URMAS KIRTSI: „Kiiu lasteaed on kõige tähtsam.“

578
Vallavanem URMAS KIRTSI: „Kuusalu valla lasteaedade ja kunstide kooli õpetajate töötasu tõuseb samas mahus kui üldhariduskoolide pedagoogidel.“

Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI, kui volikogu kinnitas valla 2014. aasta eelarve, kõlas istungil üksmeelne aplaus, nagu on olnud ka varasematel aastatel. Sellest nähtub, et eelarve-otsus on eriline.

„Eelarve on sisuliselt kogu aasta tegevusplaan ning näitab poliitikute tahet täita valimistel lubatut. See on vallavalitsuse jaoks töödokument – volikogu suunis, mille järgi elu vallas kogu aastaks käima hakkab.“

Aasta alguses arvasite, et eelarve võetakse vastu märtsi istungil, kuid kinnitati kuu aega varem.

„Ka möödunud aastal võttis volikogu vallaeelarve vastu veebruaris. Tänavu oleks võinud kinnitada juba jaanuaris, kuid siis ei teadnud riigipoolseid eraldisi. Nüüdki ei ole need ära otsustatud, kuid infot on rohkem, näiteks pedagoogide palkade osas.

Mida varem vallaeelarve kinnitatakse, seda kiiremini saab vallavalitsus hakata volikogu käsku täitma. Valla palgal olevad inimesed ootasid kinnitust, kas töötasud tõusevad.“

Kui paljudel inimestel kasvab palk tänu vallaeelarvesse lisatud summadele?

„Kokku umbes 300 inimesel: vallamajas, koolides, lasteaedades, raamatukogudes. Eelmisel aastal oli palgatõus 5 protsenti, sel aastal kasvab samas mahus ning tuleval aastal samuti 5 protsenti. Hariduses on alampalga tõus koguni 12 protsenti.“

Riik lubab üldhariduskoolide pedagoogidele 12protsendilist palgakasvu, kas sama palju tõuseb töötasu ka valla lasteaedade ja kunstide kooli õpetajatel?

„Jah, Kuusalu vald tõstab lasteaedades ja muusikakoolis alampalka samas rütmis riigiga. Kuusalu vallavolikogu kehtestas headel aegadel, 2007. ja 2008. aastal, sellise põhimõtte. Halbadel aegadel oleme püüdnud töötasusid ja toetusi mitte kärpida.“

Kuidas kommenteerite enda palgatõusu? Kui volikogu arutas vallavanema töötasu, teatas Emil Rutiku, et astub koalitsioonist välja, viidates ebaõiglusele palkade suurendamisel.

„Kuusalu valla töötajatele on planeeritud palgatõus perioodil 2013-2015 keskmiselt 16 protsenti. Palgatõus on vastavalt palga suurusele erinev. Miinimumpalk on tõusnud viimastel aastatel ligi 30 protsenti, madalamapalgaliste töötajate tasu tõuseb 18 protsenti, töötajate, kelle palk on üle tuhande euro kuus, palgatõus on 14 protsenti. Haridustöötajate miinimumpalga tõus on 20 protsenti. Vallavanema ja teiste poliitikute töötasu ning hüvitised tõusevad samal perioodil vaid 10 protsenti.

Minu arvates on palgatõus igati õiglaselt korraldatud. Väiksemapalgaliste töötajate palk tõuseb oluliselt rohkem kui suurema palgalistel. Loomulikult sooviks, et kõigi töötajate palgatõus oleks samas rütmis meie lasteaednike ja teiste õpetajatega võrdsustatud isikute omaga, kuid kahjuks valla eel­arves selline võimalus puudub.

Emil Rutiku otsus on minu arvates tehtud kaalutlemata ja tugineb valedele arusaamadele.“

Ütlesite volikogu istungil, et eelarvesse on üksikisiku tulumaksu laekumist prognoositud konservatiivselt. Mida see tähendab?

„Tulumaksu kasvu on kavandatud 8,8 protsenti, kuludesse suunasime sellest 2,5 protsenti. Ülejäänu arvel suureneb aasta lõpu raha jääk. See loob kindlustunde. Kui prognoos täitub, oleme rõõmsad ja saame teha lisaeelarve, kulutada seda raha vastavalt volikogu otsusele. Kui ei tule täis, ei jää midagi kavandatust tegemata.“

Kui paljud koalitsiooni kuuluvate Ühise Kodu ja Reformi­erakonna valimislubadustest on saanud rahalise katte?

„Valimislubadused on sarnased nii Ühisel Kodul ja Reformierakonnal kui ka opositsiooni jäänud IRLil. Suur eesmärk on Kiiu lasteaed tööle panna, see on tänavu kõige tähtsam. Igal lapsel, kes on valla elanike registris, peab olema lasteaiakoht. See on äärmiselt kulukas.
Ellu tuleb viia kolm olulist tegevust. Esiteks viia ehitus lõpuni, kasutades EASi toetust ja valla omaosalust, mis on eelarves olemas. EASi toetus on 1 452 323 eurot, omaosalus 190 669 eurot.

