ÜVK projektidega tehakse Loksa, Kehra, Kuusalu ja Kiiu eramajadele kanalisatsioon

1951
Loksa Nõmme piirkonna elanikud EVE SAIDLA ja ARNO PRÜÜS on kuude kaupa jälginud, kuidas joogiveetoru lekib, ning loodavad, et ÜVK töödega alustatakse sellest kohast.

Mitmel pool on eramajade omanikud küsinud, mis sunnib neid rajatava kanalisatsiooniga liituma.

OÜ Arco Ehitus lubas lüüa Loksal Nõmme linnaosas Ranna ja Pargi tänava vahelisel alal kopa maasse sel nädalal. Kehra Põrgupõhja linnaosas alustas Merko Ehitus ehitustöödega eelmisel nädalal.

Kuusalu Soojus valib lähiajal Kuusalu, Kiiu ja Kolga ÜVK (ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni) süsteemi projekteerija-ehitaja. Eramajade juurde peaks ehitusjärg jõudma tuleval aastal, seega mõne kuu pärast.

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatavate ÜVK-projektide raames vahetatakse välja korrusmajade piirkondade olemasolevad joogivee- ja       kanalisatsioonitorud. Suurem muutus on ees individuaalmajadega elurajoonides – seal kanalisatsioon reeglina puudub, valdavalt pole ka ühisveevärki.

Need majad on enamasti rajatud 30-40 aastat tagasi. Paljud elanikud on praeguseks pensionärid. Kuna vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumine toob kaasa lisakulutusi, on mõnigi mures, kuidas talitada edasi ja kui palju raha see nõuab.

Loksa Nõmme rahvas teadmatuses
Kui veemajandusprojekti läbiviiva Loksa Haljastuse juht tutvustas ülemöödunud nädalal korteriühistute esindajatele peatselt algavat ÜVK-projekti, hakkas Nõmme linnaosa kihama, sest töid alustatakse sealt.

Eve Saidla asus uurima, kas ja millal kavatsetakse eramajade elanikele rääkida kaevamistöödest, nendega kaasnevatest muutustest igapäevases elukorralduses, ka trassidega liitumisest.

„Kõigepealt öeldi mu telefonikõne peale, et Loksa Elus on kõik kirjas. Aga ei ole ju olnud. Inimesed tahavad konkreetselt teada, mida ehitustööd nende jaoks kaasa toovad. Me ei hakka ju töömeestelt selgitusi nõudma, nemad ütlevad, et täidavad üles­annet,“ rääkis Eve Saidla.

Kuna helistajaid oli teisigi, lubas Loksa Haljastuse juht Jüri Veber, et lähiajal minnakse Nõmme rahvale ÜVKga seonduvat põhjalikumalt tutvustama. Ta ütles Sõnumitoojale, et kõigi krundiomanikega käidi suvel kooskõlastamas liitumispunkte ning siis räägiti ÜVKst.

Eve Saidla lisas, ta on mitmelt majaomanikult kuulnud, et pole plaanis kanalisatsiooniga liituda – olemas on kogumiskaev, aegajalt tellitakse assinisaator seda tühjendama. Liitumispunktiga oldi suvel nõus, et tulevikus oleks võimalik süsteemiga ühineda, kui pärijad või uued omanikud soovivad.

Tema naabrimees Arno Prüüs arutles, et kõigepealt tahaks teada, kui palju tuleb tasuda liitumise eest ja millised kulutused tulevad edaspidi.

Kuna Loksa Nõmme elurajoon saab joogivett linna ühisveevärgist, siis veetorude vahetus sealses rahvas muret ei tekita, pigem on lootus, et veemajandus saab lõpuks korda.

Kuidas vesi 8 kuud aedadesse voolab
Eve Saidla: „Kui suvel tuli Loksale tsirkus, siis ütlesin, et milleks nemad, siin käib tsirkus niigi iga päev. Männi ja Nurme tänava nurgal on veetorude ristumiskoht, seal on mingi tihend katki. Kaks korda nädalas käivad Loksa Haljastuse mehed pumbaga vett välja tõmbamas, enne lasti vesi otse tänavale ja sealt meie aedadesse, nüüd voolikuga mööda tänavat kaugemale. Ära ei parandata, ütlevad, et ÜVK tuleb, siis tehakse korda. Alates veebruarikuust uputab. Nii palju puhast joogivett on lihtsalt raisatud. Ja kes selle kõik kinni maksab.“

Jüri Veber selgitas, et Loksa keskust ja kortermaju varustatakse samast pumbamajast mis Nõmmetki, sest teine pumbamaja ei tööta. Uus pump on tellimisel. Kui tahta Nõmme torustikku parandada, tuleb kogu linn jätta veeta, aga seda ei saa teha. Nii ongi jäädud ootama ÜVK ehitustööde algust, et katkine koht likvideerida.

