VAI­NO NAPP esit­les raa­ma­tut „Pi­ka­ve­re pro­mo­lood“

„Kui mi­nu eel­mis­tes raa­ma­tu­tes on ena­mas­ti mõ­ne pai­ga aja­loo kok­ku­võt­ted, siis sel­les on Pi­ka­ve­re piir­kon­na koh­ta lood, mis ei ole oma­va­hel seo­tud. Pa­nin need kir­ja, et ka­du­ma ei lä­heks,“ üt­leb Raa­si­ku val­la ko­du­loo­la­ne, küm­ne­te raa­ma­tu­te au­tor Vai­no Napp.

Te­ma äs­jail­mu­nud „Pi­ka­ve­re pro­mo­lu­gu­des“ on au­to­ri hin­nan­gul se­da piir­kon­da pro­mo­vad ju­tus­tu­sed – kuul­sa­test ini­mes­test, kel­lel on Pi­ka­ve­re­ga ol­nud roh­kem või vä­hem pist­mist, ja sealt­kan­di omal ajal tun­tud koh­ta­dest.

Kru­sens­ter­nist ja And­ro­po­vist Ah­ren­si ja Rein­val­di­ni
Raa­ma­tu kol­me esi­me­se loo te­ge­la­sed on maa­de­uuri­ja Adam Jo­hann von Kru­sens­tern, Nõu­ko­gu Lii­du en­di­ne juht Ju­ri And­ro­po­v ja bal­ti­sak­sa aad­li­su­gu­võ­sa Uex­kül­li­de esin­da­jad. Ka­he esi­me­se me­he koh­ta on Vai­no Napp leid­nud, et neil on Pi­ka­ve­re­ga min­gid seo­sed, näi­teks on sealt­kan­dist pä­rit Kru­sens­ter­ni ema kau­ged esi­va­ne­mad. Vei­di anek­doot­li­kud ju­tud vii­ta­vad ka ku­na­gi­se KGB ju­hi ja par­tei­bos­si seo­tu­se­le Pi­ka­ve­re­ga. Uex­kül­li­de su­gu­võ­sa esin­da­ja oli rüü­tel­kon­na pea­mees ja üht­la­si Pi­ka­ve­re mõi­sa oma­nik.

„Kõik need kolm lu­gu on na­tu­ke üle võl­li. Mõt­le­sin, et mis ma ik­ka ko­gu aeg vä­ga tõ­si­seid as­ju kir­ju­tan,“ mär­gib Vai­no Napp.

Järg­mi­si pea­tük­ke ni­me­tab ta roh­kem pä­ris­lu­gu­deks. Need on vap­si­de ku­na­gi­sest liid­rist Ar­tur Sir­gust, kel­le jä­ne­se­haa­ki­dest Pi­ka­ve­res kir­ju­tas Vai­no Napp paar aas­tat ta­ga­si ka Sõ­nu­mi­too­jas. Äs­jail­mu­nud raa­ma­tus on te­mast põh­ja­li­kum lu­gu. Sa­mu­ti on lu­gu kee­leuu­ri­jast, Kuu­sa­lu pas­to­rist Eduard Ah­ren­sist, kes on 8 aas­tat ela­nud Pi­ka­ve­re mõi­sas, oli pa­ru­ni pe­res ko­duõ­pe­ta­ja.

Vai­no Napp kir­ju­tab ka Rap­la­maal asu­nud Kuu­da kool­meist­ri­te koo­list, mil­le ka­hest kas­van­di­kust said hil­jem õpe­ta­jad Pi­ka­ve­res: „Kuu­dal oli rüü­tel­kon­na loo­dud kü­la­kool­meist­ri­te kool, kus õpi­ti kaks aas­tat ja siis min­di ko­du­kül­la või mõi­sa ta­ga­si, et ha­ka­ta kü­las esi­mest ha­ri­dust and­ma.“

Pi­ka­ver­re sat­tu­sid 19. sa­jan­di lõ­pul siis­ki kaks noort kool­meist­rit, kes ei ol­nud sealt pä­rit. Neist tei­ne oli seal­se kuul­sai­ma, 50 aas­tat Pi­ka­ve­re koo­li juh­ti­nud Alf­red Rein­val­di, va­nem vend An­ton Rein­vald.

„Sel­lest po­le va­rem rää­gi­tud, kui­gi te­ma oli Pikaveres koo­l­meis­ter 15 aas­tat. Kui siin töö lõ­pe­tas, tu­li Pi­ka­ver­re noo­rem vend Alf­red Rein­vald, kes oli tol ajal 19aas­ta­ne. Nii et kok­ku olid Rein­val­did Pi­ka­ve­re õpe­ta­jad 65 aas­tat,“ sel­gi­tab Vai­no Napp.

