URMAS KIRTSI: „Vallal on keerulise aja eelarve.”

1012

Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI, käesoleva aasta vallaeelarve tulude maht on 87 miljonit krooni, seda on ligi 20 miljonit krooni vähem kui 2008. aastal. Kuidas eelarvet hindate?

„See on majanduslikult keerulisele ajale kohane säästlik eelarve ja minu arvates igati korralik, võimaldab valda majandada. Eelarvet oli vallavalitsuses, volikogu komisjonides ja volikogus menetletud  viis kuud. See üsnagi pikk aeg andis võimaluse hoolikalt mõelda ja kaalutleda,  et eel­arve oleks võimalikult kvaliteetne.
Eelarve kinnitamisega ootas volikogu märtsi lõpuni, et oleks võimalikult palju infot tulumaksu laekumise kohta.

Aastal 2008 oli vallaeelarve tulupool 106 miljonit krooni. Aastal 2009 oli see 93,4 miljonit krooni. Sel aastal on tulusid võrreldes mullusega vähendatud üle 6 miljoni krooni ehk 7 protsenti ja võrreldes 2008. aastaga 20 miljoni krooni ehk umbes 20 protsendi võrra.

Need summad oleksid olnud investeeringurahad. Aastaid on Kuusalu valda investeeritud, tänu sellele võiksime nüüd vajadusel  aasta või paar ka tagasihoidlikumalt hakkama saada.  Vaadates vallaeel­arvete kasvamise dünaamikat aastate lõikes, siis pole pessimismiks põhjust, oleme mahult 2006. ja 2007. aasta vahel.

Kuusalu valla 2010. ja 2011. aasta  suurim  investeering on Kiiu lasteaed, mille maksumus on umbes 30 miljonit krooni. Enamus ehituseks vajalikust rahast loodame saada KOIT kavast. Kuusalu  vald on eelarvest ettenäinud umbes 2 miljonit krooni selle ehituse omafinantseeringuks.”

Kuidas on vallamaja ja allasutuste töötajate palkadega, jäid need samaks?

„Jah, palku ei ole kärbitud.  Kui meie prognoosid maksulaekumiste osas peavad  paika, siis pole selleks vajadust.  Kui siiski peaks juhtuma, et tulumaksu vähenemine on enam kui 11 protsenti, tuleb kõik kulud üle vaadata.

Palusime allasutustel vähendada majanduskulusid, sellega saadi hakkama. Kuusalu vald on olnud oma allasutustele hea peremees, majandamissummasid on jagatud päris heldelt. Kuigi nüüd on neid vähemaks võetud, halvasti veel ei elata.

Külm talv kulutas palju kütte peale, ka läks rohkem raha teede lükkamiseks, kuid saame hakkama. Positiivne on ka see, et suutsime tänavusse aastasse üle tulla enam kui 5 miljoni kroonise kassajäägiga, millele lisandus jaanuaris peaaegu 4 miljonit EAS-ilt Kuusalu keskkoolis tehtud rekonstrueerimistööde katteks.”

Üksikisiku tulumaksu on uude eelarvesse kavandatud 48 miljonit krooni, on see reaalne prognoos?

„Arvan küll, et on. Kolme esimese kuu laekumine näitas, et tulumaksu laekumine on pisut suurem, kui oleme planeerinud. Saime tulumaksu kavandatust 615 000 krooni rohkem. Loodame, et selline tempo jätkub ja tekib võimalus lisaeelarve vastuvõtmiseks.

Kui rääkida valla tulubaasist, siis ei maksa unustada, et riik muutis möödunud aasta keskel ka tulumaksu laekumise aluseid, vähendas omavalitsustele eraldatavat protsenti. Selle muudatuse arvelt jäi vallal eelmisel aastal saamata ligi 2,6 miljonit krooni tulumaksu. Ka jäi laekumata miljoneid kroone maamaksu riigilt looduskaitse all olevatele maadele tehtavate maksusoodustuste tõttu.”

Huvitav on eelarvesse planeeritud kaevandamistasude suurus. Eelmisel aastal sai vald sellest 3,5 miljonit krooni, sel aastal loodate saada rohkem – 4 miljonit krooni? Olete selles osas julged.

