Kaitseministeerium saatis kooskõlastusringile vabariigi valitsuse määruse eelnõu „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord“. Eelnõu koos seletuskirjaga saadeti arvamuse andmiseks ka seda puudutavatele omavalitsustele, sealhulgas Anija ja Kuusalu vallavalitsusele. Kooskõlastust oodatakse hiljemalt 18. augustil.
Määrus hakkab reguleerima hüvitise maksmist omavalitsustele, kelle territooriumil paikneb harjutusväli, kelle taristut selle kasutamine oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring. Hüvitist saavad eelnõu järgi omavalitsused, kelle territooriumil paikneb harjutusväli ja harjutusvälja ümbritsev mõjuala, millel on ehitisregistrisse kantud eluruumid. Mõjuala ulatus määratakse sõltuvalt harjutusväljal kasutatavatest relvaliikidest ja nende tekitatava mürahäiringu tugevusest. Kaitseväe keskpolügooni, Soodla, Sirgala ja Nursipalu harjutusväljade puhul on mõjuala 4 kilomeetrit harjutusvälja piirist, Klooga ja Kikepera harjutusväljal 3 ning Männiku harjutusväljal 1 kilomeeter.
Vastavalt eelnõule määrab kaitseminister igal aastal hiljemalt 1. veebruariks hüvitise summa, mis makstakse omavalitsustele harjutusvälja kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamiseks. See peab olema vastavuses harjutusväljade kasutamise ja arendamisega kaasneva häiringuga elanikele ning võimaldama omavalitsusel rakendada häiringu kompenseerimiseks vajalikke meetmeid. Hüvitisest kolmandiku moodustab harjutusvälja ja selle mõjuala pindala hüvitis ning kaks kolmandikku eluruumide hüvitis. Hüvitist makstakse sihtotstarbeliselt harjutusväljaga kaasneva olulise häiringu hüvitamiseks.
Käesoleval aastal saavad omavalitsused hüvitist vastavalt heade kavatsuste kokkuleppele. Kui see on väiksem, kui uue määruse eelnõu järgi 2024. aastaks kavandatud hüvitis, makstakse 2023. aasta kohta hüvitist suuremas summas. Eelnõus on ka kirjas, kui suure niinimetatud talumistasu 16 omavalitsust tänavu saavad. Anija vald saaks vastavat varasemale lepingule 35 571,64 eurot, uue määruse järgi saab 56 805 eurot, Kuusalu vald saaks lepingu järgi 142 160, 88 eurot, uue määrusega saab 150 715 eurot. Kõige suuremat hüvitist, 328 846 eurot, hakatakse eelnõu kohaselt maksma Tapa linnale. Harjumaalt saavad seda veel Kiili vald ja Saku vald, vastavalt 86 550 ja 28 080 eurot, nende territooriumil asub Männiku harjutusväli, ning Lääne-Harju vald, kus asub Klooga harjutusväli, selle eest on talumistasu 121 198 eurot.
Anija ja Kuusalu vallajuhid ei ole hüvitiste arvutamisega nõus
Anija vallavanem Riivo Noor ütles, et ministeeriumist saadetud eelnõud on arutatud volikogu arengu- ja eelarvekomisjonis ning piirkonna inimestega, kindlasti saadetakse sellele vastulause.
„Tahaksime täpsemat selgust hüvitise arvestamise kohta. Seni on Anija vallale Soodla harjutusvälja mõjude eest makstud 35 000 eurot hüvitist aastas, ei saa aru, kas nüüd, kui harjutusala laiendatakse, hakkamegi saama 56 000 eurot. See pole kindlasti piisav,“ lausus ta.
Ta tõi näiteks, et Kiili vald, mille mõjualas on Männiku harjutusväli, kus lastakse peamiselt käsirelvadest, hakkab eelnõu järgi saama 30 000 euro võrra suuremat hüvitist kui Anija vald, kus asub Soodla harjutusväli ja mida mõjutab keskpolügoon, kus õppustel lastakse suurekaliibrilistest relvadest: „Männikul on küll harjutusvälja mõjuala üks kilomeeter, meil siin neli, aga ikkagi pole see minu arvates loogiline. Soodla hajutusvälja lähedal on asustus hõre, kuid selle ja keskpolügooni mõju ulatub palju kaugemale kui 4 kilomeetrit. Neist piiridest jäävad välja Soodla ja Pillapalu külad ning Aegviidu ja Pillapalu vaheline ala, mida harjutusväljal toimuv kindlasti mõjutab. Kui keskpolügoonil või Soodla harjutusalal käib kõvem pauk, värisevad uksed-aknad ka Soodlas, Pillapalus ja Aegviidus.“
Riivo Noor on seda meelt, et hüvitiste arvutamisel tuleks mürareostust rohkem arvesse võtta: „Automaaditärin ja haubitsapõmakas on kardinaalselt erinevad, suurekaliibriliste relvade puhul peaks mõjuala olema tunduvalt suurem kui vaid neli kilomeetrit.“
Ta lisas, et hüvitise arvutamisel pole arvestatud ka liiklushäiringut – suuri sõjamasinate kolonne, mis Piibe maanteel õppuste ajal hakkavad sõitma.
Vallavanem on nördinud, et eelnõu koostamisse ei kaasatud omavalitsusi: „Kui neli aastat tagasi koos Kuusalu ja Tapa toonaste vallavanematega käisime kaitseministeeriumis talumistasusid küsimas ning arutasime, mille alusel on kõige õigem häiringuid kompenseerida, siis praeguse valemi väljatöötamisse meid ei kaasatud, öeldi vaid, et asjaga tegeldakse. Tundub, et ametnikud on laua taga lihtsalt sirkliga jooni tõmmanud, pole analüüsitud ega mõeldud, kuidas iga harjutusväli kogukonna elu mõjutab. Kui nelja kilomeetri piirist väljas on näiteks 2000 elanikuga asula, ei loe see enam midagi, sealseid inimesi harjutusväljal toimuv justkui ei mõjuta. See on kuiv matemaatika, hüvitise arvutamisel on jäetud arvesse võtmata loomulikud ja loogilised alused.“
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt sõnas, et valitsuse määruse eelnõud pole jõutud veel arutada kuid see on tema hinnangul suur pettumus, loodeti tunduvalt suuremat talumistasu kui 150 000 eurot.
„On hea, et Kuusalu valla hüvitis suureneb sellel aastal 8000 euro võrra. Kuid arvestades, kui märkimisväärselt on plaanis laiendada Soodla harjutusvälja, ei saa me nõustuda, et ka edaspidi jääb see 150 000 eurole. Eriti nüüd, kus maamaksu teema on väga aktuaalne ning on teada, et väga suur osa Kuusalu valla territooriumist on keskpolügooni all, millelt maamaksu laekub minimaalselt,“ lausus Terje Kraanvelt.
Ka tema on seda meelt, et keskpolügoonil ja Soodla harjutusväljal toimuv mõjutab elanikke tunduvalt kaugemal kui vaid 4 kilomeetri raadiuses: „Kavatseme seda ka ministeeriumile vastata. Kuusalu alevik jääb neljakilomeetrisest mõjupiirkonnast välja, kuid on selge, kui harjutusväljal toimuvad laskmised uutest vägevatest relvadest, ei jää Kuusalu sellest kuidagi mõjutamata. Alevik on olnud kogu aeg polügooni mõjusfääris ning harjutusala laienemisega saab see veel aktuaalsemaks teemaks, kuna harjutusi on plaanis hakata läbi viima senisest oluliselt rohkem.“