Tor­mi­se-selt­si juht UL­VI RAND: „MTÜd võik­sid te­ha pal­ju roh­kem koos­tööd.”

MTÜ Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selts te­gev­juht UL­VI RAND, 21. jaa­nua­ri õh­tul, kui val­la taid­le­jad pi­da­sid tal­ve­pi­du, su­ri selt­si­le ni­me and­nud he­li­loo­ja Vel­jo Tor­mis. Ava­lik­kus kuu­lis sel­lest päev hil­jem. Kui­das sai pea­gi 20aas­ta­ne selts en­da­le maail­ma­kuul­sa he­li­loo­ja ni­me?
„Tor­mi­se-selt­si asu­ta­sid 1997. aas­tal ko­ha­li­ku kul­tuu­rie­lu elav­da­mi­seks Vel­jo Tor­mis, Ju­lian Pat­rak ning Hel­le Le­pik. Vel­jo Tor­mi­se ni­mi oli sel­leks ajaks maail­mas tun­tust ko­gu­nud. Kul­tuu­ri­selt­si al­gu­saas­ta­tel oli paar aas­tat vaik­sem aeg. Kui Tor­mis oli saa­mas 2000. aas­tal 70aas­ta­seks, ot­sus­ta­sid Tiiu Aa­sa, kes oli sel­leks ajaks töö­le asu­nud Kuu­sa­lu rah­va­maj­ja, Ott Kask ja Taa­vi Es­ko, et sün­ni­päe­va tu­leks ka Kuu­sa­lus vää­ri­kalt tä­his­ta­da. Nad läk­sid maa­va­lit­sus­se, kus imes­ta­ti, et ne­mad ta­ha­vad Tor­mi­se sün­ni­päe­va kor­ral­da­da. Öel­di, et kui ta­ha­te, teh­ke vaik­selt ja väik­selt, kuid see nei­le ei so­bi­nud. Vaik­selt ja väik­selt ei saa Tor­mi­se juu­be­lit tä­his­ta­da.
Kõik Tor­mi­se juu­be­lid on ol­nud hil­jem Kuu­sa­lus suu­red peod – 80. sün­ni­päev Kõr­veaial, 85. sün­ni­päe­val re­gi­lau­lu­pi­du Kuu­sa­lu staa­dio­nil. Need on ol­nud vä­ga pro­fes­sio­naal­selt kul­tuu­ri­selt­si eest­ve­da­mi­sel kor­ral­da­tud, koon­da­nud Kuu­sal­lu tu­ge­vat kul­tuu­ri­te­ge­mist, pan­nud ko­ha­li­kud kol­lek­tii­vid te­ge­ma koos­tööd ja ühis­te­ge­vust. Ta­gant­jä­re­le mõis­ta­me jär­jest roh­kem, et Vel­jo Tor­mis oli vä­ga tark mees, et an­dis oma ni­me kul­tuu­ri­selt­si­le.”
Kui pal­ju elas Kuu­sa­lu juur­te­ga Vel­jo Tor­mis kaa­sa selt­si te­ge­mis­te­le?
„Neid tah­ke on nii pal­ju, mi­da Tor­mis on mei­le and­nud, see kõik va­jab veel sel­gi­ne­mist. Aas­taid ta­ga­si, kui tal oli ter­vis pa­rem ja au­to­ga sõi­tis, oli ta rah­va­ma­jas sa­ge kü­la­li­ne. Te­ma loo­mus ei läi­nud ea­ga kok­ku, oli täis poi­si­lik­ke kruts­keid. Ta tu­li, aru­tas ja suht­les na­gu oma pe­re­ga. Vii­mas­tel aas­ta­tel, kui mi­na olen ol­nud selt­si te­gev­juht, oli Tor­mis ju­ba va­nem ja ter­vi­se tõt­tu au­to­ga enam ise ei sõit­nud. Rah­va­ma­jas ta eri­ti enam ei käi­nud. Selts oli Tor­mi­se­ga aga pi­de­valt ühen­du­ses.
Sü­gi­sel tea­ta­si­me tal­le, et Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koor plaa­nib juu­be­li pu­hul sal­ves­ta­da plaa­ti, kus on suu­res­ti ka te­ma loo­ming, ta oli sel­le üle vä­ga uh­ke ja rõõ­mus. Mõ­ned on öel­nud, et tu­leks koo­ri laul­ma, aga me lau­la­me pal­ju Tor­mist. Te­ma loo­min­gut saab laul­da ai­nult vä­ga häs­ti, vaid siis saab aru, kui suu­re­pä­ra­ne see te­ge­li­kult on.