Kehras on elav huvi
OÜ Velko AV juht Rain Oks on kindel, et Kehra eramupiirkondades on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni soovijaid tunduvalt rohkem kui neid, kes seda ei taha. Oma vastuseisu oli esimest korda võimalik väljendada 2007. aastal, kui valla ÜVK arengukava oli avaliku arutelul. Siis ei olnud vastu ükski piirkond.
Tänavu käis Velko AV töötaja läbi kõik eramajapidamised, kelle kodude juurde tuleb liitumispunkt, ning küsis, kas selle kavandatav asukoht on neile sobiv. Kaks inimest kirjutasid, et nemad ei taha midagi.

On ka neid, kes soovivad liituda kanalisatsiooniga, kuid ühise veevärgiga mitte. Velko AV juht sõnas, et liitumispunkt tehakse maja juurde siiski, et tagada hilisem liitumisvõimalus ÜVKga. Kohustust ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ei ole, kuid kõigile soovijatele tagatakse kvaliteetne joogivesi.

Velko AV tootmisjuhi Ando Vooseli kinnitusel on inimesed ise elavat huvi tundnud, käinud Velkos tegemas liitumisavaldusi. Selle põhjal väljastatakse neile tehnilised tingimused, tehakse projekt, mis tuleb Velkos kooskõlastada, seejärel sõlmitakse liitumisleping. Infot selle kohta saab Velko AV kodulehelt.

Kuusalus koosolekud veel sel aastal
Kuusalu Soojuse juhatuse esimees Kalle Küngas ütles, et praegu ei ole veel teada, millal ja kus kõigepealt Kuusalus, Kiius ning Kolgas veemajandusprojekti tööd algavad. Samas kinnitas ta, et seoses torustike projekteerimisega jõutakse sel talvel eramajadesse liitumispunkte kooskõlastama.

„Kindlasti hakkame elanikke teavitama võimalikult varsti, et magistraaltorud ei tuleks valedesse kohtadesse. Operatiivset infot saab Kuusalu Soojuse kodulehelt internetist. Jagame infot Sõnumitooja kaudu, avaldame koosolekute kohad ja ajad. Koosolekud tulevad igas alevikus eraldi. Kaalun kokku panna vastused niiöelda KKK ehk korduma kippuvate küsimuste jaoks ja lisada need kodulehele Kuusalu valla veeprojekti alajaotusesse,“ lubas ta.

Hakatakse kontrollima
Nii Loksa abilinnapea Andres Kaskla, Velko juht Rain Oks kui ka Kalle Küngas Kuusalu Soojusest tõdevad, et individuaalmajade omanikke ei saa sundida kanalisatsioonisüsteemiga ühinema. Küll aga on plaanis tõhustada edaspidi kontrolli selle üle, kui sageli kasutatakse assinisaatori teenust. Kui sissetuleva joogivee kogus ületab oluliselt väljaviidava reovee mahtu, hakatakse uurima, kuhu heitvesi kaob.

Kalle Küngas: „Kanalisatsioonist loobumine on majanduslikult mõttetu ja ebaotstarbekas. Purgimisauto teenuse puhul on kuupmeetri hind oluliselt kõrgem kui kanalisatsiooniteenusel. Kuusalu vallas kehtib 1. augustist ühesugune kanalisatsioonihind – see on 1,55 eurot kuupmeetri eest koos käibemaksuga.“


Eramaju ÜVK piirkondades

Loksa Nõmme linnaosas puudutab algav ehitus 79 krunti. Kokku on seal 134 krunti. Koos Lõuna, Rahu, Ranna ja Maleva tänavaga hõlmab ÜVK ligi 200 eramaja.

Kehras saab ÜVKga liituda ligi sada majapidamist Põrgupõhja ja Lehtmetsa külas, Ülejõe linnaosa jääb projektist välja.

Kuusalu alevikus on eramukrunte 210. Kuusalu küla jääb ÜVK piirkonnast välja.

Kiiu alevikus jäävad ÜVK alale umbes 15 eramaja.

Kolga alevikus vahetatakse olemasolevaid torustikke.

Projektirahadega ehitatakse torustikud kuni kruntide piirideni. Kui joogivesi on juba varem tsentraalne, ühendatakse krundi piiril olemasoleva torustikuga. Kanalisatsioonitoru tuleb panna eramajade elanikel endil.

1 meeter toru maksab 65-95 eurot. Liitumistasusid esialgu ei plaanita küsida.