Või­sil­ma ta­lu, Ko­se sor­di­kat­se­punkt, Pa­ras­põl­lu kait­sea­la
Raa­ma­tu järg­mi­sed lood on seo­tud Vai­no Na­pi ko­du­kü­la Sa­lu­ga, mis prae­gu kuu­lub Rae val­la koos­sei­su. Neist esi­me­ne on too­na­se Pe­nin­gi val­la Või­sil­ma ta­lust, kus 1922. aas­tal toi­mus Ees­ti kom­so­mo­li­de esi­me­ne sa­la­ja­ne kong­ress. Vai­no Napp kir­jel­dab too­na toi­mu­nut, sa­mu­ti 1960ndaid aas­taid, kui ku­na­gi­se kong­res­si asu­ko­ha juur­de pai­gal­da­ti ar­hi­tekt Ike Vol­ko­vi loo­dud mä­les­tus­märk. Kõik­või­ma­li­kel „pu­nas­tel“ täht­päe­va­del olid seal pi­dus­tu­sed, sõi­du­ta­ti ko­ha­le pio­nee­re, män­gis puhk­pil­lior­kes­ter, pee­ti kõ­ne­sid. Ku­na pä­rast täht­päe­vi olid mä­les­tus­mär­gi juu­res ala­ti lil­le­kuh­jad, ole­vat sealt kord käi­dud pul­ma­deks lil­li võt­mas.

Veel on raa­ma­tus jut­tu Sa­lu kü­las asu­nud üle­lii­du­li­se al­lu­vu­se­ga Ko­se sor­di­kat­se­punk­tist, mil­le­le pan­di Mosk­vast ni­mi sel­le jär­gi, et asus too­na­ses Ko­se ra­joo­nis: „See oli siin kü­la­kol­kas oma­pä­ra­ne asu­tus. Töö­ta­sin seal 23 aas­tat, al­gu­ses ag­ro­noo­mi­na, hil­jem ju­ha­ta­ja­na ku­ni sel­le sul­ge­mi­se­ni 1992. Kat­se­ta­si­me pea­mi­selt eri sor­ti­de hein­tai­me­de kas­va­ta­mist soo- ja tur­vas­mul­da­de peal. Ku­na al­lus ot­se Mosk­va­le, po­le sel­le koh­ta Ees­ti põl­lu­ma­jan­du­se aja­loo üle­vaa­de­tes ku­sa­gil kir­ju­ta­tud.“

Ülevaates Raa­si­ku ja Rae val­la pii­ril asu­vast Pa­ras­põl­lu loo­dus­kait­se­alast, kus kas­va­vad kä­pa­li­sed ehk or­hi­deed, on ka lu­gu, kui­das üks val­la­va­nem vas­ta­nud mat­ka­li­se kü­si­mu­se­le, et mi­da seal loo­dus­kait­se­alal õie­ti kaits­tak­se, et te­ma ka täp­selt ei tea, aga min­gid kä­pa­li­sed pi­da­vat seal rin­gi jooks­ma.

Mä­les­tus­tah­vel Ah­ren­si­le?
„Pi­ka­ve­re pro­mo­lu­gu­de“ esit­lu­sel tõi Keh­ra muu­seu­mi juht An­ne Oruaas esi­le eel­kõi­ge Eduard Ah­ren­sist kir­ja pan­du. Ta rää­kis, et Eduard Ah­ren­si mä­les­tus on prae­gu vä­ga häs­ti jääd­vus­ta­tud Kuu­sa­lus, kuid mee­nu­ta­mist vää­riks ka see, et ta pä­rast üli­koo­li elas ka­hek­sa aas­tat Pi­ka­ve­res ja õpe­tas mõis­ni­ku lap­si.

„Vai­no Napp üt­leb raa­ma­tus, et Pi­ka­ve­re mõi­sa­par­gis võiks ol­la Ah­ren­si­le ki­vi, ja lõ­pe­tab ju­tu sõ­na­de­ga „Täi­tu­ma­tu unis­tus.“ Ar­van siiski, et see po­le või­ma­tu ja ot­sus­ta­jad Raa­si­ku val­las võik­sid sel­le­le mõel­da, et pan­na mõi­sa­ma­ja sei­na­le mä­les­tus­tah­vel või par­ki Ah­ren­si­le ki­vi,“ sõ­nas An­ne Oruaas.