„See on originaaldokument, mille allkirjastasime 30 aastat tagasi. On seisnud minu kodus ja nüüd tahan selle anda üle Kehra muuseumile,“ ütles Anija Lions klubi president Enn Pung ülemöödunud laupäeval, kui kinkis muuseumile klubi 1991. aastal allkirjastatud asutamisotsuse.
„Näeb väga glamuurne välja ja tohutu ajaloolise väärtusega,“ märkis muuseumi juht Anne Oruaas seda vastu võttes.
Samal päeval, mil Anija Lions klubi asutamisdokument sai Kehra muuseumi valdusse, avati seal klubi 30 tegevusaastat kokku võttev näitus, kus on Lions klubiga seotud esemeid ja sümboolikat, dokumente, märgikogud, klubi valitud Anija valla aasta inimestele kingitud kellad, fotoalbumid ning stendid ülevaatega klubi tähtsamatest tegevustest.
Klubi kauaaegne liige Tiit Trolla kinkis muuseumile Anija Lions klubi kausta köidetud ajalehed, mille esimene number valmis oktoobris 1995. Lehte pani aastaid kokku tänavu manalateele läinud Rain Lahtmets.
„140 numbrit ehedat siitkandi ajalugu. Lehte on mahtunud kolmandik sellest, mis Lions klubi on korda saatnud, kuid Raini eestvõttel on kokku saanud palju äärmiselt huvitavat infot. See siin on ajalugu ja ajaloo koht on muuseumis,“ sõnas Tiit Trolla.
Maavanema ettepanek klubi moodustamiseks
Näituse avamisel meenutas Enn Pung ka Anija Lions klubi loomist: „1990. aastal, kui olin tööl Harju maavalitsuses, tutvustas maavanem Anti Oidsalu mulle Rootsi kolme Lions klubi esindajat, kes olid huvitatud toetama Lions klubi asutamist Eestist. Kui ütlesid, et see on heategevusorganisatsioon, siis 1990ndatel olime me ju ise rohkem abivajajad, mitte need, kes suudavad kellelegi abi anda. Mõte hakkas siiski idanema, jagasin seda Kehras mitme aktiivse inimesega, nad võtsid tuld ja nii sai klubi alguse,“ jutustas ta.
Klubi asutajaid oli 20, asutamisleping kirjutati alla 20. detsembril 1990 Kehra Jaama tänav 4 hoones, mida nüüd enam ei ole. Maavalitsus registreeris põhikirja 24. jaanuaril 1991, klubi loomise pidulik tähistamine oli 28. septembril 1991 Kehra tehase toonases klubis, mida samuti enam ei ole.
Klubi põhieesmärk on olnud heategevus, selleks on raha teenitud peamiselt metsatöödega, vahel on saadud annetusi, viimane suurem rahakogumisaktsioon oli ansambli Puuluup kontsert Anija mõisa aidas. Teenitud raha eest on klubi ostnud abivajajaile ravimeid, koostöös Saksa lionsitega muretsenud Kehra plaatpilliansamblile ksülofoni, viinud vähekindlustatud perede lapsi laagritesse, teatrisse.
„Suuri asju me teha ei suuda, aga ka väikesed annavad hea tunde. Nagu Ronald Reagan on öelnud: „Keegi ei saa kõiki aidata, aga kõik me saame kedagi aidata.“ Võib kanda 500 eurot Jõulutunnelile, kuid see ei anna niisugust emotsiooni kui heategevus, mille jaoks oleme ühiselt raha teeninud,“ ütles Enn Pung.
Juubelinäitusel meenutas ta kõige meeldivamaid hetki, mis on teda Lions klubi juures hoidnud: „Esimene oli ühine ettevõtmine soomlaste ja rootslastega, kui õnnestus ühele parandamatu haigusega tütarlapsele hankida 20 000 dollarit maksnud ravimid. Need tänulikud silmad on siiani meeles ja nüüdseks on see tütarlaps ema. Teine lugu on seotud mu sõjaväekaaslasega, kellelt sain aastaid tagasi väga konarlikult kirjutatud kirja. See oli kirjutatud suuga, sest ta oli trauma tõttu altpoolt pead halvatud. Tal oli palve, et aitaksime tal pääseda Soome arstide juurde ülevaatusele. Nüüd liigutab ta natuke käsi ning saime talle hankida elektrilise ratastooli. Kolmas lugu on hiljutine. Pärast Kõrvemaa suvelaagrit tuli minu juurde üks väike poiss, võttis käest kinni ja ütles: „Onu, siin on nii tore, kas saaksin laagrisse ka kolmandat korda tulla?“
Tänavu kevadel oli Lions klubis pereheitmine, liikmeid jäi alles 11, nende hulgas on 4 asutajat: lisaks Enn Pungale veel Maire Lahtmets, Lembit Haavalo ja Tõnis Väli.
Juubelinäituse avamisel olid asutajatest kohal ka neid, kes enam klubisse ei kuulu. Margus Miidla ütles, et kuigi ei käi klubi koosolekutel, on hea meelega valmis ühistes ettevõtmistes osalema, kui on aega.
Varem käis Lions klubi koos igal nädalal, nüüd üks kord kuus. Klubi juhtkond roteerub igal aastal. Enn Pung on president viiendat korda.
