
Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI, volikogu kinnitas 19. detsembril valla 2020. aasta eelarve. Miks nii ruttu, aega olnuks üle kolme kuu, eelarve peab olema kehtestatud hiljemalt märtsi lõpuks?
„Kuusalu vallaeelarve on detsembrikuus vastu võetud ka varem, see pole esmakordne. Oleks loogiline ja normaalne, et nagu riik, nii ka omavalitsus peaks eelarve kinnitama enne, kui uus eelarveaasta algab. Siis ei pea aasta esimestel kuudel opereerima ühe kaheteistkümnendikuga eelmise aasta eelarvest.
Ebanormaalne on see, et 2019. aasta eelarve kinnitasime väga hilja, märtsi lõpus. Mullu jaanuaris tööle asunud uus vallavalitsus oli suurtes raskustes, et üles leida esimese lugemise läbinud eelarve projekt. Kui see oli leitud, alustasime eelarvega tööd, aga menetlemine kujunes lõppkokkuvõttes pikaks.“
Kuidas Kuusalu vallal rahaliselt läheb?
„Vallaeelarve kogumaht kasvab aastast aastasse, tänavu on see 11 miljonit eurot. 2019. aastal oli tugev alalaekumine liivakaevandamise eest saadavates tasudes, loodame, et sel aastal laekuvad need summad paremini.
Kuusalu vald suudab kõiki oma funktsioone täita ja ka investeerida, seega läheb vallal rahaliselt hästi. Võiks veel rohkem ära teha, aga kõike paraku ei saa korraga. 2020. aastal plaanime alustada Kuusalu kooli juurdeehituse ja Salmistu sadama rekonstrueerimistöödega. Vastavalt eelarvestrateegiale kavandab vald haridusse investeerida järgmise nelja aasta jooksul 3 250 000 eurot. Salmistu sadama korrastamiseks on vald koos riigi abirahaga kavandanud nelja aasta jooksul investeerida 1 690 300 eurot, riigiabi on sellest 790 300 eurot. Riigihangetega saame teada ehituste tegelikud maksumused ja näeme, kas kavandatud summadega tuleme välja või tuleb teha plaanides korrektuure.“
Opositsioon on Kuusalu kooli juurdeehituse suhtes kriitiline – et kavandatu ei lahenda kõiki probleeme ja tegelik ehitus kujuneb planeeritust kallimaks.
„Opositsioon peabki kritiseerima. Kuusalu keskkooli juurdeehituse konkursi võitnud eskiis on koostatud lähtuvalt ülesandest, mida kooli juhtkond, hoolekogu, õpetajad ja õpilased olid andnud, seega saadud tulemus peegeldab kooli soove. Võidutöö ei anna võimalust suurendada oluliselt kooli õpilaste arvu, kuid lahendab söökla ruumipuuduse ning osad klassid ei pea enam paiknema konteinerites.
Ma ei saagi aru, kas opositsiooni kriitika tugineb analüüsile või isiklikele arvamustele. Tänavusse vallaeelarvesse planeeritud 2 miljonit eurot on Kuusalu kooli juurdeehituse esimese etapi elluviimiseks. Kohe tuleks alustada arutelu kooli rekonstrueerimise järgmise etapi elluviimiseks.
Arhitektid on lõpetamas võidutöö eskiisi täpsustamist, tihedas koostöös kooliga on minu teada arvesse võetud ettepanekud, mida on kool veel juurde pakkunud. Kui hakatakse ehitusprojekti koostama, siis kindlasti tuleb veelgi mõningaid muutusi.
Riigihanke dokumendid on meil ette valmistatud. Kui vallavolikogu annab loa, oleme võimelised Kuusalu kooli ehitusprojekti koostaja ja ehitaja hanke veebruaris välja kuulutama.“
Samuti on opositsioon kritiseerinud Salmistu sadama rekonstrueerimise plaani – et asukoht on looduslikult vale, liikuvad liivad hakkavad ummistama sadamat.
„Salmistul on sadam olnud ligi 50 aastat, alates 1970ndate esimesest poolest. See on piisav aeg, et järeldada – sobimatu koht see sadamaks ei ole.
Ideaalseid sadamakohti on vähe, hooldusvajaduseta sadamaid pole olemas, iga sadam vajab jätkuvalt investeeringuid. Et Salmistu kandis merepõhjas liivad liiguvad, sellest me ei pääse. Liivade liikumist on arvestatud ja selle mõju püütud vähendada sadamat projekteerides. Tõenäoliselt peab iga viie-kuue-seitsme aasta tagant sealt liiva eemaldama.
