Loksa külje all Kuivoja puhkekeskuses nädal aega õppelaagris tegutsenud ärivaldkonna üliõpilased esitlesid reedel, 13. mail äriideid, kuidas arendada turismiettevõtlust Pärispea ja Juminda poolsaarel ning Kolga piirkonnas.
Esitlusi kuulasid ja tagasisidet andsid Lahemaa Turismi-ühingu aastakoosolekule ja turismifoorumile kogunenud kohalikud väikeettevõtjad, enamasti Kuusalu vallast.
Üliõpilased viiest kõrgkoolist Saksamaalt, Hollandist, Rumeeniast ja Soomest koos õppejõududega olid õppelaagris Eesti Maaülikooli ning siinse turismiühingu kutsel Lahemaal Erasmus+ rahvusvahelise maakogukonna arendamise projekti raames.
Sama programmi vahendusel käisid poolsada tudengit Lahemaal esmakordselt neli aastat tagasi, kui vastuvõtja oli Kolgaküla Selts. Siis pakuti sotsiaalse ettevõtluse ideid Hara sadamasse, Viru rabasse, Loksa linna, Lahemaale, ka Pärispeale ja Kolga mõisa. Tookord pakutust on kaks aastat tagasi märtsis asutatud MTÜ Lahemaa Turismiühing võtnud tegevus-
plaani kaks – hop on hop off ehk hüppa peale ja maha bussituurid ning piirkonna turismiettevõtjate teenuseid koondava veebiplatvormi.
Seekord oli välistudengeid vähem – koos juhendajatega 22. Esmalt viidi kõik koos ringsõidule Pärispea ja Juminda poolsaarele, ka Kolga mõisa ja Palmsesse. Pärispea poolsaart tutvustas Viinistu Kunstisadama esindajana Raido Roostalu, Juminda poolsaart loodusgiid Maarja Orusalu ning Kolga mõisa Meelis Rondo ja Riina Laanetu Kolga galeriist. Järgmisel päeval tutvusid kolm töögruppi valitud piirkonnaga ja koostasid äriplaani koos esitlusega.
Kolga mõisa peahoone juures võiks tudengite hinnangul korraldada mitu päeva kestvat kogukonnafestivali, mida reklaamitaks üle Eesti ja ka kaugemal. Festivalil toimuksid kontserdid, avatud oleks kohalike talu- ja käsitöötoodete turg. Toitlustaksid kohalikud toidutootjad, ööbida saaks külalistemajas ja ka ümbruskonnas.
Pärispea poolsaarel ratastega sõitnud tudengigrupi äriidee oli ratta- ja jalgsimatkaring „Lahemaa kivid“, mis on leitav nutitelefonis – peatuspaikades poolsaare vaatamisväärsuste juures, sealhulgas Viinistu kunstisadama söögi-, ööbimis-, kontserdivõimaluste kohta saaks giidi-infot telefoniprogrammist. Selle grupi noored kiitsid poolsaare erilisi suurte kividega randu ning toonitasid, et matkajad tuleks suunata ka Suurpea ja Pärispea endiste militaarobjektide juurde.
Juminda poolsaarega tutvunud rühma äriplaan oli seotud Leesi poega. Neile avaldas muljet kaupluse taastamise lugu ning nad soovitasid veel enam laiendada kohalike tootjate kaubavalikut, korraldada õuealal suuremaid laatasid, teha kontserte ja suunata reklaam nii kogu Eestile kui ka välisturistidele.
Lahemaa Turismiühingu asutaja ja juhatuse liige Kaisa Linno kommenteeris, et noored olid väga asjalikud ja töötasid süvenenult: „Nad olid vaimustatud meie kaunist loodusest ja toredatest inimestest. Tudengite ülesanne oli mõelda välja reaalseid lahendusi ja rahvuspargi piirangud kärpisid nende loovust. Noorte nädalane siinviibimine tekitas elevust, andis kohalikele tööd ja inspiratsiooni.“
Rattalaenutus ja infopunkt Loksale
Tudengid liikusid jalgratastega, mis on ostetud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) projektile „Lahemaa tervikliku turismikorralduse lahenduse loomine“ raames antud toetuse summast. Kaisa Linno sõnul kiitsid tudengid, et nende ratastega on väga mugav sõita. Kiitjate seas olid ka kuulsa jalgrattamaa Hollandi noored.
