Lahe­maa maao­ma­ni­kud jää­vad il­ma maa ka­su­tu­sõi­gu­sest

Jaan Velst­röm

La­he­maa rah­vus­park on Ees­ti va­nim oma­tao­li­ne kait­sea­la. Siia kuu­lub li­saks rii­gi­maa­de­le ka li­ge­ma­le seit­se­küm­mend kü­la, kus maad on erao­man­du­ses.

Rah­vus­par­gis keh­ti­vad maa­de ka­su­ta­mi­sel ja ma­jan­da­mi­sel loo­dus­kait­se­sea­du­sest, kait­se-ees­kir­jast ja kait­se­kor­ral­dus­ka­vast tu­le­ne­vad pii­ran­gud. Li­saks kuu­lub rah­vus­park Na­tu­ra-ala­de koos­sei­su. Kait­se­kor­ral­dus­li­kult ja­gu­ne­vad maad pii­ran­gu­vöön­diks, siht­kait­se­vöön­diks ja loo­dus­re­ser­vaa­diks. La­he­maa Har­ju-pool­ses osas re­ser­vaa­te ei ole.

Val­da­valt jää­vad era­maad pii­ran­gu­vöön­dis­se, kus ma­jan­dus­te­ge­vus on osa­li­selt lu­ba­tud. Siht­kait­se­vöön­dis maa­de ma­jan­dus­li­ku ka­su­ta­mi­se või­ma­lus puu­dub.

Seo­ses met­sae­lu­pai­ga­tüü­pi­de ran­ge kait­se al­la võt­mi­se­ga soo­vib kesk­kon­naa­met muu­ta se­nist maa­de ja­gu­ne­mi­se va­he­kor­da ja ar­va­ta pii­ran­gu­vöön­di era­met­si suu­res osas siht­kait­se­vöön­dis­se.

See al­ga­tus on laie­malt vaa­da­tes loo­dus­kait­se­po­lii­ti­ka ül­dis­te suun­du­mus­te osa ja vää­rib see­tõt­tu täit tä­he­le­pa­nu.

Ana­lüü­si­des kesk­kon­naa­met­ni­ke vas­tu­seid tea­be­pä­rin­gu­te­le on ül­la­tav tõ­de­da, et nen­de ar­va­tes po­le va­het maa­tu­lun­dus­maa ja ela­mu­maa sih­tots­tar­bel.

Era­maa­de sih­tots­tar­ve on ena­mas­ti maa­tu­lun­dus- või ela­mu­maa. Kui maa­tu­lun­dus­maa on põl­lu­ma­jan­dus­saa­dus­te toot­mi­seks või met­sa­kas­va­tu­seks ka­su­ta­tav maa, siis ela­mu­maa on ela­mua­lu­ne ning sel­le juur­de kuu­luv ma­ja­pi­da­mis- ja abie­hi­ti­se alu­ne ja ehi­tist tee­nin­dav maa.

Ka­tast­riük­sus­tel pii­rit­le­tak­se kaar­di­ma­ter­ja­lil kõl­vi­kud (õue­maa, met­sa­maa, ha­ri­tav maa, loo­dus­lik ro­hu­maa, muu maa), mi­da täp­sus­ta­tak­se igal aas­tal.

Kesk­kon­naa­met­ni­kud võrd­sus­ta­vad pii­ran­gu­te mõt­tes maa­­tu­lun­dus­maa met­sa­maa kõl­vi­ku ela­mu­maa met­sa­maa kõl­vi­ku­ga. Pa­ra­ku keh­tib maa­tu­lun­dus­maa met­sa­maa kõl­vi­ku koh­ta met­sa­sea­dus, ela­mu­maa­le aga met­sa­sea­dus ei laie­ne. See tä­hen­dab, et ela­mu­maal ei saa oma­ni­kult nõu­da met­sa­maa kõl­vi­kul met­sa kas­va­ta­mist. Ha­jaa­sus­tu­ses võib oma­nik ela­mu­maal puit­tai­mes­ti­ku il­ma raie­loa­ta igal ajal ära raiu­da.

Kui nüüd maao­ma­nik taot­leb ela­mu­maa­le ehi­tus­lu­ba ja plaa­ni­tav ehi­tis jääb kaar­dil met­sa­maa kõl­vi­ku­le, siis amet­nik keel­dub loa and­mi­sest, väi­tes, et met­sa­maa­le po­le rah­vus­par­gis ehi­ta­mi­ne lu­ba­tud. Sel­li­ne kä­sit­lus või­mal­dab muu­seas eris­ta­da ela­mu­maal ka met­sa­elu­pai­ku ja ar­va­ta need siht­kait­se­vöön­di al­la.