„Juhtus nii, et riik hoidis eelmise aasta lõpus kaevandamistasusid kinni, need kanti vallaeelarvesse üle selle aasta alguses. Tegelikult sai vald ka 2009. aasta eest kaevandamistasusid üle 4 miljoni krooni. Aastal 2008 laekus 4,5 miljonit krooni.

Kui võtta arvesse, et riik kavandab Tallinna-Narva maanteel ja mitmel meie valla riigiteel ulatuslikke remonte ning sinna on tarvis liiva, siis peaks planeeritud 4 miljonit krooni olema reaalne“.

Teede korrashoiuks ja remondiks on 3,4 miljonit krooni. Sellest üle 2 miljoni krooni on juba kulunud lumetõrjeks. Teede kordategemiseks on seega varasemast palju väiksem summa.

„Tore on, et riik on lubanud panna väiksematele riigiteedele Tallinna-Narva maantee remondist saadava freespuru. Lubatud on, kui vald maksab, võib freespuruga katta ka mõnede vallateede olulisemad jupid, näiteks Tapurla ja Virve teelõigud. Sellest saame rääkida mais-juunis, kui on näha, kas on võimalusi lisaeelarveks. Hooldusremonti vajavad ka paljud kruusakattega teed.”

Külade raha on teist aastat null krooni.

„Teist aastat ei anta eelarvest külaraha juurde. Küll aga on alles varasemad summad, mida ei ole seni kulutatud. Eel­­arvesse on pandud allesjäänud rahast pool, seda saavad külad kasutada.

Jätkuvad Leesi ja Pärispea rahvamajade ehitustööd, alustatakse Sigula külamaja rajamist. Valla eelarvest on lubatud katta nende rahastamise omafinantseeringud.

Vastavalt koalitsioonilepingule jätkame seltsi- ja rahvamajade korrastamist. Küll ei ole ma seda meelt, et igas külakeses peaks tingimata olema oma seltsimaja. Pigem tuleb hinnata konkreetse asumi jätkusuutlikkust ja selle baasilt teha otsus, milliseid kulutusi on mõistlik sellesse infrastruktuuri teha.“

Kui palju on uues eelarves sees koalitsioonilepingusse kirja pandud lubadusi?

„Kiiu lasteaia omaosalus on olemas. Ka uue üldplaneeringu algatamise summa on eelarvesse kavandatud.

Lubadus toetada kaugtöökeskuste rajamist on saanud samuti väljundi, vald on andnud Kolga vana vallamaja rendile, sinna hakatakse rajama kaugtöökeskust. Oleme pakkunud keskusele ruume ka Kiius.

Koalitsioonilepingus on punkt, et toetame Leesi-Hara ja Peterburi maantee-Mustametsa tee musta katte alla viimist. Riik on lubanud, et sel aastal saavad need tööd tehtud. Hiljuti oli vallamajas kohtumine maanteeameti esindajatega, rääkisime sellest.

Veel on lepingus punkt, et tagame sotsiaalvaldkonnas privaatse teenindamise. Selles osas oleme alustanud ettevalmistustega, tahame sotsiaaltöötajate vastuvõtuks remontida vallamaja linnapoolsed toad, millel on eraldi sissekäik. Praegu asub seal Sõnumitooja toimetus, kellele anname ruumid mõisa teisel korrusel.

Koalitsioonileping on koostatud neljaks aastaks, kõike ei pea ega saa täita esimestel aastatel.”

Kuusalu vallaeelarve juures on juba aastaid positiivne see, et sinna pole planeeritud nii-öelda õhku ehk oletatavaid summasid valla vara müügist.

„Rajatiste müügist saadavaid summasid me eelarvesse tõepoolest ei kavanda. See ei tähenda, et vallal poleks midagi müüa. Kui tekib soodne võimalus, on alati võimalik teha saadud summa osas lisaeelarve.

Vallal on Valkla rannas kinnistud, maa-ametiga on saadud kokkuleppele nende maade munitsipaalomandisse võtmise osas. Need kinnistud võib panna müüki sel või järgmisel aastal, oleneb kinnisvaraturu olukorrast.

Kindel on see, et niisuguste objektide müügist tulenev raha ei lähe igapäevaste kulutuste katteks vaid investeeringuteks.”