Kehra kunstidekool on kavas ümber kujundada

1702

Anija vallavanem TIIT TAMMARU tahab kokku kutsuda töörühma, kes otsustaks kooli tuleviku.

Töörühma peaks vallavanema hinnangul kuuluma inimesed, kes on olnud kooliga pikalt seotud, nende hulgas endised direktorid. Kes täpsemalt töögrupis osalevad, seda ei saanud vallavanem veel öelda, kuna ei ole kõigiga läbi rääkinud.

Tiit Tammaru sõnul tuleks otsustada, millisena kool peaks jätkama – kas akadeemilise õppega elitaarse koolina või laiapõhjalist haridust pakkuva huviõppekoolina. Ta arvas, et töögrupp tuleb kokku selle kuu jooksul. Töörühma juhtimiseks kutsuti appi nõustaja Tallinna ülikoolist. Tiit Tammaru selgitas, et tema ei saa töögruppi juhtida, sest ei jää küsimuses erapooletuks. Vallavanem lisas, tema jaoks on oluline, et kõik osalejad esitaks oma ideed ja leitaks optimaalne lahendus, mis täidaks vallaelanike ootusi.

Probleem kooli eelarves
Tiit Tammaru rääkis, et probleem on kooli suures eel­arves. 2009. aastal oli kunstidekooli eelarve 3,3 miljonit krooni, sel aastal on valla eel­arvest plaanitud kunstidekoolile anda 2,9 miljonit krooni.

„Leiti, et koolil on liiga suured kulutused ja tekkis küsimus, kas kool teenib oma eesmärki. Vallajuhtimise seisukohalt ei ole see õiglane vahendite kasutamine, võrreldes teiste hallatavate asutustega. Praegu on esimeses klassis 25 õpilast, viimastes 5-6. Kuna väljalangevus on suur, on see ressursikaotus.“

Kehra kunstidekooli direktori Lilia Semjonova sõnul on eelarve suurus tingitud kooli korraldusest. „Enamik tunde on individuaaltunnid, mis nõuavad rohkem raha. Klaverit või viiulit ei ole võimalik rühmas õppida, nii on igal pool Eestis ja mujal maailmas. Huvitaval kombel on suhtumine sporditegemisse palju parem, kui kunsti­-­õ­p­in­gutesse ja muusikategemisse. Ideaalis peaks lapsed olema hõivatud nii spordi kui ka kunsti ja muusikaga. Siis võime tulevikus loota põlvkonnale, kelle maailmavaated ei põhine ainult tarbimisel, vaid ka loomisel.“

Direktor sõnas, eesmärk ei ole see, et laps jõuaks tingimata lõpuklassi, vaid, et ta saaks väga hea hariduse.

Ümberkorraldusi on tehtud
Kulude kokkuhoidmiseks on koolis juba muudatusi tehtud. Uuest aastast suurendati õpetajate töökoormust 22 tunnilt nädalas 24 tunnini, vähenes nende töötasu.

Vallavanema sõnul vähendati palkasid kõigis valla hallatavates asutustes: „Koolis on personalikulu võrreldes õpilaste arvuga suur, kuid see ei ole võrreldav, kuna koolis antakse individuaalõpet.”

Kunstidekooli direktor rääkis, et normkoormuse muutmise vajadus jäi pedagoogidele arusaamatuks. Seda põhjendati Raasiku ja Kuusalu vallas kehtivate koormustega, mis on 22 tundi nädalas.

„Õpetajatele oli see suur šokk, igaüks kaotas oma palgast 9 protsenti. Kooli hoolekogu ja õppenõukogu olid selle otsuse vastu, sest Tallinnast käivad õpetajad lihtsalt lahkuvad koolist. Transpordikulusid ei kompenseerita. Koolis on 16 õpetajat, neist pooled tulevad tööle Tallinnast.“

Anija vallavalitsuse määrusega muudeti ka õpperühmade suurust. Direktor märkis, et varem otsustati koolisiseselt, kui suurtes rühmades õppetöö käib. Nüüd on vallavalitsuses paika pandud, et kunstiosakonna ühes rühmas peab olema 9-12 last ja muusikaosakonna rühmas 6-9 õpilast. Varem olid rühmad väiksemad, tavaliselt polnud üheski üle kuue lapse.

Lilia Semjonova lisas, et muutused ei mõjuta õpilasi, kuna tundide arvu ei ole vähendatud. Suuremad rühmad raskendavad õpetajate tööd.

Koolis on juba vähendatud kunstiosakonna töömahtu. Kaks sealset õpetajat töötavad alates uuest aastast vä­hen­da­tud töökoormusega. Direktori sõnul põhjendas vallavalitsus otsust õpilaste väikese arvuga. Koolis õpib praegu 91 last, neist 16 kunstiosakonnas. Erinevaid õppeaineid on kuus.

Kunstiosakonna säilimine küsimärgi all
Kunstiosakonna kaotamise kohta ei ole Lilia Semjonova ametlikku teadet saanud. Ta teab vaid, et küsimust on arutatud Anija vallavalitsuses. Tema teada on juttu olnud ka sellest, et Kehra gümnaasiumis on olemas kunstiringid, mistõttu ei ole kunstidekooli eraldi osakonda vaja.

Direktor on seda meelt, et neid võrrelda ei saa: „Tean, et gümnaasiumis on kunstiring kord nädalas, meil õpetatakse kunstiaineid 9-11 tundi nädalas. Sealhulgas on maalimine, joonistamine, vormiõpetus, kunstiajalugu, värviõpetus ja graafika. Meil on siiski ee­l-­p­­r­o­fessionaalne õpe ja ükski kunstiring ei asenda seda õppeprogrammi.“

Tiit Tammaru osakonna kaotamisest ei räägi: „Kui planeerisime personalikulutuste vähendamist, oli koolijuhi esimene ettepanek vähendada kunstiõpetajate koormust. Võimalik, et nende plaan on koolist kunstiosa kaotada.“

Lilia Semjonova soov on, et suuri ümberkorraldusi rohkem ei tehtaks.

„Rasked ajad tuleb lihtsalt üle elada ja püüda säilitada kõik see, mis on tänaseks olemas. Sellega seoses olen pettunud ettevalmistusklasside likvideerimises ja lisaõppeaasta võimaluse kaotamises nendele, kes tahaksid minna edasi õppima näiteks Otsa muusikakooli Tallinnas. Kui kogu protsess, alates ettevalmistusest kuni kooli lõpetamiseni, oleks kunstidekooli juhtida, oleks lõpetajate saavutused märgatavalt kõrgemad.
Kooli ümberkorraldamine veel üheks huviringide koos­luseks on samm tagasi. Kool peaks jätkama sellisena, milliseks on kujunenud. Loodan, et ettevalmistusklassid saame kunagi tagasi.“

Kehra kunstidekool tegutseb 1962. aastast, tuntuimate vilistlaste hulgas on lauljad Silvi Vrait ja Kare Kauks.

Eelmine artikkelKolga katlamaja avarii sulges päevaks kooli
Järgmine artikkelKolgaküla koosolek – Lahemaal tuleb kaitsta ka inimest