TIIU KOIT­LA Keh­rast lä­heb lau­lu- ja tant­su­peo­le en­da teh­tud rah­va­riie­te­ga

1089
TIIU KOIT­LA Har­ju-Jaa­ni rah­va­riie­tes, mil­le te­gi ka­he aas­ta jook­sul rah­va­rõi­vas­te val­mis­ta­ja­te koo­lis.

Har­ju-Jaa­ni rah­va­rii­ded val­mi­sid TIIU KOIT­LA lõ­pu­töö­na ER­MI juu­res te­gut­se­vas rah­va­rõi­vas­te val­mis­ta­ja­te koo­lis.

Muu­seu­miööl tut­vus­tas Las­te­ta­re las­teaias töö­tav Tiiu Koit­la Keh­ra raud­tee­jaa­mas Har­ju-Jaa­ni rah­va­rõi­vaid. Tal oli sel­jas en­da meis­ter­da­tud komp­lekt ko­du­ki­hel­kon­na rah­va­riie­test, mil­le te­gi kaks aas­tat kest­nud õpin­gu­te jook­sul Ees­ti Rah­va Muu­seu­mi juu­res te­gut­se­vas rah­va­rõi­vas­te val­mis­ta­ja­te koo­lis. Sel­le 7. lend lõ­pe­tas tä­na­vu jaa­nua­ris. Tiiu Koit­la oli vee­rand­sa­ja alus­ta­nu seas üks kol­me­teist­küm­nest nai­sest, kes jõu­dis lõ­pe­ta­mi­se­ni – see eel­das, et sai val­mis oma paik­kon­na rah­va­rõi­vas­te komp­lek­ti.

„Mõ­ne aas­ta eest tund­sin, et mul on igav, peaks mil­le­ga­gi te­ge­lema. Uu­ri­sin siit ja sealt, kus saaks õp­pi­da rah­va­riie­te te­ge­mist, kuid esi­me­sel kor­ral ei saa­nud jao­le – sel­le vas­tu on tek­ki­nud vä­ga suur hu­vi,“ üt­leb Tiiu Koit­la.

Kui ta um­bes aas­ta hil­jem mär­kas kuu­lu­tust, et Rah­va­kul­tuu­ri Kes­kus kut­sub uu­si õpi­la­si ER­Mi juur­de rah­va­rõi­vas­te val­mis­ta­ja­te koo­li, ot­sus­tas min­na. Kur­sus­tel olid loen­gud ja se­mi­na­rid ning prak­ti­li­ne töö – rah­va­rõi­va­kos­tüü­mi meis­ter­da­mi­ne: „Va­li­sin Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­na rii­ded, ku­na olen lä­bi ja lõh­ki siit­ kan­dist pä­rit. Ise­gi sün­di­sin Keh­ras, sel­lel ajal oli siin haig­la ja sün­ni­tu­so­sa­kond.“

Har­ju-Jaa­nist vä­he säi­li­nud
Koo­lis sel­gus, et Tiiu Koit­la oli en­da­le va­li­nud üs­na kee­ru­li­se üle­san­de, tu­li väl­ja, et Har­ju-Jaa­ni rah­va­rõi­vas­test po­le suurt mi­da­gi säi­li­nud: „On kaa­potk­lei­te, käi­seid, pott­müt­se ja ük­si­kuid frag­men­te vöö­dest, aga muud ER­MIS ei ol­nud­ki. Po­le ka ime, ku­na neid ha­ka­ti vä­ga hil­ja ko­gu­ma.“

Ka Keh­ra koo­liõ­pe­ta­ja Gus­tav Vil­bas­te, kes te­gi Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­nas eel­mi­se sa­jan­di tei­sel küm­nen­dil va­na­va­ra ko­gu­mis­rei­de, kir­ju­tas märk­me­tes, et rah­va­riie­test pol­nud seal eri­ti mi­da­gi al­les: „Ta mär­kis, et kõik rah­va­rõi­vad, mis olid kalt­su­deks kan­tud, hõ­be­eh­ted müü­dud lin­na juu­ti­de­le. Ku­sa­gilt ei saa­dud kok­ku komp­lek­ti Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­na nais­te­rii­deid.“

Ka prae­gu po­le muu­seu­mi­des üh­te­gi ki­hel­kon­na ori­gi­naal­see­li­kut. Raa­si­ku val­las elav Hil­ja Vä­ra­vas, kes on Har­ju-Jaa­ni rah­va­rõi­vaid õm­mel­nud, la­si must­val­ge fo­to jär­gi taas­ta­da ki­hel­kon­na nai­se see­li­ku trii­bu­vär­vid.

„Sel­les on pal­ju hal­li, mul­le vä­ga ei meel­di. See­pä­rast on mi­nul hoo­pis neiu­see­lik, mis on erk­sa­ma­te vär­vi­de­ga. Neiul küll pott­müt­si pol­nud, ses mõt­tes mu komp­lekt vä­ga ei kla­pi, aga õpe­ta­jad lu­ba­sid nii te­ha,“ sel­gi­tab Tiiu Koit­la.

Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­na nais­te­rõi­vas­te all oli pikk särk. Sär­gi alu­mi­ne pool, mis jäi see­li­ku al­la, oli ena­mas­ti ta­ku­sest või muust keh­ve­mast rii­dest, li­nast sel­leks ei rai­sa­tud.

