
Turismiettevõtjad soovivad asutada Lahemaa turismiühingu.
„Igal turismimarsruuti lülitatud Lahemaa külal või piirkonnal peaks olema oma teejuht, kelle poole saaks rahvusparki külastav turist pöörduda. Kui tulevikus on ülelahemaalise turismimarsruudi digirakendus huvilistele kättesaadav ning loodud ka vastav turismiäpp nutitelefoni, saab külaline teda huvitava raja ise paika panna ja leiab kontaktid, kellega kohalikest suhelda,“ nii tutvustasid keskkonnaameti Lääne-Virumaa keskkonnahariduse spetsialist Enri Uusna ja Põhja regiooni looduskasutuse spetsialist Kuldar Pärn Kolgaküla rahvamajas Lahemaa koostöökogu koosolekul, kuidas peaks loodav interaktiivne kaardirakendus töötama.
Ülelahemaalise turismimarsruudi idee pakkus paar aastat tagasi Kolgaküla Selts, kui seoses Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava avalikustamisega sai esitada ettepanekuid edasisteks tegevusteks. Enri Uusna ja Kuldar Pärn hakkasid mullu sügisel turismiäppi välja töötama. Lahemaa külastuskeskuse digitaalse kaardirakenduse baasil on praeguseks saadud üle 200 objekti, mida turistidele interaktiivselt tutvustada – ööbimis-, toitlustus- ja ujumiskohad, vaatamisväärsused. Lõpuks on vaja leida IT-spetsialistid, kes sellele viimase lihvi annavad.
„Esialgu oleks interaktiivne kaart leitav veebibrauseris, edaspidi töötaks välja ka nutitelefonis kasutamise võimaluse,“ selgitasid nad ja tõdesid, et rahastust kõige jaoks veel pole, kuid eeltööd saab ära teha.
Digitaalne turismikaart annaks Lahemaa külalisele võimaluse turismimarsruut soovi korral kaardina välja printida. Kui kaart saadakse valmis ka telefoni jaoks, on külastajal võimalik oma liikumist nutitelefoniga pidevalt jälgida.
Oluline on, et selline turismiäpp annab kohalikele võimaluse pakkuda külastajatele uusi teenuseid ja neid reklaamida. Infot saaks lisada ja maha võtta kerge vaevaga – vastavalt sellele, millised teenused on parasjagu kättesaadavad. Kaardirakendus peaks töötama mitmes keeles.
Kõige selle eeldus on, et Lahemaa külad-piirkonnad teevad koostööd, kokku tuleks panna kogu Lahemaad läbiv marsruut, tõdesid nad.
Koosolek lõppes sellega, et rahvas jagati kolme gruppi ja koos pandi paika võimalikud matkarajad läbi külade. Ühes grupis olid Kuusalu valla Lahemaa piirkonna rannakülade inimesed, teises Kuusalu valla maakülade rahvas ja kolmandas Lahemaa külade esindajad Lääne-Virust Haljala vallast.
Külade ja MTÜde koostöö
„Mitmel pool maailmas on aru saadud, et kaitseala vajab turismi ja turism vajab kaitsealasid. Eriti oluline on kaitsealadel säästev turism ehk arvestada tuleb kultuuripärandi ja keskkonnaga, austada kohalikku kogukonda ja teha nii, et kasu ei läheks ühe reisikorraldaja taskusse, vaid jaotataks õiglaselt – kohalikud saaksid oma osa selle eest,“ kommenteeris koostöökogu koosolekul MTÜ Ökokuller ja MTÜ Kolgaküla Selts tegevjuht Kaisa Linno.
Ta tuletas meelde, et kaks aastat tagasi oli Kolgakülas turismiteemaline kokkusaamine ning kõlama jäi mõte, et turistid sõidavad sageli Kuusalu vallast läbi, oma raha valda ei jäta, kohalikud inimesed ei paku raha kulutamiseks lisavõimalusi: „Praegu saavad kasu Eesti ja ka välismaa turismifirmad, aga kui ise oleme piisavalt tugevad, siis oleme ka konkurentide jaoks olemas.“
Kaisa Linno õppis paar aastat Maaülikoolis loodusturismi ning tegi nüüd ülevaate oma magistritööst „Kohaliku kogukonna kaasatus Lahemaa rahvuspargi turismikorraldusse“.
