Varakevadel käisid Anija valla noorsootööga tutvumas välishindajad Järvamaalt, Tõrvast, Elvast ja Setomaalt. Nad külastasid koole ja noortekeskusi. Paar nädalat tagasi jõudis Anija vallavalitsusse välishindajate koostatud raport noorsootöö kvaliteedist Anija vallas.
Haridus- ja kultuurijuht Tiina Silem selgitas, et noorsootöökvaliteedi hindamine, mida tehakse enamasti viie aasta tagant, aitab omavalitsusel hinnata, millises seisus noorsootöö on ja tuvastab arendamist vajavad kohad. Anija valla noorsootöö kvaliteedi hindamine algas eelmisel kevadel küsitluse läbiviimisega 7-26aastaste noorte, noorsootöötajate ja noorteühenduste seas. Sügisel koostati noorsootööga seotud asutuste ja noortekogu esindajatest enesehindajate töögrupp, kes hindas noorsootöö eri valdkondi. Välishindamine on noorsootöö kvaliteedi hindamise viimane etapp.
Välishindamise raportis on kirjas Anija valla noorsootöö tugevused ning see, mis vajaks parandamist.
„Tugevustena on nimetatud koostööd üldhariduskoolide, huvikooli ja noortekeskuse vahel. Meil on väga laiad ja mitmekesised huvitegevuse võimalused valla noortele, kaas-aegsed vahendid. Meil on ka väga hea noorteaktiiv ja taaskäivitunud noortekogu. Eriti tore, et volikogu esimees ja vallavalitsuse esindaja leiavad aega igakuiselt noortega kohtuda. Veel tunnustati, et meie noorsootöötajais on kirg noortega toimetada,“ rääkis Tiina Silem.
Ühe puudusena nimetasid välishindajad, et nii Kehra kui Alavere noortekeskuse ruumid on liiga väikesed ja halvas seisukorras, vajavad renoveerimist ja kaasajastamist.
„Valla arengukavas on järgmiseks aastaks planeeritud Alavere noortekeskuse ruumide renoveerimine ning Kehra noortekeskuse katuse ja fassaadi renoveerimine. Kui hakkame arengukava uuendama, tuleb tähelepanu pöörata ka Kehra noortekeskuse siseruumidele,“ lausus haridus- ja kultuurijuht.
Raportis tuuakse välja, et Anija valla noorsootöötajad on ülekoormatud, osaline tööaeg ei võimalda neil noorsootööle keskenduda, tuleks luua juurde ametikohti või suurendada töötajate koormust. Praegu on Anija vallas kahe noortekeskuse peale üks juhataja ametikoht, üks täiskohaga noorsootöötaja ja kolm poole koormusega.
Kitsaskohana nimetasid välishindajad ka noorsootööteenuse puudumist Aegviidu piirkonnas. Nad soovitasid liita Aegviidu noortetoa valla noortekeskusega. Tiina Silem kommenteeris, et plaan on luua Aegviitu Anija valla noortekeskuse filiaal. See tähendab tema sõnul vähemalt kahe poole koormusega töötaja palkamist ja tegevusraha.
Raportis märgitakse veel, et valla noorsootöötajail ei ole infot 15-29aastaste noorte kohta, kes ei õpi ega tööta, ning Anija vallas ei ole kasutatud rahvusvahelise noorsootöö võimalusi. Haridus- ja kultuurijuht sõnas, et lähiajal hakkab toimuma noorsootöö ümarlauad, samuti erinoorsootöö ümarlauad. Koolides on sotsiaaltöötajatega regulaarsed kohtumised, kuhu kaasatakse ka noorsootöötajad. Tiina Silem märkis veel, rahvusvaheliseks noorsootööks pole jagunud ressursse, kuid nii valla arengukavas kui noortekeskuse põhimääruses on seda nimetatud ühe tegevusena, mida soovitakse teha.
Välishindajad leidsid ka, et Anija vallas puuduvad noorte omaalgatuse toetamise võimalused, ning tegid ettepaneku töötada välja noorte algatust toetav kord, eelkõige fond, kust noored saaksid oma ideede teostamiseks taotleda toetust, või omaosalust suurtes projektidest osalemiseks.