Tant­si­ja VIC­TO­RIA KOIT­SAAR õpe­tab Aru­kü­las Lus­ta­kaid Ja­la­ke­si

1973
Es­to­nia bal­le­tie­ten­dus­test, N-Eu­ro­ga esi­ne­mis­test, tree­ne­ri­tööst ning tant­su­saa­lis vee­de­tud tun­di­dest kas­va­nud tant­suar­mas­tust ja­gab VIC­TO­RIA KOIT­SAAR Aru­kü­la las­te­ga. Fo­to Roo­met Ild

Kaks Lus­ta­ka­te Ja­la­kes­te rüh­ma, ühes las­teaia­lap­sed, tei­ses vei­di va­ne­mad, õpi­vad kord nä­da­las Aru­kü­las esi­me­si tant­su­sam­me.

Aeg-ajalt esi­ne­vad Aru­kü­la pe­reü­ri­tus­tel pi­si­ke­sed tant­si­jad, kel­lest noo­ri­mad al­les paar aas­tat ta­ga­si käi­ma õp­pi­nud. Need on Lus­ta­kad Ja­la­ke­sed, kel­le esi­mest kok­ku­puu­det tant­su­ga ju­hen­dab ba­le­riin ja tant­sut­ree­ner, Aru­kü­la ela­nik Vic­to­ria Koit­saar, kes hak­kab abi­tu­rien­di­na güm­naa­siu­mi lõ­pe­ta­ma.
Lus­ta­kad Ja­la­ke­sed on mõel­dud 3-7aas­tas­te­le las­te­le, kuid tree­ner on võt­nud sin­na ka mõ­ned va­ne­mad lap­sed. Tren­nis õpe­tab ta muu­si­ka kuu­la­mist, rüt­mi­tun­ne­tust, muu­si­ka jär­gi lii­ku­mist, aren­dab koor­di­nat­sioo­ni ja väl­jen­du­sos­kust. Tund koos­neb soo­jen­du­sest ja liht­sa­ma­test ak­ro­baa­ti­lis­test har­ju­tus­test, tant­su­kom­bi­nat­sioo­ni­dest ning pain­du­vu­se aren­da­mi­sest: „Tren­nis säi­li­ta­me rõõm­sa tu­ju, et las­te­le jääks rõõm lii­ku­mi­sest ja kas­vaks ar­mas­tus tant­su vas­tu.”
Tree­ne­ri­na on Vic­to­ria Koit­saar te­gut­se­nud kolm aas­tat, Aru­kü­las and­nud tren­ne kaks aas­tat. Ta mee­nu­tas, et kui oli esi­me­sel aas­tal tree­ner Tal­lin­nas Tant­su­gee­ni klu­bis, kuu­lis sel­lest Aru­kü­la kul­tuu­ri­selt­si juht Ga­ri­na Too­min­gas, kes te­gi tal­le et­te­pa­ne­ku tul­la ka Aru­kü­la pi­si­kes­te­le tren­ni te­ge­ma.
Vic­to­ria Koit­saar kor­ral­das Aru­kü­las ava­tud tun­ni ning hu­vi oli suur: „Kõik siis­ki ei jää­nud käi­ma, aga väi­kes­te gru­pi sain täis esi­me­sel aas­tal, roh­kem hu­vi­li­si po­leks­ki ma­htu­nud. Suu­re­ma­te grupp on prae­gu väik­sem, aga ehk on uuel hooa­jal seal­gi roh­kem tant­si­jaid.”
Tal­lin­na Bal­le­ti­koo­lis põ­hi­koo­li lõ­pe­ta­nud Vic­to­ria Koit­saa­rel on prae­gu kä­sil Tal­lin­na Ühis­güm­naa­siu­mi lõ­puek­sa­mid. Ta lau­sus, et loo­dab jää­da Tal­lin­nas­se eda­si õp­pi­ma, sel ju­hul jät­ku­vad sü­gi­sest ka Aru­kü­la tren­nid ning kui hu­vi­li­si on, lu­bab tree­ner te­ha va­ne­ma­te­le las­te­le ühe gru­pi juur­de.
Aru­kü­la lap­sed meel­di­vad tal­le vä­ga: „Nad on to­re­dad, vä­ga as­ja­li­kud ja püüd­li­kud, tren­nis saab ala­ti nal­ja. Va­hel on ka jon­ni­tu­ju­sid, aga need saa­me ala­ti la­hen­da­tud. Kõi­ge kee­ru­li­sem on las­te­le tä­he­le­pa­nu hoid­mi­ne ja kes­ken­du­mi­ne. Tih­ti tee­vad näo, et kuu­la­vad, aga mõt­ted on te­ge­li­kult mu­jal. Koor­di­nat­sioo­ni ja sam­mu­de õpe­ta­mi­ne ei ole üld­se ras­ke, kui lap­sed kuu­la­vad ja kaa­sa mõt­le­vad.”
Ta märkis, et las­te­le meel­di­vad lõ­bu­sad lau­lud: „On olu­li­ne, et oleks lõ­bus. Muu­si­kast meel­dib nei­le roh­kem Ees­ti muu­si­ka, Karl-Erik Tau­kar on vä­ga nõu­tud.”
Tä­na­vu ke­va­del oli Lus­ta­ka­tel Ja­la­kes­tel pal­ju esi­ne­mi­si, roh­kem tree­ne­ri sõ­nul ei jak­saks­ki, sest kord nä­da­las har­ju­ta­des kii­re­mi­ni ei õpiks. Su­vel tren­ne ei toi­mu, kuid sü­gi­sest oo­tab tree­ner uu­si hu­vi­li­si en­da juur­de tant­si­ma: „Prae­gu käi­vad mul nii lin­nas kui Aru­kü­la tren­ni­des ai­nult tüd­ru­kud. Te­ge­li­kult po­le see nii mõel­dud, ka poi­sid on oo­da­tud.”