Kui­gi Tor­mis läks ju­ba lap­se­na Kuu­sa­lust ära, on ta ala­ti oma juu­ri olu­li­seks pi­da­nud, too­ni­ta­nud Kuu­sa­lu pä­ri­to­lu. Olen kuul­nud, et te­ma ema ja isa said tut­ta­vaks Kuu­sa­lu rah­va­ma­ja ta­ga tant­su­peol. Ka „Lau­rit­sa lu­ba­du­se” õn­nes­tu­mi­sel oli tal suur osa. Tor­mis soo­vi­tas selt­sil pöör­du­da he­li­loo­ja Tau­no Aint­si poo­le. 2010. aas­tal on Vel­jo Tor­mi­se ju­hen­da­mi­sel sal­ves­ta­tud ja väl­ja an­tud plaat Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na va­na­de re­gi­lau­lu­de­ga. See plaat on meie jaoks hin­da­ma­tu väär­tu­se­ga, ku­na neid sal­ves­tu­si ei ole just eri­ti pal­ju, mil­les Vel­jo Tor­mis on ise ees­laul­ja.”
Sü­gi­sel on Tor­mi­se-selt­sil juu­bel. Kui­das on plaa­nis se­da tä­his­ta­da?
„Tee­me sü­ga­va kum­mar­du­se ja ta­ga­si­vaa­te Tor­mi­se­le. Kok­ku­sat­tu­mu­se­na on tä­na­vu juu­bel ka mit­me­l meie rah­va­kul­tuu­ri­rin­gi­l – Kuu­sa­lu mees­koor saab 150, nais­koor Kad­ri 50, va­nae­ma­de tant­su­rühm Tiiu 30, Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koor 30, nais­rühm Vii­mi­kud 20. Kui­das ja mil­lal sün­ni­päe­vad toi­mu­vad, ot­sus­ta­vad kol­lek­tii­vid ise.”
Kui­das peaae­gu 20aas­ta­ne Tor­mi­se-selts end prae­gu tun­neb, mis teeb mu­ret, mis rõõ­mu?
„Selts on vä­ga toi­me­kas ja te­gus oma kul­tuu­riü­ri­tus­te kor­ral­da­mi­sel, sa­mu­ti rah­va­kul­tuu­ri­rin­gid, kes kul­tuu­ri­selt­si al­la on koon­du­nud. Kind­las­ti in­nus­tak­sin roh­kem noo­ri, te­gu­said ini­me­si as­tu­ma kul­tuu­ri­selt­si liik­me­teks.
Et elu val­las oleks jät­ku­suut­lik ja hu­vi­tav, peak­sid Kuu­sa­lu val­la MTÜd te­ge­ma tun­du­valt roh­kem koos­tööd. Võib-ol­la oleks kõi­ge õi­gem, kui oma­va­lit­sus kut­sub paar kor­da aas­tas MTÜd kok­ku, aru­tab, mi­da võiks val­las te­ha, mil­li­sed on ees­mär­gid ja suu­nad. Po­si­tiiv­ne ku­vand oma­va­lit­su­sest kui te­gu­sast ja tu­ge­vast on üld­su­se­le mõis­te­tav kul­tuu­ri kau­du. Te­gu­sa­tel MTÜ­del on oma iga­päe­va­töös nii pal­ju te­ge­misi, et tei­si koor­di­nee­ri­da ei jõua, kui­gi oo­tus koos­te­ge­mi­seks on ole­mas, on nä­ha ka vä­si­mu­se mär­ke.
Järg­mi­se 10 aas­ta märk­sõ­nad Kuu­sa­lu val­las võik­sid ol­la roh­kem ava­tust, mõ­tes­ta­tud ees­mär­ke, koos­tööd, ühi­seid aru­te­lu­sid. Sa­ge­li aru­ta­tak­se, kui­das tu­run­da­da Ees­ti pi­ki­ma me­re­pii­ri­ga Kuu­sa­lu val­da, kui­das te­ha suu­ri­maid as­ju. Oma­va­lit­su­sel on vi­sioon, aga val­da peaks tu­run­da­ma üht­se st­ra­tee­gia abil. MTÜd on küll head mai­ne­ku­jun­da­jad, kuid igaüks teeb se­da oma näo jär­gi.”
Mi­da plaa­nib Tor­mi­se-selts 2017. aas­tal kor­ral­da­da?
„24. veeb­rua­ril on Ees­ti 99. sün­ni­päe­va kont­sert-ak­tus, on näi­tu­se ava­mi­ne ja koh­vi­laud. Ap­ril­lis tu­leb val­la lau­lu­lap­se võist­lus. Kan­di­dee­ri­si­me ka Kuu­sa­lu val­la me­re­peo kor­ral­da­jaks, ra­has­tus­le­ping on veel sõl­mi­ma­ta, kuid ole­me val­mis kor­ral­da­ma. Ole­me pla­nee­ri­nud pi­du me­reäär­se­te kü­la­de loo­na. Alus­ta­me Ha­rast-Vir­vest, lii­gu­me Ta­pur­la, Ju­min­da, Kol­ga-Aab­la, An­di­nee­me poo­le.
