Ter­vi­se­nõus­ta­ja MIR­KO MII­LITS Aru­kü­last vor­mib kuul­su­seid

Toi­tu­mis­nõus­ta­ja ja tree­ner MIR­KO MII­LITS te­gi kan­na­pöör­de pä­rast bän­di­me­hee­lu.

Aeg-ajalt on Raa­si­ku val­las kuu­lu­ta­tud, et erat­ree­ner Mir­ko Mii­lits peab ta­su­ta loen­guid tree­ni­mi­sest ja toi­tu­mi­sest. Ka 19. ap­ril­lil on Raa­si­kul te­ma loeng. 9 aas­tat fit­nes­si­ga te­ge­le­nud Mir­ko Mii­lits plaa­nib Raa­si­ku val­las tõ­si­se­malt kan­da kin­ni­ta­da, sest te­ma Aru­kü­la ko­du­ma­ja ehi­tus on lõ­pu­sir­gel.
Raa­si­ku val­la mit­me­­le ini­mes­e­le on Mir­ko Mii­lits per­so­naalt­ree­ner, Tal­lin­nas on te­ma ju­hen­da­mi­se alt lä­bi käi­nud pal­jud Ees­ti muu­si­kud – Eli­na Born, Kris­tel Aas­laid, Hei­dy Pur­ga, Jü­ri Poots­mann, Karl-Erik Tau­kar, prae­gu on te­ma tren­nis Nu­ku­teat­ri näit­le­jad. Kü­si­mu­se­le, kui­das ta kuul­su­sed en­da juur­de on mee­li­ta­nud, vas­tab Mir­ko Mii­lits, et ime­nip­pi po­le – need on te­ma sõb­rad ja tut­ta­vad. Aas­taid ta­ga­si oli ta bän­dis, män­gis ki­tar­ri an­samb­lis Au­gust Hunt, mil­le­ga käi­di kaks kor­da Ees­ti Lau­lu kon­kur­sil. Muu­si­kaä­ri­me­he­na kor­ral­das ta nii Ivo Lin­na kui An­ne Ves­ki su­ve­tuu­re.
Mir­ko Mii­lits rää­kis, et muu­si­kat ta õp­pi­nud ei ole. Sõp­ra­de­ga hak­kas te­ge­ma punk­bän­di: „Leid­si­me bän­di­ruu­mist nõu­ko­gu­deaeg­se teh­ni­ka. Üks poiss oli ku­na­gi vei­di trum­me män­gi­nud, te­mast sai meie trum­mar. Te­gi­me su­va­list muu­si­kat, kar­ju­si­me ja lõu­ga­si­me sel­lest, mis meil on külm­ka­pis. La­val oli­me pal­ja üla­ke­ha­ga. Na­gu lai­ne, hak­kas me te­ge­vus are­ne­ma, sa­ma kam­ba­ga kor­ral­da­si­me fes­ti­va­li, ku­hu kut­su­si­me üle Ees­ti muu­si­kuid ja kunst­nik­ke. Sealt sai al­gu­se kor­ral­da­mis­pi­sik.”
Muu­si­ka­töös­tus, bänd, Ees­ti Lau­lu kon­kurss tõid kõh­na ja hal­va ter­vi­se­ga Mir­ko Mii­lit­sa mõt­te­le, et elus on mi­da­gi puu­du: „Pä­rast esi­ne­mist sõin rämps­toi­tu, tar­bi­sin al­ko­ho­li. Ke­ha muu­tus lo­de­vaks, pee­gel­pilt oli ma­sen­dav.”
Ta li­sas, et isa ees­ku­jul käis va­hel kan­gi tõst­mas, ühe­gi spor­dia­la­ga tõ­si­se­malt te­ge­le­nud pol­nud – võist­kon­naa­lad ei so­bi­nud, in­di­vi­duaa­la­la­dest ei leid­nud so­bi­vat: „Jõud­sin jõu­saa­li, kus koh­tu­sin erat­ree­ne­ri­ga, kes ai­tas ka toi­tu­mi­sa­la­selt sel­gust saa­ta.”
