
HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi käsipallureid tabas veebruaris koroonaviiruse laine ja võistluspaus aina venib.
Üks haigestunutest oli meeskonna pikima staažiga välismängija, 2014. aasta kevadel Ukrainast Kehrasse kolinud Dmõtro Jankovski. Esmaspäeval ütles Zaporožjest pärit käsipallur, et tunneb end juba normaalselt, kuid sportlikule vormile on viirushaigusest põhjustatud mängupaus mõjunud halvavalt: „Pärast tervenemist ei saa kohe hakata treenima sama tugevasti nagu varem, organism peab samm-sammult koormusega kohanema. Isolatsioonis oleku ajal on igaüks harjutanud individuaalselt, mängupraktikat pole meie meeskonnal juba üle pooleteise kuu.”
Viimati mängis HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 10. veebruaril ja võistluspaus venib veelgi. Peatreener Mart Raudsepp oli möödunud nädala teisipäeval kindel, et järgmisel päeval peetakse hoolealustega Eesti meistriliiga kohtumine Tallinna esindusega. Kuid kolmapäeval selgus veel ühe Kehra käsipalluri positiivne koroonaproov ja matš tuli edasi lükata. Samuti lükkub aprilli HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi 25. märtsile kavandatud mõõduvõtt Raasiku/Mistraga.
Eesti Käsipalliliidu tegevjuhi Pirje Orassoni sõnul tuleb kõigil meistriliiga võistkondade liikmetel käituda positiivse koroonaproovi puhul vastutustundlikult: „Viirushaiguse saanud isikuga kontaktis olnud inimestel tuleb viibida isolatsioonis, mängukalendrit peame jälle muutma. Nii käsipallurite, treenerite kui ka taustajõudude tervis on kõige tähtsam.”
Võitlejahingega jõuline mängumees
Kui HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi käsipallurid tohivad taas ühiselt treenida, võivad nad vaimusilmas kujutleda detsembrikuist ladusat koostööd ja järjestikusi võite, mis tipnes pärast jõulupühi Põlva Serviti alistamisega Eesti karikavõistluste finaalis. Dmõtro Jankovski meenutas, et kui sügisel tuli meeskonda kaks välismängijat Venemaalt, võttis üksteisega kohanemine aega: „Järk-järgult hakkas meie koostöö paranema, võidukad veerandfinaalmängud Tallinna üle andsid enesekindlust, poolfinaalis alistasime kindlalt Tapa esinduse ja finaaliks saavutasime väga hea vormi.”
Paranes ka Dmõtro Jankovski põletikus õlg, kuhu oli tehtud süst. Taas on ta kerkinud meeskonna üheks ohtlikumaks väravakütiks. Kokku on ukrainlane 15 meistriliiga mängus visanud 66 väravat, mis annab skooritegijate pingereas kuuenda-seitsmenda koha.
Mart Raudsepp tõstis esile kogenud välismängija kehalist jõudu ja tugevust: „Kui vastaste kaitsest tuleb läbi murda nagu tank, siis sobib Dima. Kui aga rünnakul on vaja tegutseda targemalt ja kavalamalt, pole see tema roll. Talle peab andma rünnakul vabadust, siis mängib paremini.”
Zaporožje ZTR meeskonnal, mille noorterühmas Dmõtro Jankovski umbes 13aastasena järjepidevaid treeninguid alustas, on edukas ajalugu. Klubi kasvandike seas on ka viis meest 1976. aastal Montrealis olümpiavõitjaks kroonitud NSV Liidu koondisest. Esimesena värbas HC Kehra Zaporožjest lisajõuks Viktor Skrõpaki, kes tuli 2014. aastal Eesti meistriks.
Jankovski meenutas: „Oleme Skrõpakiga head sõbrad, temalt kuulsin, et meeskonnas vajatakse mängujuhti. Ukraina klubidel oli majanduslikult raske aeg, tulin siia, peagi sõitis järele abikaasa Alina, kellega olime klassikaaslased. Mulle hakkas Kehras meeldima, klubis on jäädud minu mänguga rahule, inimesed on sõbralikud ja ümbruses ilus loodus.”
Võistkonnakaaslastest tunneb Jankovskit kõige kauem Indrek Normak, kes on HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi põhikoosseisu kuulunud peaaegu vahetpidamata 2009. aastast saadik: „Dimal on võitleja hing, ta on alati hambad ristis meeskonna eest väljas. Julgeb võtta rünnakuid enda peale, iga kord küll nende lõpetamine ei õnnestu. Ta on rohkem viskaja, mu meelest võiks palli joone- ja ääremängijatele rohkem sööta.”
Võib juba pidada kehrakaks
Peale Mart Raudsepa taktikepi all mängimise on Dmõtro Jankovski kogenud ka Jüri Lepa, Indrek Lillsoo ja Kaupo Liiva peatreeneri käekirja: „Ühise keele leidmine treeneriga pole raske, kui püüda aru saada, mida ta sinult tahab, ja vastavalt ka tegutseda. Sel juhul on ka omavaheline läbisaamine normaalne.”
Kaupo Liiva pidas Dmõtro Jankovski tugevuseks kiirust, nõrgema poolena tõi välja väljakunägemise: „Julgen väita, et ta on andnud Kehra meeskonda suure panuse. On kogu aeg olnud olemas. Võib juba julgelt öelda, et kehrakas. Sõbralik ja hea vestluskaaslane. Suhtlesime inglise ja vene keeles segamini, saime jutud aetud.”
Oma esimesel Kehra hooajal keskendus Ukraina käsipallur ainult spordile, seejärel on ta teeninud elatist ka laotöölisena: „Kaheksa tundi kehalist tööd väsitab ja esimestel aastatel oli päris raske õhtuti ka treeningul pingutada, nüüd olen sellega harjunud.”
Tusameelt, mis võistlus- ja treeningupausi ajal võib ka tugevaga närvikavaga sportlasele ligi tikkuda, pole Dmõtro Jankovskil aega tunda, sest tema päevadesse toob helgust 23. detsembril ilmavalgust näinud pisipoeg Miloš. Suvel tahab ta üle kahe aasta taas sünnilinna sõita, ema ja isa ihkavad lapselast näha.