Raasiku noortekeskus sai talgutega õue pingpongilaua

3518
Pingpongilaua panid kokku ning tegid proovimängu talgulised ANGELA ALLIK, GUIDO TREES, ANDRE ALLIK, ALLAN TRAKS, MARGO SUSI.

Metallist pingpongilaud, mille talgulised 3. mail  Raasiku noortekeskuse akende alla paigutasid, on ostetud GUIDO TREESI kirjutatud projekti toetusrahaga.

Üle-eestilisel talgupäeval Teeme Ära pidid 2. mail  paljud talgulised oma plaane kärpima või hoopis ära jätma, sest vihmahood kestsid hommikust pärastlõunani. Ida-Harjus oli enamik talguid planeeritud just 2. maiks, vedas aga neil, kes olid talgulised kokku kutsunud päev varem või hiljem.
Pühapäeval, 3. mail korraldas talgud Raasiku noortekeskus. Lisaks külakiige remontimisele ja väiksematele heakorratöödele panid 5 talgulist püsti metallist pingpongilaua. Vägesid juhtis Peningi külavanem ja Peningi koroonaklubi juht Guido Trees, kelle kirjutatud projekt sai Leaderist 3000 eurot. Selle eest on noortekeskus varem saanud toas kasutamiseks mõeldud pingpongilaua ning kolm-ühes laua, millega saab mängida õhuhokit, lauajalgpalli ja piljardit. Väljas kasutatav pingpongilaud läks maksma 1899 eurot. Projektirahast sai noortekeskus ka uued pallid ja reketid. Laual on 10aastane garantii.
Raasiku noorsootöötaja Angela Allik rääkis, et pingpongilaud on tänuväärt asi, millel tahavad ja viitsivad mängida ka poisid, kes malet  ja  kabet  enamasti  ei  eelista.
Guido Trees sõnas, et pärast talgupäeva saab õues pingpongi juba mängida, kuid päris valmis laud veel siiski pole: „Tuleb paika seada neli alust, et laud püsiks kinni ja jääks paremini pidama. Alguses oli plaanis lauajalad kinni valada, aga otsustasime panna plokid maa sisse ning ära loodida.”
Ta märkis, idee soetada pingpongilaud tuli sellest, et noored käisid aktiivselt tubaste laudade taga mängimas: „Suviti on rahvamaja lahti harvem, tehakse remonti ning sees mängida ei saa. Välilauda saab kasutada aga igal ajal. Asukohta valides arvestasime, et pingpongilauda saaks kasutada ka tavalise lauana noortekeskuse ürituste ajal. Pingpongiturniire seal korraldama ilmselt ei hakka, vabal ajal harjutamiseks sobib aga hästi.”
Guido Trees rõõmustas, et ilm oli soodne: „Ilmateade rääkis juba ammu, et 1. ja 3. on ilusad ilmad. 1. mail tegime Peningi külatalgud ja 3. mail Raasikul.”
Pingpongilaud sai detailidest kokku mõne tunniga – hommikul kell 10 alustasid talgulised plaanipidamisega ning kella 2 paiku pakkus Angela Allik tööpäeva lõpetuseks talgusuppi.
Noorsootöötaja rääkis, et lisaks uuele atraktsioonile sai iluravi ka kiik, mis kipub katki minema igal kevadel: „Kiik loksus kõvasti, polte pidi pingutama või juurde otsima.”
Ta lisas, et kui varasematel aastatel on olnud kevaditi suur töö tammelehtede riisumine, siis sel aastal tegi selle ära suur ja uhke masin, mis lehed mootori jõul kokku kogus.
Jätkutööpäevad Kivilinnas ja Raasikul
2. mai vihmasadu jättis aga poolikuks Aruküla Kivilinna mänguväljaku talgud, kus oli sarnaselt Raasikule planeeritud mänguala laiendamine. Talgujuht Garina Toomingas rääkis, et talgulised keerasid mutreid, tassisid liiva ning pikendasid kummirada. Kui tuli vihmahoog, joosti varju. Ta sõnas, lähiajal on plaanis jätkutööpäev, et panna mänguväljakule poksikott, käepidemetega trapets, korvpallirõngas, võrkpallivõrk, rööbaspuu ja võrkkiiged.
Suured plaanid olid 2. maiks ka Raasiku Lions klubil, kes kutsusid talgulisi värvima raudteejaamas asuva ajaloolise maja fassaadi. Tööle asuti pärastlõunal, kui vihm oli järele andnud, kuid värvimiseni ei jõutud – püsti said vaid tellingud.
Talgujuht Aare Ets märkis, et fassaaditööd on üks väheseid talguid,   mida   suudab   vihm   niivõrd  palju  mõjutada  ning  kinnitas, et töö pooleli ei jää, klubiliikmed astuvad peagi taas tellingutele.
Lionsid loosisid talguliste vahel välja vabalt valitud ajakirja tellimuse, selle sai tellingupaigaldaja Jaanus Henn, kes valis ajakirja Ajalugu.
Kiviloo küla talgulised värskendasid 2. mail oma laululava – külaplatsi lava siseseinad ja 2 välisseina kaeti Pinotexiga.