Val­la üldp­la­nee­rin­gu­ga soo­vi­tak­se muu­ta Aeg­vii­du ale­vi pii­re

Ala­tes 3. no­vemb­rist on ava­li­kul väl­ja­pa­ne­kul Ani­ja val­la üldp­la­nee­ring, mil­le­le on li­sa­tud Aeg­vii­du osa.

Ani­ja val­la uus üld­pla­nee­ring al­ga­ta­ti 27. au­gus­til 2015, sel­le eel­nõu oli eel­mi­sel aas­tal ava­li­kus­ta­mi­sel ning oli käe­so­le­va aas­ta al­gu­seks enam-vä­hem val­mis vas­tu­võt­mi­seks, kuid seo­ses Ani­ja ja Aeg­vii­du val­la lii­tu­mi­se­ga tu­li al­ga­ta­da ka 11,97 ruut­ki­lo­meet­ri suu­ru­se Aeg­vii­du ale­vi üldp­la­nee­ring ning kesk­kon­na­mõ­ju st­ra­tee­gi­li­ne hin­da­mi­ne. Nüüd on need val­mis ning OÜ Hend­rik­son ja Ko lii­tis Aeg­vii­du osa ko­gu val­la üldp­la­nee­rin­gu­le, mis on 3. no­vemb­rist 3. det­semb­ri­ni ava­li­kul väl­ja­pa­ne­kul. Üldp­la­nee­rin­gu plaa­nid ja se­le­tus­kir­jad on lei­ta­vad val­la ko­du­le­helt, pea­gi saab nen­de­ga tut­vu­da ka raa­ma­tu­ko­gu­des.

„Uue üldp­la­nee­rin­gu­ga soo­vi­me jär­gi­da või­ma­li­kult pal­ju piir­kon­nas ole­vat st­ruk­tuu­ri ja hoo­nes­tust, püüa­me või­ma­li­kult vä­he sea­da kit­sen­du­si. See keh­tib ka Aeg­vii­du ale­vi pu­hul. Pea­mi­selt ole­me läh­tu­nud põ­hi­mõt­test, et ehi­ta­da võib sar­nas­tel tin­gi­mus­tel, na­gu piir­kond on väl­ja ku­ju­ne­nud,“ lau­sus val­laar­hi­tekt-pla­nee­rin­gu­spet­sia­list In­ga Vai­nu.

Üldp­la­nee­rin­gu jär­gi are­neb Aeg­vii­du eda­si ko­ha­li­ku kes­ku­se­na, kus va­hel­dus­ri­kas maas­tik, mat­ka- ja suu­sa­ra­da­de võr­gus­tik ja jär­ved soo­dus­ta­vad puh­ke- ja tu­ris­mi­ma­jan­du­se aren­gut. Suu­re­mat tä­he­le­pa­nu pöö­ra­tak­se raud­tee­jaa­ma ümb­ru­se kui ale­vi kes­ku­se aren­da­mi­se­le. Hoo­nes­tus on ale­vi­le ise­loo­mu­li­kult ma­dal­ti­he, puh­kea­la­na säi­lib va­baõ­hu üri­tus­te toi­mu­mi­se ko­ha­na tun­nus­ta­tud Kõ­la­ko­ja park.

Aeg­vii­du ale­vi pea­tä­na­va­na nä­hak­se üldp­la­nee­rin­gus Pii­be maan­teed, mis seob eri funkt­sioo­ni­de­ga alad ter­vi­kuks. Pla­nee­rin­gus mär­gi­tak­se, et ale­vi aren­da­mi­sel tu­leb ar­ves­ta­da nii ja­la­käi­ja, jalg­rat­tu­ri lii­ku­mis­mu­ga­vu­se kui au­to- ja ühis­trans­por­di va­ja­dus­te­ga. Äri- ja tee­nin­du­sa­su­tu­sed soo­vi­tak­se hoi­da ava­tu­na tä­na­va­pin­na­le, Pii­be maan­tee ja raud­tee­jaa­ma hoo­ne­te va­hel säi­li­ta­da par­gi­alad, ja­la­käi­gu­teed val­gus­ta­da, ää­ris­ta­da is­te­pin­ki­de ja il­mes­ta­da väi­ke­vor­mi­de­ga. Kes­ku­se maa-ala­le võib ehi­ta­da ri­dae­la­muid, kol­me- ja enam kor­te­ri­ga kor­ter­ma­ju, kau­ban­dus-, toit­lus­tus-, ma­ju­tus- ja tee­nin­dus­hoo­neid, ühis­kond­lik­ke hoo­neid, et­te­võt­teid, mil­le­ga ei kaas­ne häi­rin­guid ela­mu-, puh­ke- ja ühis­kond­li­ke­le naa­be­ra­la­de­le. Ela­muk­run­ti­de mi­ni­maal­sed suu­ru­sed ei muu­tu – need on Aeg­vii­dus ol­nud se­ni vä­he­malt 1200 ruut­meet­ri suu­ru­sed, nii on ka­vas ka uues üldp­la­nee­rin­gus.

Suu­ri­ma muu­tu­se­na on üldp­la­nee­rin­gu­ga ka­vas muu­ta Aeg­vii­du ale­vi pii­re.

