Uus rong sõidutas rahva Aegviitu ja tagasi

2826

Esmaspäeval läksid liinidele Elektriraudtee esimesed uued rongid.

Aegviidu jaamas: Aegviidu valla majandusspetsialist ENN PUNG, vallavolikogu esimees TOOMAS TÕNISE, ASi Elektriraudtee juhatuse liige ANDRUS OSSIP ja LEA AITSAR.

On esmaspäeva pärastlõuna. Balti jaamast läheb Aegviidu poole teele uhiuus rong FLIRT, millega esmakordselt saavad sõita ka reisijad.

Rongi sisenedes võib tajuda elevust. Keegi jutustab, et plaan oli maale sõita juba eelmisel päeval, kuid lükkas reisi spetsiaalselt esmaspäevaks, et minna uue rongiga. Vene keelt kõnelev meeskodanik kontrollib üle, kas ukse kõrval olevat nuppu tuleb vajutada ikka siis, kui roheline tuli põlema süttib. Keegi kolmas uurib, kas aknad lahti ei käigi. Selgub, et mitte, sest on konditsioneer, mis jahutab päris hästi.

Piletimüüjatel on käed-jalad tööd täis. Lisaks piletitele on vaja seekord jagada ka nõuandeid, vastata küsimustele ning vaadata, et kõik soovijad oma peatuses rongist sisse ja välja saaksid. Sõitjad uurivad, kas piletite hind ka tõuseb ja millal muutuvad graafikud. Müüjatel ehk klienditeenindajatel on vastused valmis. Piletid enne uut aastat ei kalline ja graafikud muutuvad pisut, kui kõik uued rongid rööbastele saavad.

Räägitakse, et Keila uut keskpäevast rongi olnud vaatamas väga palju rahvast. Olid ju pidulikul üritusel kohal ka majandusminister Juhan Parts ning suur hulk ajakirjanikke. Paar tundi hiljem väljuvas Aegviidu rongis on rahulikum. Kui Balti jaamas on tühje kohti päris palju, siis Kitsekülas ja Ülemistel suurem osa istekohti siiski täitub.

Mis on multifunktsionaalne ala
Teen ringkäigu ja uurin reisijatelt, mida nad uutest rongidest arvavad. Proua, kes koos lapselapsega Aegviitu sõidab, kiidab: „Väga mugav, et on tualett ja konditsioneer. Huvitav muidugi, kuidas see talvel töötab. Rongid on päris madalad, eks talvel paistab, kuidas lumehangedega sõita saavad ja kas hakkab ka probleeme tekkima.“

Enne Vesse peatust, kus varem teatati rongi kõlaritest, et väljumine toimub ainult läbi esimese vaguni, öeldakse nüüd, et väljumine toimub ainult multifunktsionaalses alas. Rongisviibijate seast käib läbi kahin: „Mis on multifunktsionaalne ala?“

Tuleb välja, et nii nimetatakse rongis olevat suurt ala, kus on jalgrattahoidjad ja tualettruum. Seal saab sõita lemmikloomadega,  ratastooli  ja  lapsevankritega.

Kaks Tallinnast Raasikule sõitvat koolipoissi ütlevad, et rong on väga mõnus. Vanem poiss lisab, et vanad rongid olid lärmakad, aga uus on hea ja vaikne. Siin kuuleb paremini ja  saab  juttu ajada.

Igas peatuses tulevad peale uued inimesed, vaatavad rongis ringi. Piletimüüjad kinnitavad, et päev on olnud tihe, sest küsitakse palju ja inimesi on vaja õpetada, kuid tegu on ikkagi sajandi sündmusega. Keegi proua meenutab, kuidas esimesed elektrirongid Eestisse tulid.

Mitusada huvilist
Jõuame päikeselisse Aegviitu. Kui Keilas olevat uuel rongil olnud vastas poolsada inimest, siis Aegviidus on rahvahulk väiksem, ent aknast välja vaadates tundub, et uudistajaid on paarisaja ringis. Palju on lapsi ja peresid. Kui uksed avanevad, algab sagimine. Rong seisab jaamas pisut alla tunni.

Kohal on ka AS Elektriraudtee juhataja Andrus Ossip ning pressiesindaja Norbert Kaareste. Aegviidu vallalt kingitakse neile meeneks kruusid.

Andrus Ossip sõnab omalt poolt, ta loodab, et Aegviidu inimesed võtavad uued rongid kiiresti omaks ning kiidab ühtlasi ka Aegviidu jaamas hästi toimivat „Pargi ja Sõida“ süsteemi, millega võivad teistele piirkondadele eeskujuks olla.

Kasutan juhust ja esitan küsimuse, mis vestlusest rongis sõitnud prouaga kripeldama jäi: „Kas madalate rongidega talvel raskusi ei teki?“

Norbert Kaareste vastab, et viimasel paaril aastal ei ole lumega enam probleeme olnud, sest Eesti Raudtee hoiab teed väga hästi korras. Mis puutub aga jäässe, siis on rongil ees liivatamise mehhanism.

Norbert Kaareste räägib ka, et kui esmaspäeval läksid liinile viis uut rongi, siis kolme nädala jooksul vahetatakse välja Elektriraudtee kõik vanad rongid. Viimased müüakse Lätti Riia vagunitehasele.

Rongide sõiduaeg väheneb, kui kõik on välja vahetatud. Selle aasta lõpuni sõidavad rongid samamoodi kui praegu ja järgmisest aastast hakkavad liikuma tunnise intervalliga.

Siia võiks elama jääda
Suurem osa rahvast on rongid oma silmaga üle vaadanud. Astun jälle sisse. Aegviidu elanik Kristi Raava on tulnud uue sõiduvahendiga tutvuma koos oma ema, laste ja nende sõpradega. Seekord sõitma minna küll veel kavas ei ole.

„Palju mõnusam on kui vanas rongis. Plaanime ükskord uue rongiga Tallinna kinno minna,“ lausub ta. Lapsed on rongist vaimustuses.

„Ma võiks siia elama jääda,“ sõnab üks noorhärra.

Tagasitee Tallinna on rahulikum. Esmaspäeva õhtu poole liigub pealinna ilmselgelt vähem sõitjaid. Kehra jaamast peale tulnud noored nendivad, et uue rongi ootamine tasus end ära.

Keegi noorem naine pärib Norbert Kaarestelt, kui palju on rattahoidjaid. Selgub, et kümme nagu vanadelgi rongidel.

Küsimusele, kas seda pole liiga vähe, sest nädalavahetusel on rattaid rohkem, vastab pressi­esindaja, et inimeste mahutamine on siiski prioriteet: „Lääne-Euroopas ei olegi rongidel rattahoidjaid. Nii suurt multifunktsionaalset ala, kui meie uutes rongides, mujal ei leidu.“

Tõepoolest, uues rongis on olemas kõik mugavused. Katsetan, kuidas töötab paljukiidetud traadita internet. Töötab hästi ja laudadega kohtades on olemas ka pistikupesad.

Küsin Norbert Kaarestelt lõpetuseks, kas päev läks korda.

Pressiesindaja vastab, et oli tore päev: „Pool aastat seisid rongid meil depoos. Viimaks saime inimestele näidata. Olen kuulnud tänase päeva jooksul ainult häid sõnu.“

Jõuame tagasi Balti jaama, et astuda mugavast rongist Eestimaa suvisesse paduvihma.