
Möödunud nädala alguses esitleti Urvaste külaplatsil Vaino Napi kirjutatud raamatut „Urvaste Harjumaal“. See on Raasiku ja Rae valla aukodaniku 13. raamat ning ta on nüüd raamatuks kirjutanud kodukandi kõigi külade lood.
Urvaste küla asub Rae vallas, nagu ka Vaino Napi koduküla Salu ja Suursoo, kuid ajalooliselt olid kõik kolm Pikavere piirkonna külad. Ta selgitab raamatus, et kogukond lõhestati 1970ndatel, kui Pikavere mõisa ümbrus liideti Aruküla kolhoosiga ning Urvaste ja naaberkülad Vaida sovhoosiga, mis asus Sommerlingi külanõukogus, praeguses Rae vallas. Pikavere külanõukogu likvideeriti ja liideti Raasikuga.
„Taasiseseisvunud Eestis toda totrust ei heastatud. Harju maakond küll taastati, kuid vallad moodustati nõukogudeaegsete külanõukogude piirides. Lõhki kistud Pikavere ei huvitanud otsustajaid. Ei huvita siiani,“ tõdeb Vaino Napp äsjailmunud raamatus.
Ta kinnitab, et kuigi elab ka ise Rae vallas, tunneb end Pikavere kogukonna inimesena: „Olen siin kasvanud ja koolis käinud. Usun, et kogukonnale oleks suureks toeks, kui vanad piirid taastataks.“
Kuna Urvaste oli piirkonnas ainus küla, mille ajalugu polnud veel raamatusse talletanud, võttis Vaino Napp eelmisel aastal ühendust sealse külavanemaga: „Olen kogu aeg virisenud, et miks peetakse Taani hindamisraamatu järgi külade sünniaastaks 1241, kui kirja pandi need ikkagi juba 1219. Sellest saab nüüd ümmargune arv aastaid, kuid tähtsast numbrist räägitakse väga vähe. Pealegi mõlkus meeles, et teistest siinsetest küladest olen raamatu teinud, Urvastest veel mitte. Küsisin külavanem Kuldar Jaosaarelt, kas hangib raha väljaandmiseks, kui raamatu teen. Ta oli kohe nõus.“
Äsja ilmunud raamatu pühendaski Vaino Napp küla 800. aastapäevale – Urvaste oli Harjumaalt üks, mille Taani mungad aastatel 1219-1220 üles tähendasid ning hiljem Taani hindamisraamatus jäädvustasid. Sama vanad on ka Pikavere, Mallavere ja Vaino Napi koduküla Salu.
„Midagi spetsiaalselt ma uurima ei hakanud, olen nii laisk, et sellist asja ma ei hakkagi kirjutama, mille kohta pean hirmsasti uurima. Urvaste on väike naaberküla, materjalid on aastatega kogunenud, olen kogu aeg midagi kirja pannud. Kui raamatu plaan oli peas valmis, kirjutasin selle talvel paari kuuga valmis,“ jutustab autor.
Ta lisab, et on koduloo vastu lapsest peale huvi tundnud ning vanemate inimeste jutte meelde jätnud ja üles märkinud: „Eks mul ole bluffi ka, sest inimeste jutud on erinevad, igaüks mäletab samu asju natuke teisiti. Kuid palju on sellist, mida ka ise mäletan. Olen juba nii vana mees, et isegi sõjast on mul ähmased mälestused, hästi mäletan taluaega enne kolhooside tekkimist. Kolhooside viletsus 1950ndatel on väga hästi meeles ja endal läbi elatud.“
Vaino Napi sulest on nüüd ilmunud kokku 13 raamatut, esimene neist 20 aastat tagasi Pikavere kooli 130. sünnipäevaks, kõik ülejäänud on trükivalgust näinud viimase kümne aasta jooksul. Kolm raamatut on Pikavere koolist, üks Raasiku kirikust, üks Vaino Napi enda elust, ülejäänud ümbruskonna küladest. Kas ja millest ta järgmisena kirjutab, pole veel teada.
„Sel aastal tuli kaks raamatut peaaegu korraga, alles poolteist kuud tagasi ilmus eelmine Pikavere kooli juubeliks. Kooli tegevus on nüüd pandud kirja lausa mitmes raamatus ja need külad, millest midagi tean, on samuti raamatusse saanud, selles suhtes on süda rahul,“ märgib ta.