Võistlustantsupaar REELIKA TRAKS ja JAREK TOIGER saavutasid hiljuti Euroopa meistrivõistlustel 6. koha.
Arukülas elav võistlustantsija, Pirita majandusgümnaasiumis kevadel 11. klassi lõpetanud Reelika Traks teeb iga päev trenni Tallinnas tantsustuudios Flex. Trennigraafik on tihe, enne võistlusi harjutuspäevad väga pikad. Oma vanuseklassis 16-18aastaste hulgas on nad aga Eesti tipus – võidetud on Eesti mesitrivõistlustel, käidud Euroopa meistrivõistlustel ning maailmameistrivõistlustel, kuhu pääseb igast riigist vaid üks paar.
Reelika Traksi tantsupartner on Jarek Toiger, kes pärit Sakust ning õpib Tallinna Ühisgümnaasiumis. Noored on ühevanused ning tantsinud mõlemad alates 1. klassist, koos harjutanud ja võistelnud 6 aastat. Noorte treenerid on endised tippvõistlustantsijad Jörgen Kapp ja Mari Piksar.
Reelika Traks ütles, et plaanib alustada järgmisel aastal treeneritööga: „Võtsime koos Jarekiga kursuseid ja valmistume treenerieksamiks. Plaanis on alates sügisest praktiseerida oma treenerioskuseid.”
11. juunil Ungaris saavutasid Reelika Traks ja Jarek Toiger Euroopa meistrivõistlustel 6. koha ning on tulemusega väga rahul: „See tulemus ei tule lihtsalt. Võistlemas on kõigi maade esimesed. Keegi ei lähe sinna niisama, vaid tippkohti jahtima.”
Kõige edukamad on nad olnud 10 tantsus, milles saanud Eestis kõige rohkem medaleid. Tantsijad laususid, et väga hea aasta oli 2013, pärast seda tuli vahetada vanuseklassi ning tantsida endast 2-3 aastat vanematega.
Järgmised maailmameistrivõistlused on sügisel ning sinna lähevad nad püüdma finaalikohta: „Oleme nüüd oma vanuserühmas kauem tantsinud ja tunne on hea.”
Reelika Traks jutustas, kuidas tema tantsutee sai alguse Raasikul Figureti tantsuklubis Heret Ameljušenko käe all. Seal tantsis ta aasta, kuna tema klaveriõpetaja pojale oli vaja tantsupartnerit. Seejärel läks ta tantsima Arukülla ning meenutab, kuidas Figuretiga oli palju esinemisi, üles astuti paljudel vallaüritustel iga ilmaga. Veel paar aastat tagasi esinesid nad koos Jarek Toigeriga Arukülas ja Raasikul jaanipeol.
Jarek Toiger hakkas tantsima Saku gümnaasiumis: „Esialgu suunasid mind vanemad, klassiõel oli vaja partnerit ning otsustasin proovida. Kui tulid esimesed tulemused, läks lõbusamaks ning tants hakkas väga meeldima. Reelika on mul teine partner.”
Reelika Traks märkis, et tema on vahetanud tantsupartnereid rohkem: „Jarek on mul juba neljas tantsupartner ning kindlasti kõige parem, oleme juba kaua koos tantsinud ning üksteisega harjunud.”
Tantsijad laususid, et partnerite leidmine on tegelikult päris keeruline, raske on leida nii tüdrukuid kui poisse: „Üksikuid tantsijaid on tegelikult küll ning neid vahetatakse klubide vahel, siis on aga üleminekutasud. Seega on väga hea, kui leiad partneri oma klubist.”
Ta lisas, et partnereid tuli vahetada erinevatel põhjustel – üks oli liiga lühike, teine pikk: „Oluline on ka motivatsioonide klappimine, meil on eesmärk jõuda tippu ja seega teineteisega vedanud. Oleme aga kõrvalt näinud paare, kes pole sarnaselt auahned.”
Reelika Traks rääkis, et Flexi sattus ta tantsima Heret Ameljušenko suunamisel: „Tahtsime rohkem trenni teha ning kuna Jarek elab Sakus, on linnas mõlemal parem käia. Esialgu käisime Flexis kaks korda nädalas, ülejäänud aja Arukülas Figuretis, kuid kuna linnas on rohkem võimalusi, jäimegi sinna.”
Tavaline harjutuspäev koosneb grupitrennist ja eratunnist: „Trenn on raske ja pingeline, lahkarvamusi tuleb ikka, kuid kõik see jääb trennisaali, võistlustel neid pingeid enam pole.”
Kõige rohkem meeldib neile standardtants: „See on tulnud kõige lihtsamalt. Tulemuste põhjal aga on ehk parim viini valss. Nii kõrgel tasemel pole enam võimalik, et mõni tants ei tuleks eriti hästi välja, kuid kõige rohkem pingutust nõuab samba.”
Reelika Traks märkis, et võistluste ajal tantsides on võimatu millelegi mõelda: „Pole mahti keskenduda kanna- või päkatööle. Sammud on trennisaalis lihvitud ning tulevad keha seest. Meelde jääb võistlusest hoopis mõni nägu publiku hulgast ning emotsioon, mis sealt paistis.“
Tantsijad märkisid, et võistlustants pole enam hobi, vaid elu osa. Reelika Traks on tantsinud ka rahvatantsu ning tüdrukute rühmatrennis, lõpetanud Arukülas muusikakooli ning seejärel keskendunud ainult võistlustantsule.
Tipptasemel võistlustants on nende sõnul kallis ning ilma vanemate toetuseta poleks mõeldav: „Vanemad on meie sponsorid. Kui vähegi võimalik, tulevad nad võistlustele kaasa, on toeks ja filmivad.”
Tulevikus soovivad mõlemad jääda tantsu juurde: „Ei tea veel, kas tantsijate või treeneritena, kuid oleks imelik tantsu maha jätta, kui oleme seda nii kaua teinud.”