Teiseks sisustada ehk teha rajatud hoonest lasteaed – osta alates köögitehnikast ja pottidest-pannidest kuni voodite, linade, käterätikuteni. Kõige selle hankimiseks on plaanis võtta laenu 300 000 eurot.

Kolmandaks personal. Direktori konkursil on avalduste esitamine lõppenud, aprillis võiks uus lasteaiajuht asuda ametisse, hakata kohe tegelema personaliotsinguga, ka maja sisustamisega. Töötasudeks ja lasteaia ülalpidamiskuludeks on eelarves kokku 173 060 eurot.
Lasteaiale tuleb teha juurdepääsuteed, parkla ja ümberpööramise koht. Veski tänava liikluskoormus tõuseb, seda tuleks pinnata, juurde rajada valgustust. Ohutuse jaoks peaks Veski tänavale tegema kõnnitee, aga praegu seda ei suuda. Eelarvesse on lasteaia teedele planeeritud praegu 40 000 eurot.

Lasteaia peame valmis ehitama täies mahus, kokku 6 rühmale. See on EASi nõue. Kui ei tee nii, võetakse selle võrra toetust vähemaks. Kas kohe 1. septembrist saame 6 rühma tööle, selgub, kui hakatakse lapsi Kiiu lasteaeda registreerima.“

Milliste lubaduste täitmiseks veel on raha kavandatud?

„Käivitub Kuusalu valla uue üldplaneeringu koostamine, milleks on eraldatud 45 000 eurot. Sõnumitooja on uuenemise teel.

Väga loodan, et saame Kolgas remonditud sõimerühma ruumid, need on veel nõukogudeaegse remondiga. See summa on Kiiu lasteaia jaoks võetava laenuraha sees, loodetavasti Kiiu sisustamine ei kuluta seda ära.

Almakeskuse ruumid on väikesed, 10 000 eurot on sellele uute ruumide remondiks tervisekeskusesse. Valla turundusstrateegia jaoks on 12 000 eurot.“

Mis on valla turundusstrateegia?

„Turundusstrateegia on nägemus, millisena peaks Kuusalu vald peegelduma väljapoole. Arutelu algas aasta enne valimisi. Kas on olemas ühine sisetunnetus, et millisena oma valda näeme? Missugune on me kuvand ja milliseks kujundada seda, et Kuusalu valda tunnetataks atraktiivse elukeskkonnana ja ka investeeringukohana? Eesmärk on, et Kuusalu vallas oleks pakkuda töökohti ja tekiks juurde elanikke.
Strateegia jaoks planeeritud summat hakatakse kasutama siis, kui diskussioonide tulemusena on leitud, kuidas neid eesmärke saavutada. Lauritsapäeva etenduseks on kavandatud 7 000 eurot, ka see on tegelikult valla turundamine, kuvandi loomine. “

Kui paljudest soovidest-taotlustest tuli eelarves rahapuudusel loobuda?

„Mitte kunagi ei ole võimalik anda raha kõikide taotluste jaoks. Allasutuste taotlustest jäi välja kolmandik. Oli ka neid, kes ei küsinudki midagi rohkem, kui on olnud senine rahastus.“

Külade raha on taas tagasi?

„Külade raha on kogu aeg olnud eelarves, viimati jagasime seda 2008. aastal, ligi 40 000 eurot on külaliikumise summadest veel kulutamata. Tõenäoliselt osad külad ootavad, et kasutada raha arukalt. Seekord on küladele jagamiseks juures 12 000 eurot. Jagamise korda pole veel välja töötatud, loodetavasti märtsis kinnitab volikogu külade toetamise uue korra.“

Kas eelarve koostamisel oli palju vaidlusi?

„Sisulisi vaidlusi ei olnud. Volikogu kinnitas eelarve ühehäälselt. Komisjonides oli arutelusid, eelarvekomisjonis üksikuid eriarvamusi.“
Üks kuumemaid teemasid vallas on teederemont. Kuidas teedele raha jätkub?

„Investeeringuteks ehk tee-ehituseks on eelarves 185 000 eurot riigi toetust ja 85 000 eurot valla raha. Kokku on teede jaoks 270 000 eurot. See on praegune võimalus, vajadused on tunduvalt suuremad. Juminda, Virve, Saunja ootavad sissesõiduteede remonti. Paljud teed, mis juba viidud mustakatte alla, vajavad uuesti pindamist. Teeme nii palju, kui on võimalik teha.“

Eelmine artikkelKuusalu valla meistrivõistlused piljardis
Järgmine artikkelRaasiku aukodanik PEETER PALTS: „Aade Lõngas tööpuudust pole“