Ta uuris Lahemaa rahvuspargi kahe omavalitsuse arengukavasid ja muid arengudokumente kuni riigitasandini, intervjueeris 12 kohalikku turismiettevõtjat, internetipõhisele ankeedile vastasid 27 külavanemat või MTÜ juhti.
Selgus, et riigi ja rahvuspargi tasandil on säästev turism arengukavades. Aga Lahemaa kahest omavalitsusest sisaldasid Vihula valla arengudokumendid turismi ja kohalike kaasamist oluliselt rohkem kui Kuusalu vallal. Samas on Kuusalu valla Lahemaa külade arengukavades nimetatud turismi põhilise ettevõtlusvõimalusena, on plaanitud teha matkaradu ja paigaldada infotahvleid.
Vastanutest enamik oli seisukohal, et kohalikke on turismikorraldusse kaasatud vähe. Küsimusele, kas nende küla võiks olla üks osa Lahemaad läbivast turismimarsruudist, vastasid valdav osa küsitletud külavanematest ja MTÜde juhtidest jaatavalt.
Kaisa Linno märkis, et Kuusalu vald võiks võtta eeskuju endiselt Vihula vallalt, kes liitus Haljala vallaga – turism oli Vihula valla arengudokumentides suurelt välja toodud. Kuusalu valla arengukavas on turismi kahes kohas – osaleda turismimessidel ja tähistada turismiobjektid.
Magistritöö ettepanekud on: riik võiks luua rahvusparkide süsteemse turismikorralduse, rahvuspargi valitsejal tuleks koostada säästva turismi strateegia, ettevõtjatel luua võrgustik koostöös ametkondadega, omavalitsus peaks kasutama ära Kuusalu valla turismipotentsiaali ja kogukond viljeleda kogukonnaturismi.
„Kõik osapooled on Lahemaal valmis kogukonna enamaks kaasamiseks turismikorraldusse ja –tegevustesse, aga puudub arusaam, kes ja kuidas seda peaks tegema,“ on magistritöö üks järeldus.
Kaisa Linno: „Palusin hinnangut ka ekspertidelt. Nende seisukoht on, et tarvis oleks Lahemaa turismivõrgustikku, kuhu kuuluksid lisaks turismiettevõtjatele veel omavalitsuse ja keskkonnaameti esindajad ning aktiivsed elanikud. EAS tahaks Lahemaa turismivaldkonna inimestega rohkem suhelda, sellest tekiksid uued rahastusvõimalused, aga pole konkreetset organisatsiooni.“
Turismiühingul 15 potentsiaalset asutajat
Kaisa Linno teatas koosolekul, et teeb algatuse asutada Lahemaa turismiühing, ning palus koosolekule tulnud turismiettevõtjatel, MTÜde eestvedajatel ja keskkonnaameti töötajatel end kirja panna, kui on huvitatud algatusega liitumisest. Koosolekul olnud ligi 40 inimesest andsid allkirja 15. Lepiti kokku, et asutajaid võib edaspidi lisanduda. Ühing on kavas ametlikult asutada sügisel, kui tänavune turismihooaeg saab läbi.
Ta ütles, et esmalt on plaan jagada Lahemaa 5 piirkonnaks, korraldada tutvustavaid koosolekuid, et kohalikke elanikke veel rohkem kaasata, ka neid, kes seni ei ole turismiga tegelenud, kuid võiksid või tahaksid.
„Koostasin projektitaotluse Leader-programmi. Lisaks koosolekutele võiks käia huviliste seltskonnaga näiteks Lätis, Gauja piirkonnas. Seda on toodud eeskujuks, koostöö ja enda tutvustamine pidi Lätis väga hästi toimima. Korraldaks ka giididele ehk külade teejuhtidele kursused, et anda algteadmisi giidimisest,“ rääkis ta Sõnumitoojale.
MTÜ Arenduskoda tänavused Leader-voorud olid avatud kolmapäeva, 14. veebruarini. Milliseid projekte rahastatakse, selgub suve alguseks.





