Alates novembri lõpu lumesadudest on Ida-Harjumaal ette tulnud väga palju elektrikatkestusi. Eriti sagedasti oli vool ära Juminda poolsaare külades. Üle-eelmisest pühapäevast alates hooldati sealseid elektriliine helikopteri abiga.
Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm kommenteeris Sõnumitoojale, et Juminda poolsaare õhuliinide keskmine vanus on 20 aastat, mastidel 24, maakaablitel 13, alajaamadel ja trafodel 18 aastat: „Juminda poolsaarele tagavad elektriühenduse Kolga-Pudisoo ja Loksa-Leesi fiidrid. Kolga-Pudisoo arendusprojektiga plaanime alustada 2024. aastal. Ehitatakse 2,1 kilomeetrit maakaablit, 5,1 kilomeetrit kaetud juhtmega liine, paljasjuhtme mahtu vähendatakse 6,7 kilomeetri võrra. Tööde maksumus on kokku ligi 320 000 eurot. Loksa-Leesi arendusprojektiga on kavas alustada samuti 2024. aastal. Asendame 17 kilomeetrit paljasjuhtmelist keskpingeliini kaetud juhtme vastu, tööde maksumus on umbes 600 000 eurot.“
Toimetus palus ka kommentaari Lahemaa rahvuspargis kehtivate rangemate tingimuste kohta elektriliinidele.
Mihkel Härm vastas, et Eestis on madalpinge liinide laius 2+2 meetrit, keskpinge puhul lubatud laius 10+10 meetrit, kõrgepinge puhul 25+25 meetrit, 330 kV liinidel veel laiem: „Kaitsealadel pole tihti võimalik olemasolevat koridori kaitsevööndi lubatud laiuseni laiendada, sest kaitsealaga seotud piirangud seda ei luba, saame eemaldada ainult üksikuid ohtlikke puid. Lahemaal on keskpinge koridorid 10-14 meetri laiused, nagu nad kunagi ammu on liinitrassi rajamisel tehtud, laiendada pole neid võimalik enne, kui keskkonnaamet annab loa.“
Palusime kommentaari keskkonnaametist. Looduskasutuse osakonna juhtivspetsialist Maret Vildak selgitas, et Lahemaal kavandatavatele trassilaiendustele küsis Elektrilevi keskkonnaameti tingimusi tänavu suvel: „Liinitrassi hooldus on rahvuspargi piiranguvööndis üldjuhul lubatud, keskkonnaamet pole tingimusi hooldusele ega trassilaiendustele seadnud. Küll aga tuleb arvestada piiranguvööndisse jääva projekteeritaval metsaelupaikade kaitsealal kavandatava kaitsekorra ja väärtustega. Neil aladel saab kavandatavat tegevust lubada, kui ei lähe vastuollu kaitsekorraga. Kui trass läbib sihtkaitsevööndit või metsaelupaikade looduskaitsealale jäävaid loodusdirektiivi metsaelupaiku, seadis keskkonnaamet tingimuseks liinikoridori mitte laiendada, vajadusel on lubatud ohtlike puude raie, ka liinirajatistele ohtu kujutatavate puude raie. Raietegevuse korral tuleb arvestada lindude pesitsusajaga, raie on keelatud 15. märtsist kuni 31. juulini. Lisaks tuleb I ja II kaitsekategooria linnuliikide puhul arvestada liigispetsiifilisi keeluaegu.“
Ta märkis veel, et keskkonnaameti hinnangul on teretulnud lahendused, mis aitavad tagada liinide ohutust ilma suurema raadamisvajaduseta.