Kind­las­ti on suu­rü­ri­tu­se­na plaa­nis lau­rit­sa­päe­va pi­dus­tu­sed, mis tä­na­vu on 10.-13. au­gus­ti­ni. Lau­rit­sa­päev on vä­ga pal­ju kaa­sa ai­da­nud MTÜ­de ühen­da­mi­se­le. Hak­kab kus­tu­ma müüt, et Kuu­sa­lus ei an­na mi­da­gi koos te­ha, olen ko­gu­kon­na­le sel­le eest vä­ga tä­nu­lik.”
Kui ak­tiiv­selt on ka­su­tu­sel Kuu­sa­lu rah­va­ma­ja, mi­da an­naks seal veel kor­ral­da­da?
„Mul­lu kir­ju­tas selts Lea­der-prog­ram­mi pro­jek­ti­taot­lu­se Kuu­sa­lu rah­va­ma­ja ter­vik­li­ku he­li- ja val­gus­teh­ni­ka re­no­vee­ri­mi­seks. Pro­jekt sai ra­has­tu­se ja ole­me kaar­dis­ta­mas vii­ma­seid teh­ni­li­si va­ja­du­si, sel­leks ku­lub meil sel aas­tal pal­ju ener­giat.
Oo­tan vä­ga ar­va­mu­si, mi­da soo­vik­si­te ko­ha­li­kus kul­tuu­ri- ja selt­sie­lus veel nä­ha. Tul­ge ja rää­ki­ge oma idee­dest, ai­ta­me teil neid kor­ral­da­da, kui see kat­tub selt­si põ­hi­kir­ja­lis­te ees­mär­ki­de­ga. Ala­ti on või­ma­lus selt­silt ren­ti­da Kuu­sa­lu rah­va­ma­ja ruu­me oma üri­tus­te lä­bi­vii­mi­seks. Jul­gus­tan ka noo­ri pak­ku­ma väl­ja oma ideid, mi­da võiks rah­va­ma­jas te­ha.
Ka meie oma val­las on pal­ju noo­ri ja an­de­kaid, kes võik­sid saa­da esi­me­se la­va­ko­ge­mu­se ko­du­pub­li­ku ees Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas. Hea näi­de oli Har­di Hin­ni esi­me­ne soo­lo­kont­sert möö­du­nud aas­ta lõ­pus, saa­lis oli sa­da­kond ini­mest. Taid­le­ja­te peo noor bänd Frag­ments tõi tant­su­põ­ran­da rah­vast täis, kui­gi ena­mik pol­nud neist kuul­nud.
Kuu­sa­lus on või­me­ku­selt tu­gev vald. Aas­ta­te­ga on ehi­ta­tud pal­ju eri­ne­vaid hoo­neid, re­no­vee­ri­tud kü­la­ma­ju, sel­le tõt­tu on kul­tuu­ri­te­ge­vus jao­tu­nud vä­ga laia­li, ma­jad ja ju­hen­da­jad on eri­ne­vad, ka va­baü­hen­du­sed paik­ne­vad eri koh­ta­des. Näi­teks Ko­sel on las­teaed, kool, raa­ma­tu­ko­gu, kul­tuu­ri­kes­kus ühes komp­lek­sis ning nad tee­vad­ki koos vä­ga la­he­daid ja suu­ri as­ju.
Olen proo­vi­nud kor­ral­da­da bus­si­sõi­te nii meie rah­va­ma­ja­de va­hel kui ka Tal­lin­nas­se teat­ris­se. Elu näi­tab, et hu­vi­li­si on vä­he, ol­lak­se har­ju­nud käi­ma oma au­to­ga, ühen­dus lin­na­ga on hea ning Kuu­sa­lu ini­me­ne käib sa­ge­li lin­nas kul­tuu­riü­ri­tus­tel.
Õn­neks on Kuu­sa­lu rah­va­ma­jal ja kul­tuu­ri­selt­sil oma fännk­lu­bi, kes on har­ju­nud käi­ma kõi­ki­del teat­rie­ten­dus­tel, mis Kuu­sal­lu tu­le­vad. Pa­ra­ku on meie la­va lii­ga väi­ke ning pal­ju­sid la­vas­tu­si siia tuua ei õn­nes­tu. Eten­du­sed, mil­les män­gi­vad la­val kor­ra­ga üle kuue näit­le­ja, on kee­ru­li­ne rah­va­ma­ja la­va­le ära ma­hu­ta­da.
Imes­tan, õn­neks jär­jest har­ve­mi­ni, et Kuu­sa­lus on siia­ni ini­me­si, kes po­le ku­na­gi meie rah­va­maj­ja sat­tu­nud. Pa­lun as­tu­ge sis­se, tul­ge vaa­ta­ma!”