Jaan Velström
Lahemaa rahvuspark on Eesti vanim omataoline kaitseala. Siia kuulub lisaks riigimaadele ka ligemale seitsekümmend küla, kus maad on eraomanduses.
Rahvuspargis kehtivad maade kasutamisel ja majandamisel looduskaitseseadusest, kaitse-eeskirjast ja kaitsekorralduskavast tulenevad piirangud. Lisaks kuulub rahvuspark Natura-alade koosseisu. Kaitsekorralduslikult jagunevad maad piiranguvööndiks, sihtkaitsevööndiks ja loodusreservaadiks. Lahemaa Harju-poolses osas reservaate ei ole.
Valdavalt jäävad eramaad piiranguvööndisse, kus majandustegevus on osaliselt lubatud. Sihtkaitsevööndis maade majandusliku kasutamise võimalus puudub.
Seoses metsaelupaigatüüpide range kaitse alla võtmisega soovib keskkonnaamet muuta senist maade jagunemise vahekorda ja arvata piiranguvööndi erametsi suures osas sihtkaitsevööndisse.
See algatus on laiemalt vaadates looduskaitsepoliitika üldiste suundumuste osa ja väärib seetõttu täit tähelepanu.
Analüüsides keskkonnaametnike vastuseid teabepäringutele on üllatav tõdeda, et nende arvates pole vahet maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarbel.
Eramaade sihtotstarve on enamasti maatulundus- või elamumaa. Kui maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa, siis elamumaa on elamualune ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa.
Katastriüksustel piiritletakse kaardimaterjalil kõlvikud (õuemaa, metsamaa, haritav maa, looduslik rohumaa, muu maa), mida täpsustatakse igal aastal.
Keskkonnaametnikud võrdsustavad piirangute mõttes maatulundusmaa metsamaa kõlviku elamumaa metsamaa kõlvikuga. Paraku kehtib maatulundusmaa metsamaa kõlviku kohta metsaseadus, elamumaale aga metsaseadus ei laiene. See tähendab, et elamumaal ei saa omanikult nõuda metsamaa kõlvikul metsa kasvatamist. Hajaasustuses võib omanik elamumaal puittaimestiku ilma raieloata igal ajal ära raiuda.
Kui nüüd maaomanik taotleb elamumaale ehitusluba ja plaanitav ehitis jääb kaardil metsamaa kõlvikule, siis ametnik keeldub loa andmisest, väites, et metsamaale pole rahvuspargis ehitamine lubatud. Selline käsitlus võimaldab muuseas eristada elamumaal ka metsaelupaiku ja arvata need sihtkaitsevööndi alla.
Nähtavaks eesmärgiks on maaomaniku tegevuse surumine õuemaa piiridesse. Muide, talukoht ongi keskkonnaametnike arvates pelgalt õuemaa (juriidiliselt tähendab see siiski kinnistut). Kuid ilmselt ei peatuta piirangute karmistamisel sellegagi.
Väljavõte keskkonnaameti kirjast: „Natura 2000 võrgustikku jääva Lahemaa loodusala piiritlemine üksnes mööda loodusväärtuse esinemise piire ei taga selle kaitset. Ka võivad loodusdirektiivi elupaigatüüpidele vastavad kooslused esineda muuhulgas külade hoonestatud alade sees või nendega vahetult piirnevana (nt rannaniidud). Lisaks otsesele loodusväärtusele on vajalik ka puhvertsooni olemasolu. Oluline on tagada nende alade ökoloogiline funktsioneerimine ning alade vahel liikide liikumisteed, ehk et võrgustik olekski võrgustik.“
Siit võib välja lugeda, et tulevikus on võimalik sihtkaitsevööndi loomine ka õuealal.
Kokkuvõttes tekib küsimus, kas järk-järguline omandiõiguse piiramine kaitsealadel on põhiseadusega kooskõlas.
Probleem algab laias laastus sellest, et mitmed ametnikud käsitlevad keskkonda kitsalt – pelgalt loodusena, kuhu inimene ei sobitu. Kus siis on maaomaniku koht keskkonnakaitses? Kui Rail Balticu trassile pesa ehitanud merikotkas ähvardab seisata raudtee ehitamise, siis inimese elupaik pole osutunud seal mingiks probleemiks.
Kuusalu valla üldplaneeringu menetlemisel tuleb lähtuda elukeskkonna parendamise põhimõttest, kuid tingimustes, kus soovitakse arvestada rahvuspargi kaitse-eeskirjast ja kaitsekorralduskavast tulenevate piirangutega, pole püsielanike ja maaomanike elukeskkonna parendamine võimalik.
Ettepanekud, mis keskkonnaametile kompromissina on esitatud, pole leidnud heakskiitu.
Lahemaa Maaomanike Liidu juhatus kohtus eelmisel nädalal Kuusalu vallavolikogu ehitus- ja keskkonnakomisjoniga. Lähtudes üldplaneeringust olid jututeemaks maaomanike probleemid rahvuspargis ning sellest tulenevad võimalikud arengud.
Jätkuvalt on Lahemaa Maaomanike Liidul kavas lahkarvamuste arutelu kliimaministeeriumi ja keskkonnaametiga. Järgmiseks kokkusaamiseks on kiri maaomanike probleemide kohta ministeeriumile saadetud.
Üksikisikul on raske oma huve ametkonna ees kaitsta. Lahemaa Maaomanike Liit ootab jätkuvalt maaomanikke liituma. Maaomanikud pole selles süüdi, et nende maad on nõukogude ajast tuleneva narratiivina kaitsealale sattunud. Meil pole siit kuhugi minna.