Valkla Ranna puhkekeskuse uued pidajad kiidavad viisakaid ja rahulikke külastajaid

3649
Valkla Ranna turundusjuht LIIS JÜRIMÄE ning administratiiv- ja personalijuht PIRJE KEEROJA kujundasid taaskasutusega ja remondiga söögikohale uue miljöö.

Alates jaanuarist toimetavad Valkla Ranna puhkekeskuses 2 noort peret, kes on renoveerinud puhkekeskuse restorani.

Viimastel aastatel oleme kirjutanud Sõnumitoojas, et Kuusalu valla populaarses suvituspaigas Valklas on ummikuprobleem – Valkla-Salmistu tee on kuumade ilmadega nii täis pargitud, et mere äärde tulnud puhkajate autod ei mahu üksteisest mööda. Valkla Ranna puhkekeskuse juurde ei pääse kauba- ega prügiautod. Käesoleval aastal on esimesed kuumad ilmad Valklas üle elatud, merevesi oli möödunud nädalavahetusel 22 kraadi – puhkekeskuse uue operaator-firma omanikud ütlevad, et seni pole ligipääsu ega parkimisega probleeme olnud. Ka laupäeva, 30. juuli ennelõunal, kui Sõnumitooja randa külastas olid tee äärde pargitud vaid mõned autod, ülejäänud seisid parklas.
Valkla Ranna turundusjuht Liis Jürimäe rääkis, et puhkajad on olnud viisakad: „Parkimiskorraldust me muutnud pole. Puhkekeskuse parkla on ilusate ilmadega tasuline ja parkimiskord reguleeritud. Selleks on meil abilised, kes juhendavad kliente ning tagavad, et parkimine laabuks probleemideta. Seda võimalust usinalt ka kasutatakse. Tundub, et tee ääres aitab ummikuid ära hoida parkimise keelumärgid, millest samuti on seni kinni peetud.”
Ta lisas, et on eelnevate aastate probleemiga kursis ning kuulnud, kuidas teenindusautode ligipääsuks tuli autosid teelt ära tõsta: „Oleme kauba- ja prügiautojuhte hoiatanud ning nad tulevad meie juurde varahommikuti. Nädalavahetusel, kui puhkajaid rohkem, teenindussõidukid siia ei tule.”

Kontoritööst väsinud
Muugalt pärit Liis Jürimäe võttis koos pere ja sõpradega Valkla Ranna puhkekeskuse majandamise üle käesoleva aasta alguses. Turundusjuhi elukaaslane Raigo Pantalon vastutab halduspoole ja rannaalal kiirtoiduputka eest. Uus peakokk on Elar Jürimäe, kellel on veel paar söögikohta Tallinna kesklinnas. Tema elukaaslane Pirje Keeroja tegeleb administratiiv- ja personalitöödega. Perekonnad elavad kordamööda Valklas puhkekeskuse majas. Alates suvest loobusid naised lõplikult kontoritööst – Liis Jürimäe tegi varem hotellidele kodulehti ja õpetas neile internetimüüki, kolleeg Pirje Keeroja tegeles personalitööga.
Suur töö algas varakevadel: „Nädalavahetustel käisime värvimas, lakkimas, lihvimas. Suuri investeeringuid me pole teinud, kõik on taaskasutatud vana. Söögilauad on pärit kämpingutest. Kui anda vanadele esemetele pintslit ja värvi, saab teha need väga lihtsalt uueks ja huvitavaks.”
Renoveerimistööd oli plaanis valmis saada märtsiks, kui puhkekeskusesse pidi saabuma esimene külastusgrupp. Liis Jürimäe lausus, et kuna käed-jalad olid toimetusi täis, jäädi remondiga ajahätta: „Kedagi me ära ei tahtnud ajada, esimeste kevadilmadega oli parkla autosid täis. Katsetasime ja pakkusime neile, mis meil menüüs oli. Lõpetasime renoveerimistööd napilt enne grupi saabumist ning pärast seda hakati meil üsna sagedasti uudistamas käima. Igapäevaselt hakkasime lahti olema mai keskpaigast.”
Turundusjuht märkis, et sattusid Valklasse tutvuse kaudu: „Tunneme kinnisvara omanikku ning ta mainis möödunud aasta suvel, et eelmise üürnikuga hakkab rendiperiood lõppema ning otsib kedagi uut. Esimene reaktsioon oli, et kindlasti ei hakka me seda tegema. Hiljem pidasime pikalt aru ning otsustasime, et midagi pole kaotada. Kohvikuplaan on mul ammu olnud ning kuna kokk kambas ja kontoritöö oli meid ära väsitanud, otsustasime proovida.”
Söögiala on renoveeritud ning heledates toonides, mis turundusjuhi sõnul toetab rohkem kohviku- kui baarimiljööd. Kuna suvel on palju lõunatajaid, võetakse tellimusi ainult lauast, et kõik mahuksid istuma. Teenindajad on kohalikud neiud, kellest mõned olnud puhkekeskuses ka varem. Kokad on nii kohalikud kui Tallinnast. Liis Jürimäe märkis, et teenindajaid on küll puudu, kuid pole ka olnud eriti pakkumist: „Oleme püüdnud hakkama saada ning võimalikult palju ka ise ära teha, klientidega vahetult suhelda ning saada tagasisidet.”

