Lahemaa rannakülade mälumaastike projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
KIKi nõukogu otsustas toetada 66 800 euroga sihtasutuse Käsmu Meremuuseum projekti „Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduslik alusuuring: rannakülade mälumaastikud“. Ametlik partner on MTÜ Juminda Poolsaare Selts. Kaasatakse kohalikke kogukondi ja MTÜsid. Projektijuhiks valiti hanke tulemusena Ingeldrin Aug Pärispealt.
Projekti kogumaksumus on 74 223 eurot. Omaosaluse kohta sõnas projektijuht, et sellesse panustavad kogukonnad ja ühendused ning loodetavasti leitakse ka teisi toetajaid, kes soovivad uurimisele õla alla panna.
Projekti tulemusena peab kahe aasta pärast valmima digitaalne ja internetis kättesaadav andmebaas Lahemaa rannakülade kultuurilooliste lugude ning dokumentidega koos fotode ja videotega.
Kohapärimust ja kultuuriloolisi lugusid hakatakse koguma rahvuspargi kõigist 33 rannakülast.
Töö on jagatud kolme etappi: eeltööd, materjali kogumine ning digitaliseerimine arhiividest, muuseumidest, erakogudest; kohalike inimeste intervjueerimine ja elava pärimuse talletamine ning lõpuks kogutud materjali korrastamine ja veebis avaldamine.
Esimese etapi viivad ellu kolm MTÜd, ka need on valitud hankega. MTÜd peavad kaasama nõuetele vastava teaduskraadiga eksperdi. Juminda piirkonnas valiti arhiivimaterjale koguma MTÜ Juminda Poolsaare Selts, ekspert on Melika Kindel; Pärispea piirkonnas MTÜ Eru Lahe Rannarahva Selts koos eksperdi, ajaloolase Enn Tarveliga ning Vihula valla piirkonnas MTÜ Kaarli Talumuuseum koostöös eksperdi Aarne Rubeniga. Tuleva aasta märtsiks, kui lõpeb esimene etapp, koostatakse külade kultuuriloolised kirjeldused.
Ingeldrin Aug: „Tegu on väga unikaalse projektiga, kuna ellu viivad seda kogukonnad, kaasates kohalikke inimesi, kes on me kultuuripärandi kandjad ja edendajad. Kaheaastase suurprojekti igas etapis teeme koostööd erinevate partneritega, see saab kõigi jaoks olema eriline kogemus, õpime palju ja saame väga väärtuslikku materjali. Minu ülesanne on projektijuhina koordineerida tööd – valmistada ette lepinguid, sõlmida kokkuleppeid, jagada infot, koostada aruanded.“
Ta lubab, et kindlasti kaasatakse kõikide rannakülade kogukonnad: „Paneme koostöös paika külade ajaloolis-kultuurilised kohad ning ka selle, kellelt koguda mälestusi ja kellel võiks olla fotosid ning tekste. Kindlasti on plaanis jutustajaid filmida, ka see on väärtuslik materjal.“
Keskkonnaameti Viru regiooni kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus: „Lahemaa rahvuspark ei tähenda ainult looduskaitset, vaid ka kultuuripärandi kaitset. Siin on suured alad kultuurmaastikku, Euroopa mõistes on Lahemaa suurim kaitstava kultuuripärandiga ala, kokku on me rahvuspargis 68 küla 31 000 hektaril. Kultuuripärandi kandja on ennekõike inimene, projekti käigus on kavas koostöös inimestega leida ajaloolis-kultuurilised maastikuelemendid ning talletada nende kohta lugusid ja fotomaterjali. Samuti on meil võimalus filmida piirkonna olulisemaid mälukandjaid, korjata rahvakultuuri- ja pärimuslugusid. Igaüks on palutud kaasa lööma, andke teada teile olulistest lugudest!“
Ta märkis, et kindlasti ei peaks piirduma ajaga enne 1940. aastat, vaid mälestusi tuleks koguda ka kolhoosiajast ja uuemast ajaloost ehk hiljuti tekkinud märkimisväärsetest paikadest: „Ajad mööduvad, kõik meenutused muutuvad üha väärtuslikumaks, ka sellised lood ja paigad, mis on olulised tänapäeval. Seome koha- ja ajaloopärimuse.“
Infopäev Käsmus
Projektiga seotud MTÜde esindajad ja Lahemaal toimetavad ajaloohuvilised said paar nädalat tagasi kokku Käsmus meremuuseumis, kus toimus mälumaastike projekti infopäev.
Tõnno Jonuks kirjandusmuuseumist tutvustas aastatel 2007-2010 läbiviidud projekti, mille raames koguti rannakülade kohapärimust kirjandusmuuseumi materjalide alusel. Kuusalu kihelkond on olnud tihedamalt asustatud, pärimust on rohkem, Kadrina ja Haljala kihelkonnad olid valdavalt metsamaa, nentis ta.
Tema kolleeg Jüri Metssalu rääkis, kuidas valmis maa-ameti mälumaastike kaardirakendus Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi kohta. Kui see internetist avada, saab objektidele klikkides näha nende kohta salvestatud videoid jutustajatest või fotosid-tekste. Samamoodi peaks Lahemaa mälumaastike projekti tulemusena muutuma interaktiivseks Lahemaa rahvuspargi kaart.
Ave Paulus: „Uuringu tegemisse ja hiljem töö vastuvõtmisse kaasame kohalikke kogukondi, plaan on korraldada ka esimese etapi lõpus piirkondlikud koosolekud.“
Teise etapi elluviijad valitakse samuti hankega ja selguvad kevadel. Intervjueerima hakatakse rannakülade elanikke tuleval suvel.
