TEILI PIISKOPPEL: „Noored teavad õigusi kohustustest paremini.”

4669

Anija, Aegviidu ja Kuusalu vallas ning Loksa linnas on ligi aasta aega tööl olnud noorsoopolitseinik TEILI PIISKOPPEL”

TEILI PIISKOPPEL: „Politseinikuna on hea töötada noortega.”
TEILI PIISKOPPEL: „Politseinikuna on hea töötada noortega.”

„Ütlen sageli noortele, et peab elama iseendale ja mõtlema tulevikule. Enamik juhtumeid, mis minuni jõuavad, on põhjustatud kambavaimust. Noorpõlve lollused kipuvad eluks ajaks külge jääma – alatiseks taustale, kuid vahel ei saadagi harjumusest lahti,” rääkis noorsoopolitseinik Teili Piiskoppel.
3 aastat tagasi Kehrasse kolinud, Lääne-Virumaalt pärit Teili Piiskoppel sai noorsoopolitseinikuks möödunud aasta veebruaris, kui eelmine noorsoopolitseinik Kersti Kald läks dekreeti. Tema piirkond on Anija, Kuusalu ja Aegviidu vald ning Loksa linn, vastuvõtud on Kehras ning Kuusalus.
Teili Piiskoppel sõnas, et enne tööle asumist ei teadnud ta piirkonnast ega politseitööst suurt midagi. Ta   töötas   politsei-   ja   piirivalve­ametis kodakondsus-migratsioonibüroos vanemspetsialistina, oli tööga väga rahul, sest see oli huvitav ning kolleegid toredad: „Teadsin, et tahan millalgi teha politseitööd, kuid lükkasin mõtet edasi. Kui aga üks mu kolleeg läks noorsoopolitseinikuks Lasnamäele, rääkis ta mulle, mida see töö tähendab. Tee selle töökohani oli pikk, katsetasin erinevaid töökohti, kuid nüüd arvan, et olen õiges kohas. Hommikul ärkan rõõmuga.”
Esimesed kuud tundusid talle väga vaiksed: „Arvasin, et hakkan loenguid pidama, kirjutan artikleid, räägin lastega. Tundus, et siinkandis ei toimu midagi. Mida rohkem hakkasin kohalikega suhtlema, seda enam hakkasid probleemid esile kerkima.”
„Noorte probleemid on igal pool samad, midagi eriti üllatavat uues töös polnud. Küll aga hämmastas juhtum, kus väga suure vanusevahega alaealine ja täiskasvanu tegid koos rumalusi, seda poleks osanud oodata,” rääkis ta.
Tööpäevad algavad tal erinevatel aegadel, vastuvõtud on Kehras ja Kuusalus: „Tavalised juhtumid, millega tuleb hommikul esimesena tegeleda, on peretülid. Minul need, mida seotud lapsega. Vastavalt juhtumile teen järelkontrolli ja koostan lastekaitseametnikule märgukirja. Seejärel vaatan üle avaldused koolidest, kohalikelt elanikelt, tavaliselt on need kaklemised või lõhkumised.”
Pidevalt tuleb ringi liikuda: „Käime sageli kellegi juures või kutsume siia. Tihti on koolitused või konverentsid. Ülekuulamisi tuleb teha vahel õhtuti, kuna päeval on inimene tööl ning tuleme ta soovile vastu. Seega tüüpilist kontoritööd on vähe ja on kurdetud, et me lauatelefonile ei vasta. Kõige lihtsam on kohtumisaeg kokku leppida meilitsi.”
Teili  Piiskoppel  lausus,  et  vastu­võtuaegadel käib vähe rahvast: „Kehras võib aasta jooksul ühe käe sõrmedel kokku lugeda kordi, kui  tuldi  minu  juurde  vastuvõtu­­ajal. Kuusalus pole tuldud kordagi. Loksal ja Aegviidus käime kokkuleppel, kuid ka seal pole keegi tahtnud tulla. Ei teata, et noorsoopolitseinik üldse on olemas.”
Politseitöös tuleb teha palju koostööd koolidega. Noorsoopolitseinik sõnas, et enamasti on koostöö hea, kuid mõned koolid tahavad väga kõik asjad ise ära lahendada. Kui midagi tõsisemat aga juhtub, saab ta sellest peagi teada näiteks lapsevanematelt.
