Vildivilla Arukülast, Vana-Sirge Küülik ning Veldi ja Tütred Kuusalu vallast said kestliku ettevõtlusprojekti raames koostööpartnerid Soomest, Anija mõisa ja Mardi mesindustalu partnerid on Lätist.
Ida-Harju ja mitme Lääne-Virumaa valla väike-ettevõtjatel on olnud võimalus osaleda maaelu arendamiseks loodud Leader-programmi toel rahvusvahelises projektis „Kestlik ettevõtlus maal“, mis algas kaks aastat tagasi. Osalevad 8 Leader-tegevusgruppi – 3 Eestist ja ka Soomest, 2 Lätist.
Projekti algatas ja juhib Arenduskoja Leader-tegevus-grupp, kuhu kuuluvad Kuusalu, Tapa, Haljala, Kadrina vald ja Loksa linn. Kaasatud on Ida-Harju Koostöökoda, mille liikmed on Anija, Raasiku ja Kose vald, ning Pärnumaalt Rohelise Jõemaa Koostöökogu.
Projekti eesmärk on arendada rahvusvahelise koostöö abil kohalike mikroettevõtjate tooteid ja teenuseid ning nende turustamist. Osalevad kohaliku toidu tootjad ja käitlejad, toitlustajad, maaturismi ja käsitööga tegelevad pereettevõtted.
Projekti raames on tehtud koolitusi, käidud õppereisidel Eestis ja välispartnerite juures. Tänavu toimusid väikeettevõtete vastastikused vahetuskülaskäigud. Kokku on vahetustes osalenud Eestist 38 ettevõtjat 20 mikrofirmast.
Möödunud nädalal olid nad kutsutud Vihula mõisa, kus tehti kokkuvõtteid ja räägiti edasisest koostööst. Lood vastastikustel külaskäikudel nähtust ja tehtust on avaldatud internetis Arenduskoja kodulehel ning projekti enda lehel – leiab projekti inglisekeelse nime lühendi SEIC järgi.
Projektijuht Eha Paas: „Ettevõtjatelt oleme saanud tagasisidet, et õppereisid on andnud uusi ideid, kontakte ja võimalust analüüsida oma tegevust kõrvalpilguga. Edaspidi tahetakse arendada võrgustikutööd kohalike toidutoodete turustamiseks. Arutame, kuidas laiemalt tutvustada SEIC kodulehte.“
Vana-Sirge Küülik saab Soomest haruldasi küülikuid
Vana-Sirge küülikutalu perenaine ja peremees Aive ja Uno Niilo Kuusalu vallast Kemba külast võtsid jaanuaris vastu soomlannad Isa Martensi ja Miina Tuominen-Birkase, kes kasvatab küülikuid. Külalised andsid Vana-Sirge küülikukasvatajatele Soome tööstuslike küülikukasvatajate kontaktid ning leitud on koostööpartnerid, kella kaudu saadakse Soomest oma tallu haruldase lihaküülikutõu küülikuid. Vastukülaskäigul veebruaris käidi Soomes kahes lihatöötlemisega tegelevas väikeettevõttes, mõlemal on ka oma kauplus.
Vildivilla Soomes sõbralaadal
Raasiku vallas Arukülas tegutseva Vildivilla kohvik ja käsitööpood võõrustas veebruaris külalisi Soomest Klamila Leader-tegevusgrupist. Heli ja Hanna Varjakoski õppisid Vildivilla keraamika õpitoas tegema tasse ja taldrikuid, käidi Tallinna käsitööpoodides, Raasikul Aade Lõngas ja Arukülas waldorfkoolis.
Vastukülaskäik toimus juuli alguses. Vildivilla perenaine Maia Raudkivi-Vaikla koos abilisega viidi Soomes Klamila sõbralaadale, kus nad õpetasid oma töötoas vildist lilli valmistama, osalesid teistes töötubades, uurisid laadakaupa. Meeldis punumise töötuba ja plaanis on hakata seda õpetama Vildivilla töötubades.
Käidi käsitööpoes, kus müüakse kohalike meistrite tooteid, aga ka esmaabiravimeid ning sinna saab tellida retseptiravimeid, kuna lähim apteek on 20 kilomeetri kaugusel. Vildivilla naised said käsitööideid ning tutvusid Soomes viltimisel kasutatavate töövõtetega, mis erinevad Eestis praktiseeritavatest.
