VAI­NO NAPP aval­das raa­ma­tu en­di­sest Pi­ka­ve­re piir­kon­na Ur­vas­te kü­last

Möö­du­nud nä­da­la al­gu­ses esit­le­ti Ur­vas­te kü­lap­lat­sil Vai­no Na­pi kir­ju­ta­tud raa­ma­tut „Ur­vas­te Har­ju­maal“. See on Raa­si­ku ja Rae val­la au­ko­da­ni­ku 13. raa­mat ning ta on nüüd raa­ma­tuks kir­ju­ta­nud ko­du­kan­di kõi­gi kü­la­de lood.

Ur­vas­te kü­la asub Rae val­las, na­gu ka Vai­no Na­pi ko­du­kü­la Sa­lu ja Suur­soo, kuid aja­loo­li­selt olid kõik kolm Pi­ka­ve­re piir­kon­na kü­lad. Ta sel­gi­tab raa­ma­tus, et ko­gu­kond lõ­hes­ta­ti 1970nda­tel, kui Pi­ka­ve­re mõi­sa ümb­rus lii­de­ti Aru­kü­la kol­hoo­si­ga ning Ur­vas­te ja naa­ber­kü­lad Vai­da sov­hoo­si­ga, mis asus Som­mer­lin­gi kü­la­nõu­ko­gus, prae­gu­ses Rae val­las. Pi­ka­ve­re kü­la­nõu­ko­gu lik­vi­dee­ri­ti ja lii­de­ti Raa­si­ku­ga.

„Taa­si­se­seis­vu­nud Ees­tis to­da tot­rust ei heas­ta­tud. Har­ju maa­kond küll taas­ta­ti, kuid val­lad moo­dus­ta­ti nõu­ko­gu­deaeg­se­te kü­la­nõu­ko­gu­de pii­ri­des. Lõh­ki kis­tud Pi­ka­ve­re ei hu­vi­ta­nud ot­sus­ta­jaid. Ei hu­vi­ta siia­ni,“ tõ­deb Vai­no Napp äs­jail­mu­nud raa­ma­tus.

Ta kin­ni­tab, et kui­gi elab ka ise Rae val­las, tun­neb end Pi­ka­ve­re ko­gu­kon­na ini­me­se­na: „Olen siin kas­va­nud ja koo­lis käi­nud. Usun, et ko­gu­kon­na­le oleks suu­reks toeks, kui va­nad pii­rid taas­ta­taks.“

Ku­na Ur­vas­te oli piir­kon­nas ai­nus kü­la, mil­le aja­lu­gu pol­nud veel raa­ma­tus­se tal­le­ta­nud, võt­tis Vai­no Napp eel­mi­sel aas­tal ühen­dust seal­se kü­la­va­ne­ma­ga: „Olen ko­gu aeg vi­ri­se­nud, et miks pee­tak­se Taa­ni hin­da­mis­raa­ma­tu jär­gi kü­la­de sün­niaas­taks 1241, kui kir­ja pan­di need ik­ka­gi ju­ba 1219. Sel­lest saab nüüd üm­mar­gu­ne arv aas­taid, kuid täht­sast numb­rist rää­gi­tak­se vä­ga vä­he. Pea­le­gi mõl­kus mee­les, et teis­test siin­se­test kü­la­dest olen raa­ma­tu tei­nud, Ur­vas­test veel mit­te. Kü­si­sin kü­la­va­nem Kul­dar Jao­saa­relt, kas han­gib ra­ha väl­jaand­mi­seks, kui raa­ma­tu teen. Ta oli ko­he nõus.“

Äs­ja il­mu­nud raa­ma­tu pü­hen­das­ki Vai­no Napp kü­la 800. aas­ta­päe­va­le – Ur­vas­te oli Har­ju­maalt üks, mil­le Taa­ni mun­gad aas­ta­tel 1219-1220 üles tä­hen­da­sid ning hil­jem Taa­ni hin­da­mis­raa­ma­tus jääd­vus­ta­sid. Sa­ma va­nad on ka Pi­ka­ve­re, Mal­la­ve­re ja Vai­no Na­pi ko­du­kü­la Sa­lu.

„Mi­da­gi spet­siaal­selt ma uu­ri­ma ei ha­ka­nud, olen nii laisk, et sel­list as­ja ma ei hak­ka­gi kir­ju­ta­ma, mil­le koh­ta pean hirm­sas­ti uu­ri­ma. Ur­vas­te on väi­ke naa­ber­kü­la, ma­ter­ja­lid on aas­ta­te­ga ko­gu­ne­nud, olen ko­gu aeg mi­da­gi kir­ja pan­nud. Kui raa­ma­tu plaan oli peas val­mis, kir­ju­ta­sin sel­le tal­vel paa­ri kuu­ga val­mis,“ ju­tus­tab au­tor.

Ta li­sab, et on ko­du­loo vas­tu lap­sest pea­le hu­vi tund­nud ning va­ne­ma­te ini­mes­te jut­te meel­de jät­nud ja üles mär­ki­nud: „Eks mul ole bluf­fi ka, sest ini­mes­te ju­tud on eri­ne­vad, igaüks mä­le­tab sa­mu as­ju na­tu­ke tei­si­ti. Kuid pal­ju on sel­list, mi­da ka ise mä­le­tan. Olen ju­ba nii va­na mees, et ise­gi sõ­jast on mul äh­ma­sed mä­les­tu­sed, häs­ti mä­le­tan ta­lu­aega en­ne kol­hoo­si­de tek­ki­mist. Kol­hoo­si­de vi­let­sus 1950nda­tel on vä­ga häs­ti mee­les ja en­dal lä­bi ela­tud.“

Vai­no Na­pi su­lest on nüüd il­mu­nud kok­ku 13 raa­ma­tut, esi­me­ne neist 20 aas­tat ta­ga­si Pi­ka­ve­re koo­li 130. sünnipäevaks, kõik üle­jää­nud on trü­ki­val­gust näi­nud vii­ma­se küm­ne aas­ta jook­sul. Kolm raa­ma­tut on Pi­ka­ve­re koo­list, üks Raa­si­ku ki­ri­kust, üks Vai­no Na­pi en­da elust, üle­jää­nud ümb­rus­kon­na kü­la­dest. Kas ja mil­lest ta järg­mi­se­na kir­ju­tab, po­le veel tea­da.

„Sel aas­tal tu­li kaks raa­ma­tut peaae­gu kor­ra­ga, al­les pool­teist kuud ta­ga­si il­mus eel­mi­ne Pi­ka­ve­re koo­li juu­be­liks. Koo­li te­ge­vus on nüüd pan­dud kir­ja lau­sa mit­mes raa­ma­tus ja need kü­lad, mil­lest mi­da­gi tean, on sa­mu­ti raa­ma­tus­se saa­nud, sel­les suh­tes on sü­da ra­hul,“ mär­gib ta.