Tiiu Koit­la rah­va­rõi­vas­te käis­tel ehk lü­hi­ke­sel pluu­sil on pi­lu­ti­kand, all­ser­vas ja krae ää­res nip­lis­pits: „Pi­lu­ta­sin ise, nip­lis­pit­si la­sin te­ha. Käis­te kin­ni­sed po­le nöö­pi­de, vaid sii­di­pae­la­ga. Nii on ka ER­MIis ole­val Har­ju-Jaa­ni käis­tel. Ei tea, kas see on uh­ku­se pä­rast või ei osa­tud nii­dist nöö­pe te­ha.“

Vil­la­se see­li­ku peal kand­sid ka Har­ju-Jaa­ni nai­sed pä­rast abiel­lu­mist ala­ti põl­le. Iga­päe­va­ne põll, mis õm­mel­di poe­kan­gast, võis ol­la must­ri­ga, Tiiu Koit­la komp­lek­ti kuu­lub val­ge nii­ni­me­ta­tud ki­ri­ku­põll.

„See on klaar­rii­dest – ilm­selt kut­su­ti se­da nii lä­bi­paist­vu­se pä­rast. Tõe­näo­li­selt olid sel­li­sed jõu­ka­ma­tel nais­tel, ku­na see riie oli ta­va­li­sest sit­sist kal­lim.“

See­li­kut üle­val hoi­dev vöö koo­tak­se tä­na­päe­val vöö­raa­mi­ga, Tiiu Koit­la ka­su­tas kee­ru­li­se­mat teed ning te­gi se­da­si, na­gu koo­ti va­nas­ti ehk vöö­mõõ­ga abil, mil­le­ga mus­ter niiöel­da kin­ni lüüak­se. Te­ma rah­va­rõi­va­komp­lekt on suu­res­ti ot­se­ses mõt­tes kä­si­töö. Ka käis­te õmb­le­mi­sel po­le ka­su­ta­tud over­lok­ma­si­nat, vaid ää­res­tu­sõmb­lu­sed on teh­tud kä­sit­si: „Ka su­kad ku­du­sin kor­ru­ta­ma­ta puu­vil­la­sest lõn­gast ise. Nen­de­ga nä­gin te­ge­li­kult kõi­ge roh­kem vae­va.“

Pott­müts ja pal­ju eh­teid
Kui­gi ena­mas­ti las­ti Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­na nai­se rah­va­rõi­va­komp­lek­ti kuu­lu­vad pott­müt­sid te­ha lin­nas müt­si­te­gi­jail, meis­ter­das Tiiu Koit­la ka pott­müt­si ise: „Va­nas­ti teh­ti kar­kass pa­pist, mi­na te­gin plas­ti­kust söö­gia­lus­test, sel­le pols­ter­da­sin va­ti­ga. Sees on sit­si­voo­der, pea­le pan­di kal­lim riie. Müt­si ää­res pi­di kind­las­ti ole­ma pits.“

Pott­müt­se oli nai­sel ta­va­li­selt mi­tu, neid, mi­da pi­du­päe­val enam kan­da ei kõl­va­nud, ka­su­ta­ti iga­päe­va­selt: „Kui min­di näi­teks ki­ri­kus­se, pan­di pott­müt­si pea­le veel rä­tik. Müt­si tu­li kaits­ta, ku­na see oli hin­na­li­ne asi, ena­mas­ti sii­di­rii­dest, mis oli tol ajal vä­ga kal­lis. Ning vih­ma­ga oleks papp müt­si sees ha­ka­nud la­gu­ne­ma.“

Rah­va­rõi­vas­te juur­de kuu­lu­vad eh­ted, Tiiu Koit­la kae­lu­se­lõ­hi­kul on üks sõlg, va­nas­ti oli neid mi­tu: „Ar­va­sin va­rem, et ai­nult se­tud os­ka­vad end uh­kes­ti eh­ti­da. Aga ees­ti nai­sed on end ko­gu aeg eh­ti­da ar­mas­ta­nud. Tüd­ru­ku­te­le pan­di eh­ted kae­la ju­ba sün­di­des, need pi­did kaits­ma kur­ja sil­ma eest. Roh­kem eh­teid saa­di me­he­le min­nes. Va­ne­mad ost­sid ja kin­kis ka peig­mees, kui oli kih­lus­pi­du.“

Põh­ja-Ees­ti­le ise­loo­mu­li­kud eh­ted olid ra­ha­de ja ko­dar­ra­ha­de­ga, kuid kan­ti ka klaa­sist hel­meid, neid teh­ti ise.

Väl­jas­pool koo­li­tööd te­gi Tiiu Koit­la en­da­le ka vil­la­se po­ti­si­nist vär­vi pikk-kuue, mis oli sa­mu­ti pi­du­li­kum, niiöel­da ki­ri­ku­riie, iga­päe­va­kuub oli li­na­ne: „Kuub pi­di ole­ma eest lah­ti, et ki­ri­kus­se min­nes olek­sid kõik eh­ted nä­ha.“

Kuue peal kan­ti suur­rä­ti­kud, tal­vel min­di ki­ri­kus­se ka­su­kas. Neid te­gid kü­la­rät­se­pad, ühe ka­su­ka õmb­le­mi­seks ku­lus viie lam­ba nahk.

En­da val­mis­ta­tud rah­va­rõi­va­komp­lek­ti on Tiiu Koit­la kand­nud koo­li lõ­pe­ta­mi­sel ning ühel hi­li­se­mal pil­dis­ta­mi­sel ER­Mis. Sel nä­da­lal ka­vat­seb ta sel­le­ga min­na lau­lu- ja tant­su­peo­le, kus te­ma tü­tar tant­sib ja tüt­re­poeg lau­lab.

Eelmine artikkelLaulupeo tule teekond 1. juulil Ida-Harjumaal
Järgmine artikkelAru­kü­la võim­la ja staa­dio­ni sa­ri­ka­pi­du