Klas­si­ka­li­ne bal­lett ja N-Eu­ro
Vic­to­ria Koit­saar te­gi esi­me­sed tant­su­sam­mud 2aas­ta­selt Aru­kü­las õpe­ta­ja And­ra Sõ­me­ri käe all. Kol­me­selt hak­kas käi­ma Tal­lin­nas Kaie Kõr­bi bal­le­ti­koo­lis.
Üheks suu­ri­maks ees­ku­juks, mõ­ju­ta­jaks ja toe­ta­jaks peab ta oma tä­di, Aru­kü­la ela­nik­ku Re­gi­na Tei­not, kel­le pal­vel vii­di ta pi­si­ke­se­na tant­sut­ren­ni ning kel­le käe all ta siia­ni Tant­su­gee­nis tant­sib.
Põ­hi­koo­li­ha­ri­du­se sai ta Tal­lin­na Bal­le­ti­koo­lis: „Seal oli suurt ene­seü­le­tust, va­lu, nut­tu, aga ka vä­ga pal­ju rõõ­mu. Kah­juks pi­di mi­nu tee­kond seal pä­rast põ­hi­koo­li poo­le­li jää­ma, aga sain sealt nii tu­ge­va põh­ja ja dist­sip­lii­ni, et olen nen­de aas­ta­te eest vä­ga tä­nu­lik.”
Ta on proo­vi­nud pal­ju­sid tant­sus­tii­le, kõi­ge sü­da­me­lä­he­da­se­maks peab con­tem­po­ra­ry jazz’i ehk se­gu klas­si­ka­li­se tant­su, džäs­si ning mood­sa tant­su teh­ni­ka­test, mis küt­kes­tab te­da loo­min­gu­li­su­se ja muu­si­ka­ga, se­da tant­si­des saab ta kok­ku puu­tu­da ka bal­le­ti­ga. Tant­su­gee­nis käib ta ka club frees­ty­le tren­nis, mis on se­gu pal­ju­dest stii­li­dest. Esi­ne­mas käib seal, ku­hu kut­su­tak­se – koos an­samb­li­ga N-Eu­ro, va­hel fir­ma­pi­du­del, käe­so­le­val su­vel võib Vic­to­ria Koit­saart nä­ha tant­si­mas Bal­tic Quee­ni lae­val.
Kõi­ge meel­de­jää­va­mad esi­ne­mi­sed on jää­nud tal aga Es­to­nia la­va­le, kus tant­sis bal­let­ti­des „Sül­fiid”, „Pähk­li­pu­re­ja” ja „Lui­ke­de järv”: „Prae­gu­sest ajast on kõi­ge mee­leo­lu­ka­mad esi­ne­mi­sed koos N-Eu­ro­ga, sest Ma­rek Sa­dam on suu­re­pä­ra­ne mee­le­la­hu­ta­ja.”
Pä­rast güm­naa­siu­mi lõ­pe­ta­mist plaa­nib Vic­to­ria min­na õp­pi­ma toi­duai­ne­te teh­no­loo­giat: „Kind­las­ti tant­sin ma eda­si, et en­nast aren­da­da, plaa­nin jät­ka­ta ka las­te õpe­ta­mist. Ker­gem on ol­la õp­pi­ja ja ras­kem õpe­ta­ja, aga ma teen se­da siis­ki rõõ­mu­ga. Tree­ne­ri töö po­le ai­nult tun­di ko­ha­le il­mu­mi­ne, vaid te­ge­le­ma peab tant­su­de mõt­le­mi­se­ga, tun­niks et­te­val­mis­tu­se­ga, kir­ja­de­le vas­ta­mi­se­ga, kos­tüü­mi­de ja muu esi­ne­mi­se­ga seon­du­va­ga.”