Kolga kooli kaitseks

639

Nüüd, kus on lähipäevil otsustamisel Kolga keskkooli osa saatus, tahaks endise direktorina pakkuda nii valla kui ka kooli volikogudele ja juhtidele, ennekõike aga asjaomase kooli lastevanematele järamiseks mõned mõtted.

1986. aasta kevadel oli Kolga algkoolis alla poolesaja õpilase. Sügisel, uue maja valmimisel, istus koolipinki 139 õpilast. Kool alustas põhikoolina, kuid esialgu veel ilma üheksanda klassita. Õpilaste arv jätkas kasvamist ja seda mitte ainult kohalike laste arvel.

Õpilaste aktiivsus, koolirõõm ja ka õpihimu ning õpetajate entusiasm ja pühendumus viisid mõtted keskkooli moodustamisele. Vestlused tolleaegse ministri Rein Loiguga, tema üksik­asjalik tutvumine kooliga kohapeal, andis positiivse tulemuse ja keskkool sai teoks. Kooli õpilaste arv jõudis üle 220.

Pean sellise arengu pandiks kooli mikrokliimat, õpetajate sõbralikku, vanema ja kogenuma kaaslase tasemel suhtlemist õpilastega, nende aktiivset kaasalöömist klassivälises tegevuses ja ühistel ettevõtmistel. Kogu koolitöö korralduse aluseks olid aktiivõppe põhitõed, mis peavad kõige olulisemaks iga õpilase arengut mitte ainult intellektuaalses aspektis, vaid kõigis isiksuse psüühika valdkondades, s.o sotsiaalses (suhtlemine, koostöö, suhted jne), kõlbelises (õige ja vale mõismine, reeglitest, tavadest ja tabudest kinnipidamine, seaduskuulekus jne), emotsionaalses (tundeelu, selle väljendamine ja valitsemine, empaatia jne) ja loomulikult füüsilises (tervislikud eluviisid, soorollid, jõud, kiirus, osavus jne) aspektis. Teoreetiline alus tugines lapse arengupsühholoogial (Peaget`, Erikson, Kohlberg jt) ja suure hulga USA ja Kanada ülikoolide teadlaste projektil Acteve Learning, mille rakendamisega tutvusin Kanadas ja mida hiljem rakendati Eestis nii lasteaedades kui ka põhikoolides Hea alguse nime all.

Põhipostulaadid olid: õppimine peab olema haarav, köitev ja huvitav tegevus; iga laps peab saama õppida temale sobivas tempos ja ka mahus; iga üles­anne peab olema lõpetatud ja esitatud õigeaegselt; kõike õpitut peab saama rakendada igapäeva elus; oluline on ülesannetele erinevate lahenduste otsimine ja loovuse arendamine ning veel palju muudki.

Kas ülaltoodu elustamine ei oleks Kolga kooli atraktiivsuse tõstmise üks vahendeid ja võimalusi? Ennekõike aga tänapäevases elus toimetulevate inimeste, isiksuste kujundamine. Praegu on koolis palju tol ajal õppinud, nüüdsete lastevanemate lapsi. Ehk oleks kasu nende ja teiste sel ajal õppinute hulgas lihtsa küsitluse korraldamine? Ehk kasutaksid nad ise võimalust oma arvamuse avaldamiseks? Muidugi, siin on määrav õpetajate valmisolek uueks, palju (huvitavat) tööd, vaeva aga ka rõõmu tõotavaks alguseks, millega seostuvad paratamatult töö tasustamise küsimused, mis aga ei sõltu ainuüksi koolist, tema juhtidest.

Kui kool tahab tõesti seda, mida ta tahab, tasuks eeltoodut arutada. See aga ei peakski olema niivõrd kooli juhtkonna kui just lastevanemate ja nende esindajate – volikogu initsiatiiv. Ja muidugi valla võimude kalkulatsioon.

Nüüd riigigümnaasiumist. Kakskümmend aastat tagasi laulis eesti rahvas „Peatage Lasnamäe…“ ja nüüd tahame sellesse keskkonda viia Kolga-Aabla, Leesi, Kolga, Kuusalu, Anija jt piirkondade lapsed. Seni ehitati koolimajad looduskaunitesse, puhta õhu, rahuliku keskkonnaga paikadesse, võimalikult kodukoha lähedusse, et kooliteele oleks ajakulu minimaalne ja lapsed osaleksid kodukoha tegemistes jne.

Aga Lasnamäele? Tean, mida räägin. Lasnamäe oli minu kodulinn kolmkümmend viis aastat. Kui veidi ironiseerida, võiks Ida-Harjumaa lapsed jaotada Lasnamäe vene õppekeelega koolidesse – toetamaks integratsiooni kiratsevat protsessi. Ja hea mugav rongiga sõita. Tühja sest tarkusest, haridusest ja haritusest!

Kui aga tõsiselt, siis riigigümnaasiumi koht on tõesti Kuusalus. See on tõde, mis on juba piisavalt tõestatud. Siit peaks saama tuule tiibadesse need, kelle tõeliseks sihiks on kõrgkool, teadus, kõrgharidust eeldavad elukutsed. Aga on palju neid, kes seovad oma elu praeguse kodukohaga, leiavad tööd ja tegevust vanemate ettevõtetes või majapidamistes, osalevad kultuuri- ja spordiüritustel ja …aitavad täita valla eelarvet. Ja neid ei olegi nii vähe. Neid saaks eluks ette valmistada Kolga kool oma keskkooli klassidega.