra­ja­mi­seks toe­tust. Mil­lis­tes­se tee­des­se veel in­ves­tee­ri­me, al­les sel­gub, hal­dus- ja ehi­tu­so­sa­kond koos­tab ni­me­kir­ja tee­dest, mis va­ja­vad in­ves­tee­rin­guid.

Ee­lar­ves ka­van­da­tud teis­te in­ves­tee­rin­gu­te mak­su­mu­sed või­vad tun­du­vad väi­ke­sed, aga kok­ku tee­vad suu­re sum­ma. Koos­ta­me neist pin­ge­rea in­ves­tee­rin­gu­test, mis tu­leb kind­las­ti te­ha, ning need, mi­da tee­me, kui saa­me krun­did müü­dud ja ee­lar­ves­se lae­kub pii­sa­valt tu­lu­sid. Kind­las­ti te­ge­mist va­ja­va­te in­ves­tee­rin­gu­te lis­tis on need, mil­le­le on eral­da­tud toe­tus­ra­ha, et me ei jääks toe­tu­sest il­ma: Aru­kü­la jäät­me­jaam, Raa­si­ku ter­vi­se­ra­ja val­gus­tus. Kind­las­ti ei saa eda­si lü­ka­ta ka rah­va­ma­ja WC­de re­mon­ti ja in­va­tua­le­ti ehi­ta­mist ning Aru­kü­la las­teaia la­gu­ne­va fas­saa­di re­mon­ti.“

Lae­nu Raa­si­ku vald tä­na­vu juur­de võ­tab?
„Ee­lar­ves ka­van­da­tud ei ole, aga lae­nu­va­ja­dus võib tek­ki­da, kui me ei saa maid müü­dud ega ole val­mis ka ühest­ki in­ves­tee­rin­gust loo­bu­ma. Püüa­me siis­ki te­ha nii, et ei peaks val­la lae­nu­koor­must suu­ren­da­ma, sest uus laen tä­hen­daks pü­si­ku­lu­de suu­re­ne­mist ja järg­mis­tel aas­ta­tel väik­se­mat või­me­kust in­ves­tee­ri­da.“