„Aeg­vii­du alev, va­ra­sem Aeg­vii­du vald, on prae­gu ko­gu ula­tu­ses mit­me sea­du­se mõis­tes ti­hea­sus­tu­sa­la. Val­la­va­lit­sus teeb et­te­pa­ne­ku jät­ta seal­sed suu­red met­sa­mas­sii­vid ti­hea­sus­tu­sa­last väl­ja. Ka Har­ju maa­kon­na pla­nee­rin­gus on eral­di näi­da­tud Aeg­vii­du lin­na­li­se asus­tu­se­ga ala,“ sel­gi­tas In­ga Vai­nu.

Ta põh­jen­das, et te­gu po­le reaal­selt ti­hea­sus­tus­ta­la­de­ga ning kui­gi met­sa-ala­del on vä­he ela­mu­maad, on seal ehi­ta­mi­ne kee­ru­li­ne – ku­na ale­vi­tes on de­tailp­la­nee­rin­gu ko­hus­tus, tu­leb maao­ma­ni­kel ehi­ta­mi­seks peaae­gu ala­ti tel­li­da de­tailp­la­nee­ring. Ti­hea­sus­tu­se­ga alaks jääb Aeg­vii­du kesk­o­sa ka­hel pool Tal­linn-Ta­pa raud­teed, nen­de ta­ga asu­vad met­sa-alad lii­de­tak­se Pil­la­pa­lu või Must­jõe kü­la­ga. Tel­lis­ki­vi ja Ko­se­nõm­me ta­gu­sed alad lä­he­vad Pil­la­pa­lu, Uue­ves­ki piir­kond Must­jõe koos­sei­su.

Ar­hi­tekt sel­gi­tas – kui pii­ri­de muut­mi­se et­te­pa­nek jääb üld­pla­nee­rin­gus­se, tä­hen­dab see seal­se­te ela­ni­ke jaoks edas­pi­di aad­res­si­de muu­tu­mist. Ela­ni­kud ise mi­da­gi te­ge­ma ei pea, val­la­va­lit­sus al­ga­tab ale­vi pii­ri­de muut­mi­seks maa­kor­ral­dus­li­ku me­net­lu­se, teeb aad­res­siand­me­te muu­da­tu­sed rah­vas­ti­ku­re­gist­ris ja ehi­tus­re­gist­ris.

Asu­la­te ja ehi­tis­te kaits­mi­seks õhu­saas­te ja mü­ra eest on üldp­la­nee­rin­gus­se teh­tud et­te­pa­nek, et 30 meet­ri ula­tu­ses tu­gi­maan­tee­de ja raud­tee ää­rest ning ela­mu­piir­kon­da­de­ga piir­ne­va­tel ala­del ei lu­ba­taks te­ha la­ge­raiet.

„Aeg­vii­dus on val­da­valt RMK met­sad ja raie­te te­ge­mi­ne on rii­gi hu­vior­bii­dis. Ei tea, mis on ela­ni­ke soov, kuid val­la­va­lit­sus lei­dis, et tee äär­tes ja ela­mua­la­de va­he­tus lä­he­du­ses võiks säi­li­ta­da kõrg­hal­jas­tus, võib te­ha vaid hool­dus­raiet,“ lau­sus val­laar­hi­tekt.

Sa­ma tin­gi­mus on pä­rast üldp­la­nee­rin­gu keh­tes­ta­mist kõi­gis asu­la­tes, kuid puu­du­tab pea­mi­selt Aeg­vii­dut, ku­na Keh­ras ela­mu­te üm­ber rii­gi­met­sa po­le, väl­jaar­va­tud Üle­jõe lin­nao­sas, kuid seal on la­ge­raie ju­ba teh­tud.

Ku­na en­dist Ani­ja val­da puu­du­ta­va osa koh­ta uuest üldp­la­nee­rin­gust on ava­lik aru­te­lu kor­ral­da­tud ja sel­le vas­tu ela­ni­ke hu­vi puu­dus, te­hak­se nüüd aru­te­lu vaid Aeg­vii­dus, see on 19. det­semb­ril las­teaias. Val­laar­hi­tekt rõ­hu­tas, ava­li­kus­ta­mi­se ajal tek­ki­nud kü­si­mu­sed ja et­te­pa­ne­kud üldp­la­nee­rin­gu koh­ta tu­leks esi­ta­da val­la­va­lit­su­se­le kir­ja­li­kult või saa­ta e-kir­ja­ga. Üldp­la­nee­rin­gu ma­ter­ja­lid on val­la vee­bi­le­hel rub­rii­gis kesk­kond ja ehi­tus.

Pä­rast ava­lik­ku aru­te­lu saa­de­tak­se üldp­la­nee­ring ame­ti­asu­tus­te­le koos­kõ­las­ta­mis­teks, see­jä­rel val­la­vo­li­kok­ku vas­tu­võt­mi­seks. Ani­ja val­la uus üldp­la­nee­ring peaks keh­ti­ma hak­ka­ma hil­je­malt järg­mi­se aas­ta det­semb­ris.

„Ku­na pal­jud ini­me­sed ei ole aru saa­nud kui­das üldp­la­nee­rin­gut lu­ge­da-vaa­da­ta, siis olen ree­del, 2. no­vemb­ril kell 11-12 Keh­ra raa­ma­tu­ko­gus ning võin hu­vi­lis­te­le sel­gi­ta­da, mi­da tä­hen­da­vad ting­mär­gid ja kui­das se­le­tus­kir­jast aru saa­da,“ üt­les In­ga Vai­nu.