
Aruküla elaniku CRISTINA KASKA eestvedamisel tegid Tallinna Ülikooli tudengid Aruküla elukeskkonna teemal küsitluse ja uurimistöö.
„Aruküla elanikuna on mind häirinud, et kortermajade ümbrus aleviku keskel, kus ma ka ise elan, on kole, lage, trööstitu ja juhuslik. Tahtsin uurida, kas see häirib ainult mind või on ka teistel kohalikel ideid ja valmisolek, et midagi parandada,” rääkis Aruküla põhikooli loodusainete õpetaja Cristina Kaska, kes õpib Tallinna Ülikoolis magistriõppes haridustehnoloogiat.
Ta jutustas, et ülikoolis on uus erialadevaheline õppeaine ELU, kus oli kohustuslik teha grupitööna interdisiplinaarne projekt: „ELU mõttelaadal torkas silma teema EluLinn ehk uurimus, kuidas saaks ära kasutada linnade kasutamata alasid. Ei tahtnud teha suvalist projekti, vaid midagi enda eluga seotut. Pakkusin oma rühmas välja Aruküla südamiku ehk Kivilinna uurimisobjektina. See ala on oma olemuselt linnaruum, mille potentsiaal on suuresti kasutamata.”
Cristina Kaska sõnas, et Arukülas majadega küll toimetatakse, vahetatakse torustikke ja katuseid, soojustatakse, kuid rohealad kortermajade vahel on jäänud tähelepanuta: „See on probleem üle Eesti, õnneks on muu maailma eeskujul ka meil hakatud linnaruumi elukeskkonnale rohkem tähelepanu pöörama.”
5 liikmeline grupp, kus peale Cristina Kaska olid Marika Kundla Arukülast, Elle Altmets, Kadi Kasepõld ja Heret Annus, koostas Aruküla elanikele küsitluse, et välja selgitada elanike rahulolu Aruküla heakorraga, korteriühistute ja vallavalitsuse tööga ning kas elanikud on ise valmis panustama heakorra parandamisse rahaliselt või vabatahtliku tööga. Vastata tuli üldküsimustele, eramajade ja korterite elanikele olid ka eraldi küsimused. Küsitlust levitasid tudengid Aruküla elanike hulgas mõned nädalad tagasi. Vastuseid saabus 145, mis on nii küsijate kui õppejõu hinnangul üle ootuste hea tulemus.
Cristina Kaska kommenteeris, et üllatavalt paljud vastajatest oleksid nõus kaasa lööma tööga, kui ette võtta mõni ühine heakorraprojekt – 87 protsenti kortermajade elanikest, 79 protsenti eramajadest. Ta lisas, et enim vastajaid olid 30-45aastased, kelle üle on eriti hea meel, kuna tööinimestena panustavad nad Aruküla kasvu ja rikkusesse kõige rohkem.
59,3 protsenti leidis, et neil on Arukülas kogukonnatunne, 33,3 protsenti vastasid, et neil pole seda üldse ning tunnevad end kõrvalejäetuna. Cristina Kaska: „Ka mina olen Arukülla sisse rännanud ning väga hästi omaks võetud, siin on minu kodu. Mõtlesin nende 33 protsendi üle ning arvan, et põhjus on selles, et olen ise aktiivne. Seega kindlasti annaks tegutseda selles suunas, et kogukonnatunnet suurendada.”
Fantaasiat napib
Oma soovidega jäid vastajad Cristina Kaska sõnul tagasihoidlikuks: „Sooviti väga realistlikke ja tehtavaid asju, pinke ja koerte jalutusväljakut. Fantaasiat oli vähe, keegi ei unistanud näiteks roheseinast, ühtsest haljasalade projektist, linnaaiast, kunstiinstallatsioonidest.”
55 protsenti kortermajade elanikest oleks nõus panustama rahaliselt iga kuu rohkem, et heakorraga midagi enamat ette võtta, panustatavad summad jäi vastajatel 1 ja 20 euro vahele. Raha ollakse nõus välja käima, kuid paljude vastajate sõnul ainult siis, kui oleks läbi mõeldud ja planeeritud projekt.
Cristina Kaska: „Võiks kutsuda korteriühistud ja kohaliku omavalitsuse ühisele arutelule ning luua heakorrakavandi visioon – kuidas haljastada, kus võtta puid maha, kuhu midagi istutada, kuhu ehitada parklaid. Selge, et raha kõigeks korraga pole, kuid peaks olema ühtne visioon, mis suunas liikuda. Kõnniteeservade ja prügikastide korrastamine, ühised majanumbrid kuuluvad samuti heakorra hulka, ka neid võiks teha kortermajad ühiselt, mitte igaüks omaette.”
Vastajad kiitsid Aruküla mänguväljakuid, eriti Kivilinna oma. Cristina Kaska: „Samas mänguväljakule ei lähe teismelised ega pensionärid, ka neile oleks midagi tarvis. Küsitlus näitas, et terviserada ja skeitpark on küll tänuväärt, kuid kõik ei taha teha sporti. Skeitparki sooviksid noored ka valgustust ja prügikasti.”
Ta lisas, et kasutamata rohealasid on küll: „Näiteks Pärnamägi kooli juures, ka vallamaja ümber on tühja maad. Kuhugi minna saab alati, kaugel pole meri, Tallinn, terviserada, kuid idee on just selles, et tuled oma kodu uksest välja ning sul on midagi huvitavat, kas või pingid, välitrenažöörid, lillepeenrad, koerte jalutusväljak.”
Cristina Kaska sõnas, et uuringu tulemused on avalikud, need saadetakse ka vallavalitsusele: „Aruküla elanikele, korteriühistutele oleks uuringu osa kindlasti kasulik ja huvitav. Kõik, kes soovivad, meilt selle töö ka saavad.”
Ta lisas, et oleks väga tore, kui keegi on nõus üle võtma teatepulga: „Arukülas on palju ära tehtud, pealehakkamist ja tegijaid oleks, kuid küsitlusteks aega ei jätku, meie üritasime selle eeltöö ära teha.”