Kohalik tooraine
Ta lausus, et köögist on kadunud fritüür ning mikrolaineahi, suund on tervislikuma ja moodsa köögi poole: „Tahame teha toitu värskest toorainest. Kuigi pakutav pole päris kodune toit, on portsjonid suured ning kõhu saab täis. Mõned pered on ukselt tagasi pööranud, kui kuulevad, et friikartuleid ei saa. Kiirtoitu pakume rannaputkas, mis on avatud ilusate ilmadega.”
Ta jutustas, et palju küsitakse kalatoite: „Kohalikult kalamehelt ostame lesta, kui tal saaki pole, aitab Pärnu kalur kohakalaga.”
Magustoitudes on kohalikud marjad: „Üks Valkla proua käib marju pakkumas, saame nendega katsetada. Metsast leidsime võipuravikke ning kindlasti kasutame ära sügisese seeneaja. Lähedal on mitu farmi, kust liha saada.”
Talveks nad puhkekeskuse uksi sulgeda ei kavatse: „September on juba broneeringuid täis, samuti kevadkuud. Ühed pulmad on kavandatud isegi 2018. aasta suvesse. Talvel plaanime pakkuda laste sünnipäevade pidamist, jõulupidude pakette, töötubasid.”
Ta lisas, et järgmisel suvel on plaanis pakkuda merel rohkem tegevusi. Kavas on alustada suvekontsertidega. Praegu pakub merel tegevust OÜ Reimann Retked, kelle süstamatka on Liis Jürimäel samuti proovitud: „Käisime ise kaemas, miks külastajad Pedassaarele kipuvad.”
Puhkekeskuse uus pererahvas on käinud vaatamas ka teisi rannaäärseid söögikohti: „Oleks kihvt teha rannaäärne toidutee, nagu Pärnus on romantiline rannatee. Saaksime üksteist tutvustada ning soovitada.”
Tagasi linna tööle Liis Jürimäe ei kipu: „Valklas on meil pikemad plaanid, meile meeldib siin väga ning kevadel korraldatud Teeme Ära talgud aitasid tuttavaks saada kohaliku kogukonnaga, kellest paljudega oleme saanud headeks sõpradeks.”

Eelmine artikkelKehra ja Aruküla võistkonnad osalevad rannakäsipalli Eesti meistrivõistlustel
Järgmine artikkelLaululooja JUHAN TRUMP avaldas lastelauliku „Tsirguke”