Kaisa Linno kõneles turismifoorumil, et kümmekond neist 25 uuest rattast on kavas paigutada väljarentimiseks Loksale bussijaama lähedusse, kuhu seatakse MTÜ Ökokuller teisaldatav infopunkt-kohvik. Rendirattaid on soovinud ka Valgejõe Veinivilla ja Leesi pood. Idee on hakata laiemalt reklaamima, et Tallinnast saab Lahemaal matkamiseks sõita liinibussiga Loksale ja sealt edasi liikuda rendirattaga. Infokohvikus hakkab jaanipäevast või hiljemalt juuli algusest olema turismiühingu palgatud töötaja, kelle töötasu makstakse EASi toetusest. Ühingu jalgratastele pannakse Visit Lahemaa logod. Rendihinnad otsustati teha samad, mis on ühingusse kuuluva Hara sadama rendiratastel. Esimesel suvel ei ole rataste elektroonilist laenutussüsteemi, mistõttu tuleb rentijatel need üldjuhul laenutuskohta tagasi viia.
Arutuse all oli ka kavatsus panna Lahemaal matkajaid sõidutama hopp on hopp off buss. Kuna liinibussid ei sõida Lahemaa kõikidesse küladesse, väga vähesed bussiliinid ületavad Harju- ja Lääne-Virumaa piiri, oleks sellise bussiliini loomine vajalik, kuid seni pole leitud parimat lahendust, kuidas bussid liiguksid matkajatele sobivalt ja samas ühingule võimalikult soodsalt, tõdes Kaisa Linno. Ta lubas, et lahendust otsitakse.
Lähiajal valmivad Visit Lahemaa kodulehekülg, mis seotakse Visit Estonia veebiga. Trükist tuleb Lahemaa turismivõimalusi tutvustav kaart, mida hakatakse jagama infokohvikus ja turismiettevõtetes.
EAS toetab Lahemaa Turismiühingu tervikliku turismikorralduse lahenduste loomise projekti 200 000 euroga. Lahemaa piirkonna omavalitsused lisavad kokku 45 000 eurot: Kuusalu vald 20 000, Haljala vald 12 000, Loksa linn 8000 ja Tapa vald 5000 eurot. Lahemaa Turismiühingul on nüüdseks 57 liiget Lahemaa rahvuspargi alalt ja mõjupiirkonnast.
Kuidas välisturist Tallinnast Lahemaale saada
EASi turismiarenduskeskuse kliendisuhete juht Piret Koodi rääkis foorumil Eesti kui turismisihtkoha turundamisest Visit Estonia veebikampaaniatega ning rõhutas, kui kohalikku turismiettevõtet ei ole Puhka Eestis või Visit Estonia kodulehel, on välisturistil keeruline kui mitte võimatu neid leida. Ka soovitas ta teha enda firmale Facebooki leht, kas või eestikeelne, sest sealsetel tekstidel on lisatud tõlkevõimalus.
„Me ütleme, et Tallinn on välisturistile värav, aga meil on vaja nad Tallinnast välja saada,“ lausus ta ja soovitas mõelda, kuidas ja kustkohast turismiettevõtjad ise otsivad infot, kui reisivad välismaal. Väga paljud leiavad infot telefonis ja tuleks ka enda reklaam üle vaadata, et kuivõrd loetav see telefoniekraanil on. Teha võiks oma firmale ka Google visiitkaardi.
„Mida rohkem infot enda kohta jagate, seda suurem on võimalus, et teie juurde jõutakse.
Hästi oluline on ristturundamine ja koostöö,“ lausus Piret Koodi ja kiitis, et Lahemaa Turismiühing on suur jõud koostööks. EASi turismiarenduskeskust juhtinud Margus Sameli Harast tegi selle jutu jätkuks ettekande teemal „Kogukondliku külalislahkuse teekond unikaalse elamuseni“, kus tutvustas arendatavat veebisüsteemi, mis teeks turismiteenuste pakkujatele enda reklaamimise ja leidmise lihtsamaks. Ta märkis, et arendajad otsivad pilootprojektiks partnerit ja arvas, et selleks võiks olla Lahemaa Turismiühing. Foorumile kogunenud ühinguliikmed olid nõus.
Rõõmsat elevust pakkus foorumil koos Hollandi tudengitega Kuivojale tulnud õppejõud Freddy van Dijken, kes rääkis, kuidas tema pere käivitas Stokkumi asulas oma kodumaja kõrval garaažis kohaliku toidupoe. Esialgu soovis pere müüa seal vaid enda tooteid, nüüd on ehitatud garaaži asemele uus kauplusehoone, kus müüakse ligi 30 kilomeetri raadiuses tegutsevate talude ja väikeettevõtete toodangut. Kauplus on saanud järjest ostjaid ja tooteid juurde. Lisandväärtust annavad väiketootjate kohta koostatud tutvustuslood.