Vabariigi valitsus otsustab ülesannete üleandmise ja selle ajakava aprillis.

Möödunud nädalal ootasid omavalitsusjuhid Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogu istungil riigihalduse ministri Mihhail Korbi sõnavõttu, mis oli päevakorras välja kuulutatud. Minister kohtumisele tulla ei saanud, teda asendas rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna osakonnajuhataja Väino Tõemets.
Ta tutvustas, et Eestis on 213 omavalitsust, millest 160 on ühinenud vabatahtlikult. 26 omavalitsust kriteeriume ei täida ega ole avaldanud soovi vabatahtlikult ühinemiseks. Harjumaal on sundliitmise ettepaneku saanud Loksa linn Kuusalu vallaga ja Keila linna ümbruse vallad Keilaga. Harjumaal on ühinemisi, võrreldes ülejäänud Eestiga, vähe ning pärast haldusreformi tekivad just Harjumaale rahvaarvult kõige väiksemad omavalitsused.
Ta lisas, et kuigi sundliitmise ettepanekud on omavalitsustele välja saadetud, on võimalus, et mõne sundliitmisega ei minda lõpuni: see puudutab erandeid ning omavalitsuste võimalust veel ise läbi rääkida ja teha ühinemisleping. Ta märkis, et kui omavalitsus ütleb sundliitmisele siiski ei ning ühinemislepingut ei tehta, moodustab maavalitsus kohalike omavalitsuste (KOV) valimiste piirkonnad, viib läbi muud toimingud omavalitsuse eest ning ühinemine jõustub valimistega.
Pikemalt peatus Väino Tõemets maavalitsuste kaotamise teemal. Koalitsioonilepingus leppis uus valitsus kokku omavalitsuste otsustusõiguse ja vastutuse suurendamise ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel. Valitsuse eesmärk on suurendada oluliselt kohalike omavalitsuste osakaalu valitsussektori kuludes.
Maavalitsused on plaanis kaotada alates 2018. aasta 1. jaanuarist, ülesanded jagada ministeeriumide valitsemisala asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste või nende liitude vahel.
Ülesanded, mille osas alustatakse üleandmise ettevalmistust, on puudega inimeste perioodilised toetused, asenduskodude ja asendusperede rahastamine, maakondliku ühistranspordi korraldamine ja järelevalve, alustavate ettevõtjate ning MTÜde nõustamine.
Võimalikud ülesanded, mille üle valitsus veel arutab, on erihoolekandeteenuse korraldamine, rõhuasetusega kogukondlikel toetavatel teenustel; esmatasandi tervishoid; kutsekoolide üleandmine; riigigümnaasiumide üleandmine; erakoolide kulud; HEV-koolid; osad riigile kuuluvad kõrvalmaanteed; päästeteenistus; maakondlike muuseumide haldamine; treenerite rahastamine; jäätmemajanduse-alane järelevalve; RMK puhkealade hooldamine.
Täiendavate ülesannetega omavalitsustele kaalub valitsus veel rahvatervise edendamisega seotud ülesannete laiendamise, ravikindlustamata isikute ligipääsu esmatasanditervishoiule, süütegude tõkestamise, järelevalvepädevuse meetmete laiendamise, avaliku korra ja heakorra eest vastutuse täpsustamine ja KOV menetlemispädevuse laiendamise, kriisi lahendamise ja vetelpääste korraldamise avalikes randades rahastamist. Läbirääkimised KOVidega ülesannete üleandmise osas toimuvad veebruaris ja märtsis.
Ülesannete juurde oli ministeerium määranud ka nende täitmiseks kuluva rahasumma. Omavalitsusjuhid tundsid huvi, kas summa sisaldab ainult ülalpidamiskulusid, investeeringud tuleb omavalitsusel ise kanda. Väino Tõemets vastas, et arvestatud on summaga, mis kulub praegu riigieelarvest, kindlasti poleks õiglane, kui omavalitsus peab ise raha juurde panema. Ta lisas ka, et näeb kokkuhoiukohti, sest omavalitsus on abivajajale oluliselt lähemal ja suudaks ülesannete täitmisega hakkama saada efektiivsemalt kui riik.
Eestis töötab maavalitsustes umbes 500 ametnikku. Väino Tõemets sõnas, et tööd teistes asutustes, ka kohalikes omavalitsustes, leiab neist üleviimisega umbes 300. Omavalitsuste liitumisel kaotab töö 300-500 inimest, nende hulgas paljud omavalitsusjuhid.