Tõlkija KADRI JAANITS Muuksist pälvis Soome maineka auhinna

3740
Tõlkija KADRI JAANITS ja Tallinna külastanud Soome kirjanik EMMI ITÄRANTA. Foto Soome Instituut

E.W. Ponkala fond määras 2015. aasta auhinna Soome kirjanduse mitmekülgsele ja viljakale eestindajale.

2015. aasta tõi Kuusalu vallas Muuksi külas elavale Kadri Jaanitsale suure üllatuse. Kevadel teatati, et Soome hõimurahvaste kultuurisuhteid edendav E.W. Ponkala fond on valinud ta tänavuseks auhinnasaajaks – tunnustuseks töö eest eriti tänapäeva soome kirjanduse vahendamisel.
Esialgu pidi auhinna üleandmine toimuma kevadel, kuid lükati augustikuusse. Preemia suurus on 5000 eurot.
Kadri Jaanits: „Uudis auhinnast oli suur rõõm ja üllatus, väga meeldiv tunnustus. Ma ei teadnudki, et selline organisatsioon on olemas. Fondi nõukogusse kuuluvad soome-ugri hõimurahvaste kultuuriga seotud inimesed, juhatuse esimees on estofiil Juhani Salokannel. Mul on kahju, et ei õnnestunud augustis auhinna üleandmisele minna.“
Kadri Jaanits on tõlkinud soome autorite Katja Kettu, Tuomas Kyrö, Rosa Liksomi, Hannu Mäkelä, Salla Simukka ilukirjanduslikke teoseid, aga ka Erkki Tuomioja ja Seppo Zetterbergi ajalooteemalisi raamatuid.
Kokku on tema tõlgitud raamatuid ilmunud 40 ringis. Praegu tõlgib ta Sofi Oksaneni uut romaani „Norma“, mis tuli Soomes müüki septembris.
Hiljaaegu lõpetas Kadri Jaanits Katja Kettu romaani „Ööliblikas“ tõlkimise, Soomes on seda teost palju kiidetud. Sündmused leiavad aset tänapäeva Marimaal ning Vorkutas sõjaaegses ja -järgses vangilaagris.
„Katja Kettu tekste on raske tõlkida. See sai selgeks juba tema eelmise romaani, „Ämmaemand“ kallal töötades.  „Ämmaemanda“ tegevustik toimub Lapimaal, kasutatud on murret ja vanaaegset soome keelt. Küsisin mõnda asja otse kirjanikult, otsisin internetist, päris palju tuli uurida ja mõelda. Kuna korraga tõlgiti seda romaani mitmesse keelde, korraldati tõlkijatele seminar, minul oli siis juba tõlge valmis, osalesin koordineerijana. Ka kirjanik oli kohal ja jagas selgitusi. Tänapäeva kirjanduse tõlkimisega on hea, et saab vajadusel autoriga kontakti võtta ning Kettu puhul on see igati õigustatud – oleks kahju, kui tema isikupärasest ja lopsakast keelest midagi kaotsi läheks,“ kõneleb tõlkija.
Tõlkima hakkas Kadri Jaanits Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna läänemeresoome keelte õppetooli tudengina, põhiainena õppis ta soome keelt ja kultuuri. Kindlam plaan tõlkijaks saada tekkis 3. kursusel, kui kirjutas tõlketeemalise seminaritöö ja juhendaja julgustas ka ise kätt proovima. Poolteist aastat õppis ta vahetusüliõpilasena Helsingis.
„Tõlkija jaoks on kõige parem, kui tunned tõlgitavat keelekeskkonda – kultuurikonteksti, inimeste mõttemaailma. Pealtnäha ei pruugi Eesti ja Soome vahel olla suuri erinevusi, aga mõnes valdkonnas võib tekkida vääritimõistmist. Näiteks räägivad eestlased kiiresti ja on normaalne, et elatakse teiste jutule aktiivselt kaasa, sekkutakse, võetakse jutulõng üle. Soomlane kuulab vaikselt, laseb teisel jutu ära rääkida. Eestlased ei oska small talk`i ehk viisakusvestlust, minnakse kohe asja juurde,“ kirjeldab ta.
Kadri Jaanits lõpetas Kolgas kooli 1994. aastal, oli keskkooli esimene lend. Tartu Ülikooli teadusmagistrikraadi sai 2004. aastal. Mõnda aega töötas reklaamibüroos reklaamitekstide kirjutaja ja toimetajana, ent tõlkimine meeldis rohkem.
„Kui tahad maal elada, siis annab tõlkimine võimaluse teha tööd kodus. Elan Muuksis, meie koha nimi on Ristiku. Mulle sobis kojujäämine hästi, meeldib üksi nokerdamine ja pusimine. Töötan piltlikult öeldes nii, et üks silm vaatab arvutit, teine raamatut. Teen koostööd Soome Instituudiga, kes toetab ja täiendkoolitab tõlkijaid ja soome keele õpetajaid. Ponkala fondi auhinnast läheb osa kindlasti arvutiga kaasnevasse ning sõnaraamatute ja raamatute soetamiseks.“
Kadri Jaanits kuulub Eesti Kirjanike Liidu juurde loodud tõlkijate sektsiooni, mis korraldab suvekoole ja teemaseminare. Soome Kirjanduse Teabekeskus koondab soome keelest tõlkijaid üle maailma, neil on internetis oma foorum.
Erkki Wilho Ponkala oli Soome rahvakooliõpetaja ja äritegelane, fondi asutas ta 1924. aastal, et toetada hõimurahvaste kultuure ja kultuurisidemeid. Varem on eestlastest saanud Ponkala fondi auhinna Lennart Meri, Viivi Luik, Debora Vaarandi, Märt Väljataga, Tõnu Õnnepalu, Linda Viiding, Piret Saluri, Jan Kaus, Joel Sang, Jaak Prozes.

Eelmine artikkelAlavere koolil lisavaheaeg
Järgmine artikkelOÜ Neio tegi 20le perele pakid