ANDRE SEPP, Eesti Reformierakond: „Oluline teema riigikogus on 2016. aasta eelarve menetlemine. Olen saanud kaasa rääkida eelarve kujunemise prots
essis, milles olulisem teema mulle on omavalitsusi puudutav teede rahastus, mis võrreldes selle aastaga suureneb. Hariduse rahastamisel omavalitsusele kuuluvates koolides moodustub peamine osa õpetajate palkadest, see ei tohiks suureneda teiste hariduskulude arvelt. Omavalitsustele suunatav raha peaks kuluma õpetajate palkadeks ja õppega seonduvate tegevuste katteks. Seni on seaduses loetelu tegevustest, kuhu see on kindlaks määratud. Arutelud selle üle veel käivad.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmena juhin kahe seaduse-eelnõu koostamist.
Põhiseadust muudeti kahe viimase koosseisu otsusega, valimisiga langetati 18. eluaastalt 16. eluaastani. Seoses sellega on vaja muuta rida seadusi, mis tagaksid põhiseaduse täitmise. Kaasneb poliitilist vaidlust, sest Keskerakond soovib ka kandideerimisiga vähendada 16. eluaastani.
Teine eelnõu, mille on algatanud Vabaerakond, seaks piirid omavalitsuste valimistel kandideerimisnimekirjadele. Algataja sõnul on need liiga pikad, palju on kandideerijaid, kes on nimekirjadesse lihtsalt nõusoleku põhjal kantud. Komisjoni enamus seda ei toetanud, sest piiramine võib mõjutada kohalike valimiste tulemust. Samas riigikogu valimistele on piirid seadusega pandud. Eelnõud ja komisjoni seisukohta kaitsen järgmisel nädalal täiskogu istungil.
Kolmapäeval võõrustan Maroko suursaadikut, kuna olen selle maa parlamendi sõprusrühma juht.“
ARTUR TALVIK, Eesti Vabaerakond: „Tahan tänada Kalmer Märtsonit, kes on aidanud mind seakasvatuse teemasse sisse minemast. Sigade aafrika 
katku levik on hoo maha võtnud, aga endiselt on lahendamata mitmeid probleeme nagu näiteks seakasvatajate olukord, nemad on oma sigalatega jäänud punasesse tsooni. Maaelukomisjonis seakasvatuse teemaga tegeledes on mul kerkinud üles üks veel põhimõttelisem küsimus – kellele kuulub Eesti põllumajandus. Seakasvatuse näide tõestab, et üle poole sellest valdkonnast kuulub välismaistele omanikele.
Värskelt lahvatas GMOde küsimus, arusaamatuks on jäänud, miks Eesti valitsus ei võtnud GMOde kasvatamise osas eitavat seisukohta, nagu seda tegid Euroopa Liidu 19 liikmesriiki. Palusin selle teema tuua ka maaelukomisjoni, suurem arutelu toimub sel nädalal.
Teine suur teema, millega üritan end kurssi viia ja võimalik, et riigikogus ka selle üheks eestkõnelejaks saada, on merendus. Koos Tarmo Kõutsi ja Viimsi rannarahva muuseumiga üritame tegeleda randlase staatuse taastamise ja seadustamisega. Järgmine aasta on merekultuuri aasta, aga merenduses on murekohti palju, neid ühe aastaga ei lahenda.
Juhin korruptsioonivastast erikomisjoni, minu algatusel on loomisel ASi Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi uurimiskomisjon.
Arenduskoja Leader-piirkond, kuhu kuulub ka Kuusalu vald, pöördus minu poole palvega selgitada mõned segased ja vastuseta küsimused seoses kinnitamisringil oleva Leader-määrusega. Vormistasin kirjaliku järelepärimise maaeluministrile ja tundub, et asjad said klaariks.
Lisaks olen põgusalt tegelenud ka vabatahtlike päästjate ja filmiinimeste muredega, elektri mikrotootjate ja looduslike pühapaikade uurijate probleemidega ning veel mitmete teemadega.“
TANEL TALVE, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond: „Mina jätkan maaelu edendamise temaatikaga tegelemist. Maaelukomisjoni liikmena 
olen südameasjaks võtnud mittepõllumajandusliku tegevuse maapiirkondades. Konkreetsemalt: minu algatusel on kokku tulnud maaelu edendamise ja turundamisega tegelevate organisatsioonide esindajad, näiteks Maale Elama, Leader Liit, Kodukant, maaelu- ja siseministeerium, Eesti Maaturism jt. Eesmärk omavahel kooskõlastada tegevusi ja muuta koostöö efektiivsemaks. Kaks kohtumist on toimunud, kolmas leiab aset kuu aja pärast ning tulemused on juba olemas – tekkinud on palju uusi ideid, inimesed on saanud jõudu ja energiat juurde.
Teine konkreetne teema, millele riigikogus püüan kaasa aidata, on lairiba interneti võimaldamine kõikidele Eesti elanikele ja ettevõtetele, sõltumata sellest, kas asutakse suurlinnas või pisikeses külas. Olen veendunud, et ligipääs kiirele internetile on suure tähtsusega meie regionaalpoliitikas. Peame tegema kõik selleks, et inimestel on maapiirkondades samad teenused samadel tingimustel kättesaadavad, mis on linnaelanikel. Maaelu ei tohi tähendada ja ei tähendagi ju vaesust ja mahajäämust, minu moto on jätkuvalt „Maaelu popiks!“. Praegu on lairiba kaablivõrk küll paljudes kohtades välja arendatud, kuid lõpptarbija võimalused seda kasutada on kas olematud või raskendatud. Usun, et siin oleks mõistlik lahendus üle õhu leviva 4G ja tuleviku 5G tehnoloogia võimaldamine kõikjal Eestis, päris iga metsataluni lairiba kaablit paraku vedada pole mõistlik.
Riigireformi, meie riigi tulevikuväljavaadete, majanduse arengu, väike-ettevõtluse soodustamise, seakatku ja pagulaste, kooseluseaduse ja muu sellisega tegelen loomulikult samuti igapäevaselt, lisaks hulgaliselt kohtumisi inimestega üle Eesti – see kõik ongi mu töö…