Peamised juhtumid on kaklused: „See info jõuab meile lapsevanematelt, koolist, vahel kahjuks ka sotsiaalmeediast. Lastelt väga harva. Kuum teema on vandaalitsemine, info tuleb neilt, kelle vara kallal käidi. Perevägivallast kuuleme tavaliselt naabritelt, helistavad ka naised. Seda on harva, et helistaks laps, kui vanemad omavahel kaklevad. Siiani on õnnestunud nii, et kusagil on alati silmad ja kuidagi jõuab info ikka meieni.”
Ta tõi välja, et Aegviidus ja Loksal pole olnud ammu ühtegi noorsoopolitseiniku pädevusse kuuluvat juhtumit: „Arvan, et põhjus on väikeses kogukonnas, kes naljalt üksteise peale ei kaeba, kuigi oleme öelnud, et näiteks kiusamisest teatamine pole kaebamine, vaid iseenda kaitsmine.”
Loksal ollakse tema sõnul harjutud, et politseinikke on harva näha: „Arvatakse, et politseinikud tulevad nii kaua, pole mõtet kutsuda. Probleeme on seal aga kindlasti. Alati, kui oleme seal käinud, tabame mõne alkoholi või tubakat tarvitava alaealise, nad teevad seda seal üsna avalikult.”
Ta märkis, et Kuusalu vallas on väga hea koostöö koolide ning lastekaitseametnikega, Anija vallas tuleb jällegi rohkem infot lapsevanematelt: „Mereäärses Kuusalu vallas elavad paljud metsa sees eramajas, Kehras ja selle ümbruses puututakse naabritega  rohkem kokku ja probleemid seetõttu kergemad tekkima.”
Noorsoopolitseinik paneb südamele, et teada anda võiks igast juhtumist: „Kui saame jälile perevägivallale, kiusamisele, öeldakse vahel, et see kestab juba kümme aastat. Võtame oma süsteemi lahti, pole ühtegi märget. Siis soovitakse kõik tagantjärele kirja panna, nii aga ei saa. Kui ka menetlust ei alustata, on hea info kõrva taha panna ja vestelda, ennetustööl on suur osa. Alati ei pea järgnema karmid trahvid või karistused.”
Palju infot jõuab politseisse sotsiaalmeediast: „See on sageli kirjutatud esimese emotsiooniga. Kui hakkame uurima, vastatakse, et sellega tegelemist ei soovitagi. Kui keegi aga midagi tõsist kirjutab, ei saa me silma kinni pigistada.”
Teili Piiskoppel rääkis, et keskkooliealistel on peamiselt alkoholi- ja tubakaprobleemid, kaklemisi ja kiusamisi on noorematega, kelle probleem on ka rumalused, kus minnakse kellegi vara kallale ega mõisteta, et midagi on valesti, näiteks maja rüüstamist põhjendatakse, et see seisis tühjana ja keegi ei kasutanud.
Pahandustesse satuvad peamiselt noored, kes ei tegele ühegi hobiga: „Minu hinnangul on meie piirkonnas huvitegevuse võimalusi piisavalt. Kellel on huviala, need jamadesse ei satu. Hea näide on, et oli üks laps, kellel oli pidevalt pahandusi. Alaealiste komisjon määras talle huvitegevuse, ta sai sealt nii palju indu, tegeleb aktiivselt hobiga, on selles väga hea.”
Noortega suhtlemine on tema arvates lihtne: „Täiskasvanud on pretentsioonikamad, kinnised. Noored avavad ennast kergemini. Muidugi on noori, kes tõrguvad. Väiksematega on veel kergem – kui mure juba suur, siis räägivad. Neil on raske keelduda, sest valetada ju ei tohi.”
Tööprobleeme Teili Piiskoppel koju kaasa ei vii: „Paar juhtumit on olnud väga keerulised ning mul on olnud kahju, püüan neid endast mitte läbi elada. Olen õppinud, et esikohal on kodune kasvatus, sageli ei saa mina üksi midagi ette võtta. Suur koorem on ka lastekaitseametnike õlgadel.”