Ta pa­lus tree­ne­ril te­ha en­da­le toi­tu­mis­ka­va: „Sain aru, et õi­ge toi­tu­mi­ne on tree­nin­gu­te alus. Hak­ka­sin toi­tu­mis­tee­ma­de­ga te­ge­le­ma, õp­pi­ma, kat­se­ta­ma, sain tree­nin­gut toe­ta­va tu­le­mu­se. Oma ke­ha on või­ma­lik üm­ber prog­ram­mee­ri­da, muu­tes es­malt oma mõt­le­mist.”
En­da tree­ni­mi­sest kas­vas väl­ja soov ai­da­ta tei­si. Kui kee­gi tu­leb te­ma tren­ni, pa­neb es­malt pai­ka te­ge­vus­ka­va: „Uu­rin, mi­da ta mõt­leb, mis on te­ma ees­märk. Paa­ri esi­me­se koh­tu­mi­se­ga pa­ne­me pai­ka, kui­das ini­me­ne saab ise tree­ni­da. Niiöel­da lap­se­hoiu­tee­nust ma te­ha ei ta­ha. Pii­sab mõ­nest koh­tu­mi­sest kuus, et prot­ses­sil sil­ma peal hoi­da.”
Ta sõ­nas, et per­so­naalt­ree­ne­reid on Ees­tis pal­ju: „Mit­te ku­na­gi po­le ol­nud nii pal­ju spor­dik­lu­bi­sid ega üle­kaa­lu­li­si ini­me­si. Ees­ti kesk­mi­ne õl­le­kõ­hu­ga mees kan­nab nii pal­ju ener­giat, et võiks sa­da päe­va vee ja lei­va peal näl­gi­da, mi­da­gi hul­lu ei juh­tuks. Töö­põld on lõp­ma­tu.”
Mir­ko Mii­lit­sa loen­gu­pi­da­ja töö sai al­gu­se, kui te­da kut­su­ti ko­du­kül­la rää­ki­ma ter­vis­li­kust toi­tu­mi­sest: „Mul­le meel­di­vad hu­vi­ta­vad väl­ja­kut­sed ning olin nõus. Tut­ta­va­te ees oli pal­ju hirm­sam rää­ki­da, kui Ees­ti Lau­lu la­val esi­ne­da.”
Prae­gu teeb ta erat­ren­ne vä­hem ning on kes­ken­du­nud loen­gu­te pi­da­mi­se­le, ku­na leiab, et nii saab nõu an­da kor­ra­ga roh­ke­ma­te­le hu­vi­lis­te­le. Loen­guid on tal üle Ees­ti. Ül­di­selt on need osa­le­ja­te­le ta­su­ta oma­va­lit­su­se toe­tus­tel, sõ­na ai­ta­vad le­vi­ta­da ko­ha­li­kud ak­ti­vis­tid.
Eba­ter­vis­li­kud toi­tu­mis­har­ju­mu­sed al­ga­vad te­ma sõ­nul sel­lest, et lu­ba­tak­se ker­ge­mat ärao­le­mist: „Mi­da ma­gu­sam ja maits­vam, se­da roh­kem sun­nib aju pi­da­ma ka­lo­ri­jah­ti ja ta­ga­jär­ge­de­le mõt­le­mi­ne on kee­ru­li­ne. Pu­de­lis Co­ca-Co­las on ühek­sa kuu­bi­kut suhk­rut – kes pa­neks tee või koh­vi sis­se nii pal­ju?”
Toi­du­lau­da muu­tes soo­vi­tab ta alus­ta­da vä­ga liht­sast: „Ka vee joo­mi­ne võib ol­la suur väl­ja­kut­se st­res­si­roh­kel päe­val. Ki­pu­me unus­ta­ma ter­vi­se-ees­mär­ke, on liht­ne kal­du­da kõr­va­le ka kõi­ge ele­men­taar­se­ma­test muu­da­tus­test. Pii­sab, kui juua paar-kolm nä­da­lat viis-kuus klaa­si vett päe­vas või va­he­ta­da suur tald­rik väik­se­ma vas­tu.”