Projekteerija väitel võivad sadama rajatised pärast valmis ehitamist edukalt töötada aastakümneid. Samas on ka võimalus, et halbade asjaolude kokkulangemisel võivad nad vajada remonti juba aasta pärast. Kõik sõltub sellest, millal saabub niinimetatud sajanditorm. Juhul kui tegu on ränga loodetormiga, on suur võimalus, et see räsib ka sadamarajatisi.
Kuusalu vald on merevald, järjest enam soetatakse meresõiduvahendeid. Salmistu sadam on ainus Kuusalu vallale kuuluv sadam ja see tuleb korda teha. Projekt näeb sadamasse ette 65 paadikohta. Arvestades, et teeme investeeringut aastakümneteks ei ole planeeritav sadam liiga suur.“
Kuidas kommenteerite kritiseerijate muret, et sadamat hakatakse korrastama kooli arvelt, kooli jaoks ei pruugi raha vajalikul määral jaguda?
„Rahakott on vallal üks, nii et iga tegevus toimub millegi arvelt. Võib ka öelda, et kooli ehitamine toimub sotsiaalvaldkonna, kultuuri, teede arvelt. Selline arutelu ei vii paraku kuhugi. Mina ei kahtle haridusele minevate investeeringute prioriteetsuses, aga kui vallal on võimekust, tuleb investeerida ka teistesse valdkondadesse.“
Paljusid vallaelanikke huvitab ilmselt vallateedele suunatav investeeringuraha, kuidas sellega?
„Eelarves on vallateede investeeringuraha esialgu 150 000 eurot ja arvan, et lisaeelarvetega tõstame 250 000 euroni. Palju sõltub sellest, kuidas läheb tänavuse talvega, rahakott on ju üks. Kui tuleb teha suures mahus lumetõrjet, jääb muu osa teehoolduseks väiksemaks. Aasta alguses on läinud selles mõttes hästi, et lumelükkamisele ei ole raha kulunud. Milliseks see kulu kogu aasta peale kujuneb, saame näha.“
Majanduskulud on vähenenud uues eelarves, kas hakkate kokku hoidma? Ja kas tõstate vallatöötajate palku?
„Igakuiseid majanduskulusid ei ole vähendatud, vahe eelmise aasta eelarvega tuleb sellest, et aasta jooksul lisandusid kulud, mida sai teha lisaeelarvetega kasutusse võetud tulude arvelt.
Palgatõus on seoses miinimumpalga kasvuga ja ka haridustöötajate riikliku palgamäära tõstmisega. Seega kindlasti tuleb palgatõus neil, kes saavad vallalt miinimumpalka, töötasu on võrdsustatud või seotud pedagoogide riiklike palgamääradega. Vallamaja ametnikel oli aasta tagasi mastaapne palgatõus, neil pole plaanis töötasu tõsta. Tänu mullusele tõusule on Kuusalu valla palgatase konkurentsivõimeline, oleme saanud tööle võtta häid spetsialiste.“
Kokkuleppel kaitseministeeriumiga saab Kuusalu vald riigilt seoses polügooniga viie aasta jooksul kokku 710 000 eurot. Kuidas on kavas seda raha kasutada? Volikogu istungil ütlesite, et esimesed 142 000 eurot suunatakse jooksvate kulude katteks, kuna kaevandustasu tuli loodetust vähem.
„See raha tuleb vallale kaitseväe tegevusest tingitud häiringute kompenseerimiseks ja on vallavolikogu otsustada, kuhu suunab. Küsimus on selles, kas häiringupiirkonnaks pidada polügooniga külgnevaid külasid või kogu valda. 2019. aastal eraldatud summa kirjeldati eelarve tulude poolel. Kuna praeguseks ei ole vallas otsustatud, milline on selle raha täpne kasutusvaldkond, siis võetakse laekunud summa 2020. aasta eelarvesse eelmisest eelarveaastast ületulevana.
Tahan juhtida tähelepanu veel sellele, et vastavalt lepingule ei ole see raha ette nähtud juriidilistele või füüsilistele isikutele kahjude hüvitamiseks. Kui seda soovitakse, tuleb pöörduda otse kaitseministeeriumi poole.“