Näh­ta­vaks ees­mär­giks on maa­o­ma­ni­ku te­ge­vu­se su­ru­mi­ne õue­maa pii­ri­des­se. Mui­de, ta­lu­koht on­gi kesk­kon­naa­met­ni­ke ar­va­tes pel­galt õue­maa (ju­rii­di­li­selt tä­hen­dab see siis­ki kin­nis­tut). Kuid ilm­selt ei pea­tu­ta pii­ran­gu­te kar­mis­ta­mi­sel sel­le­ga­gi.

Väl­ja­võ­te kesk­kon­naa­me­ti kir­jast: „Na­tu­ra 2000 võr­gus­tik­ku jää­va La­he­maa loo­du­sa­la pii­rit­le­mi­ne üks­nes möö­da loo­dus­väär­tu­se esi­ne­mi­se pii­re ei ta­ga sel­le kait­set. Ka või­vad loo­dus­di­rek­tii­vi elu­pai­ga­tüü­pi­de­le vas­ta­vad koos­lu­sed esi­ne­da muu­hul­gas kü­la­de hoo­nes­ta­tud ala­de sees või nen­de­ga va­he­tult piir­ne­va­na (nt ran­na­nii­dud). Li­saks ot­se­se­le loo­dus­väär­tu­se­le on va­ja­lik ka puh­vert­soo­ni ole­ma­so­lu. Olu­li­ne on ta­ga­da nen­de ala­de öko­loo­gi­li­ne funkt­sio­nee­ri­mi­ne ning ala­de va­hel lii­ki­de lii­ku­mis­teed, ehk et võr­gus­tik oleks­ki võr­gus­tik.“

Siit võib väl­ja lu­ge­da, et tu­le­vi­kus on või­ma­lik siht­kait­se­vöön­di loo­mi­ne ka õuea­lal.

Kok­ku­võt­tes te­kib kü­si­mus, kas järk-jär­gu­li­ne oman­diõi­gu­se pii­ra­mi­ne kait­sea­la­del on põ­hi­sea­du­se­ga koos­kõ­las.

Prob­leem al­gab laias laas­tus sel­lest, et mit­med amet­ni­kud kä­sit­le­vad kesk­kon­da kit­salt – pel­galt loo­du­se­na, ku­hu ini­me­ne ei so­bi­tu. Kus siis on maao­ma­ni­ku koht kesk­kon­na­kait­ses? Kui Rail Bal­ti­cu tras­si­le pe­sa ehi­ta­nud me­ri­kot­kas äh­var­dab sei­sa­ta raud­tee ehi­ta­mi­se, siis ini­me­se elu­paik po­le osu­tu­nud seal min­giks prob­lee­miks.

Kuu­sa­lu val­la üldp­la­nee­rin­gu me­net­le­mi­sel tu­leb läh­tu­da elu­kesk­kon­na pa­ren­da­mi­se põ­hi­mõt­test, kuid tin­gi­mus­tes, kus soo­vi­tak­se ar­ves­ta­da rah­vus­par­gi kait­se-ees­kir­jast ja kait­se­kor­ral­dus­ka­vast tu­le­ne­va­te pii­ran­gu­te­ga, po­le pü­si­ela­ni­ke ja maao­ma­ni­ke elu­kesk­kon­na pa­ren­da­mi­ne või­ma­lik.

Et­te­pa­ne­kud, mis kesk­kon­naa­me­ti­le komp­ro­mis­si­na on esi­ta­tud, po­le leid­nud heaks­kii­tu.
La­he­maa Maao­ma­ni­ke Lii­du ju­ha­tus koh­tus eel­mi­sel nä­da­lal Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu ehi­tus- ja kesk­kon­na­ko­mis­jo­ni­ga. Läh­tu­des üldp­la­nee­rin­gust olid ju­tu­tee­maks maao­ma­ni­ke prob­lee­mid rah­vus­par­gis ning sel­lest tu­le­ne­vad või­ma­li­kud aren­gud.

Jät­ku­valt on La­he­maa Maa­oma­ni­ke Lii­dul ka­vas lah­kar­va­mus­te aru­te­lu klii­ma­mi­nis­tee­riu­mi ja kesk­kon­naa­me­ti­ga. Järg­mi­seks kok­ku­saa­mi­seks on ki­ri maao­ma­ni­ke prob­lee­mi­de koh­ta mi­nis­tee­riu­mi­le saa­de­tud.

Ük­si­ki­si­kul on ras­ke oma hu­ve amet­kon­na ees kaits­ta. La­he­maa Maao­ma­ni­ke Liit oo­tab jät­ku­valt maao­ma­nik­ke lii­tu­ma. Maao­ma­ni­kud po­le sel­les süü­di, et nen­de maad on nõu­ko­gu­de ajast tu­le­ne­va nar­ra­tii­vi­na kait­sea­la­le sat­tu­nud. Meil po­le siit ku­hu­gi min­na.