Lahemaa õllemeister külastas Soome kolleegi
Kuusalu vallas Leesil tegutseva OÜ Veldi ja Tütred juht Ulvar Veldi käis maikuus külas Soome parimas õllekojas Takatalo&Tompuri Brewer, 300aastase ajalooga pruulikojas võttis teda vastu peremees ja tippkokk Mikko Suur-Uski.
Räägiti üksteise kogemustes käsitöötõlle valmistamisel ning ka turustamisest. Lepiti kokku, et edaspidi tehakse koostööd ja peetakse läbirääkimisi, kas Veldi pere käsitööõlut saaks hakata müüma Soome turul.
Anija mõis ning Lätist Lielvircava ja Abguntse
Augustis osales Anija mõisakultuuri festivalil Lätist Lielvircava mõisa perenaine Zanda Zarina. Ta tutvus mõisakohvikuga ja tundis huvi, kuidas korraldati konkurss kohvikupidaja leidmiseks, et teha ka Lielvircava mõisa kohvik.
Novembri alguses käisid arendusjuht Janne Kallakmaa, sündmuste korraldaja Kadri Kivinurm ja virtin Sirje Jõhvik Lätis Lielvircava mõisas, mille omanik on samuti vald, nagu on Anija mõisal. Külastatud mõisa juurdeehituses töötab lasteaed. Mõis on renoveeritud, sellega sõidavad tutvuma turistid kogu maailmast.
Zanda Zarina õmbleb 19. sajandi näidiste järgi rõivaid ning lepiti kokku, et ta tuleb järgmisel suvel taas Eestisse ja võtab mõisakultuuri festivalile kaasa oma rõivakollektsiooni.
SA Anija Mõisa Haldus töötajad ööbisid Lätis Abguntse mõisas, mis on erakätes ja pererahva elukoht. Noor pere on mõisahoone taastamiseks saanud toetusi 23 projektile. Mõis on populaarne pulmapidude paik, tänavuse suve jooksul toimusid seal 21 pulma. Praegu renoveeritakse mõisa aita 200kohaliseks kontserdisaaliks. Mõisas on Baltimaade suurim keraamika põletusahi.
Anija Mõisa Haldus arendusjuht Janne Kallakmaa kommenteeris, et Anija mõisa hakatakse lähiajal renoveerima, Lätist saadi ideid, kuidas ajaloolist maja taastada lihtsalt ja väikeste vahenditega.
Abguntse mõisapere lubas Anijale külla sõita 2020. aastal, kui mõis on renoveeritud.
Kehra küla mesinik Läti kahes mesindustalus
Anija valla Kehra küla Mardi talu peremehe Heiki Kruusalu võõrustajad olid Liepaja mesinik Baiba Tikuma ning Andris ja Liga Pridane Jelgava lähedalt.
Baiba Tikuma koolitab mesinikke ning tal on üks mesilasgrupp paigutatud eri tarutüüpidega õppemesilasse.
Heiki Kruusalu kirjeldas, et Lätis on tarud teistsugused ning suur erinevus on, et Eesti mesinik tootab mett, Läti mesinikud võtavad aga peale mee veel õietolmu ja suira, ka ematoitepiima. Tegeletakse apiteraapiaga ehk mesilasteraapiaga ning mesilasturismiga.
Läti kolleegide vastukülaskäik oli eelmisel nädalavahetusel, Heiki Kruusalu tutvustas oma talu tegemisi, viis lätlased Anija mõisa ja Jägala joale ning suunas nad külla ka Kose vallas tegutsevale mesinikule Sergei Koslovile.
Disaininõustamisega uued logod ja etiketid
Koostöös Tartu Kunstikooliga said 11 ettevõtet sama projekti raames disaininõustamist, neile tehti logo või tootele uus etikett.
Arenduskoja piirkonnast nõustati MTÜd Ökokuller, mille eestvedaja on Kaisa Linno Kolgakülast, ja mesinik Leonella Sootaga ettevõtet OÜ Mageda VL.
Ökokuller sai kunstikooli õpilaste abil logo Visit Lahemaa. Mageda VL saab hakata kasutama oma toodetel Kodune Mesi läbipaistvat ja uuendatud kujundusega etiketti.