
Kolgaküla heitjate mitmevõistluse võitis TAAVI TŠERNJAVSKI.
MTÜ Spordiklubi Rada juhatuse liikmete Aarne Idavainu ja Helges Mändmetsa eestvõttel peeti Kolgaküla palliplatsil kümnendat korda heitjate mitmevõistlust.
Kettaheiteringi ja kuulitõukepaiga juures olid lintidega märgistatud sektorid ja tähistatud kaugus ringi äärest meetrites. Kohal oli Kuusalu valla kergejõustiku raskekahurvägi: juulis kümnevõistluses esimest korda 8000 punkti kogunud ja maailma edetabelit juhtinud Taavi Tšernjavski, Eesti paremaid parasportlasi Egert Jõesaar ja mitmekordne seenioride maailmameister Lembit Talpsepp.
Kolgaküla palliplatsist vähem kui kilomeetri kaugusel täismeheks sirgunud Taavi Tšernjavski pidas kodukandis võistlemist oluliseks: „Saan võistelda koos nendega, kes mulle kaasa elavad. Paljud osalejad hoidsid ketast, kuuli ja oda üle pika aja käes. Hea meelega annan nõu igaühele, kes seda soovivad.”
Männipuude alla ehitatud väikese katusealuse seinale oli kinnitatud võistluse juhend. Iga vanuserühma sportlane kasutas eri raskusega ketast, kuuli ja oda. Kõige vanem osaleja oli 70aastane Lembit Talpsepp, kõige nooremad 2007. aastal sündinud Linda Trolla ja Uku Trolla Loksa keskkoolist. Üldarvestust peeti kümnevõistluse punktitabeli järgi.
Professionaalid omasid asjaarmastajate ees eelist, mida kõige parema treenitusega Taavi Tšernjavski oskuslikult kasutas. Hubases õhkkonnas lähedaste ja sõprade pilgu all pingutamine andis 25aastasele kergejõustiklasele emotsionaalse laengu. Kuuli tõukas Taavi Tšernjavski kõige kaugemale (13.65), kettaheites oli omakorda parim selle ala spetsialist Egert Jõesaar (47.55). Taavi Tšernjavski odaviske tulemus (51.56) jäi tema isiklikule rekordile küll peaaegu kümne meetriga alla. Arvestada tuli, et hoogu tuli võtta vihmasajust märjal murul, mitte staadionitartaanil.
Helges Mändmets ulatas kolme ala kokkuvõttes võidukarikad Taavi Tšernjavskile ja 14aastasele Kuusalu keskkooli õpilasele Kärt Plakkile.
Munakivi asendas kuuli, paekivitükk ketast
Betoonkattega ringid, kust heita ketast ja tõugata kuuli, valasid Kolgaküla palliplatsile kümnevõistleja isa Tõnnu Tšernjavski, Helges Mändmets ja Aarne Idavain kümmekond aastat tagasi.
Kevadise koroonaviiruse puhangu ajal treenis Taavi Tšernjavski koduväljakul sageli. Paaril korral harjutasid seal ka tema kaaslased treener Art Arvisto rühmast. Koolipoisina meeldis talle ka vanaisa Heino Tšernjavski algatusel rajatud suusabaasi juures asuvatel väljakutel korv- ja võrkpalli mängida ning metsaradadel joosta.
Tõnnu Tšernjavski meenutas, et Taavi oli väike poiss, kui vanaisa teda jooksma utsitas.
Väike kolmekilone munakivi oli kuuli eest ja kettaks kasutati paekivi tükki.
„Kui Taavi hakkas Aarne Idavainu juures harjutama, ostis Heino talle ka päris riistad, jõukohase kuuli ja ketta,” sõnas isa.
Taavi Tšernjavski sõnul ei nõudnud vanaisa tema sportima minekut, ent talle ei meeldinud, kui lapselaps niisama toas istus: „Ta soovitas mul minna õue midagi tegema ja loopima.”
Tõnnu Tšernjavski tunneb poja sihikindluse üle uhkust: „Ammu mõtlesime, et üks Kolgaküla poiss võiks teha kümnevõistluses 8000 punkti. Pärast viitteist aastat oli meil tänavusel suvel esimene palgapäev, lõpuks tuli 8000 täis.”
Jalavalu, mis Taavi Tšernjavskit kimbutas juba juulikuiseks Rakvere kümnevõistluse valmistudes, on taandunud.
„Pärast 8000 punkti kogumist pole ma peale heitealade teiste kümnevõistluse aladega tegelenud. Jalaravi on läinud edukalt. Septembri keskel peaksin alustama ettevalmistust järgmiseks hooajaks,” lausus Taavi Tšernjavski.
Tippsportlasele tulevad enne suurt tööperioodi kasuks ka värsked emotsioonid. Taavi Tšernjavski on abikaasa Silvia Tšernjavski vanematekodus Turbuneemes mere ääres jalutanud ja Viinistus sõpradega aega veetnud.
Kasvueas valutasid Taavi Tšernjavskil põlved, jalatsitesse tehti sisetallad ja valu kadus. Loksa keskkooli spordisaalis treenides pani ta kiirjooksu lõpus käe vastu seina ja vigastas rannet. Isa soovitas panna poja käsi kipsi, kuigi erakorralise meditsiiniosakonna arst tegi ettepaneku alguses kasutada ortoosi. Käsi pandigi kipsi, mida spordiarst doktor Mihkel Mardna pidas õigeks otsuseks.
Tõnnu Tšernjavski jutustas, kuidas ta Lasnamäe spordihallis toimunud võistlusel kandis poega teivashüppemattidelt tribüünile. Taavi Tšernjavski kukkus maandudes teibale ja hüppeliigese juurest tuli tükk lahti. „Taavi pole vinguja, ta tegutseb ikka nii palju, nagu valu lubab,” ütles isa.
Spordivaimustuse sütitajad
3000 m takistusjooksus, murdmaajooksus ja murdmaasuusatamises Eesti meistriks kroonitud Heino Tšernjavski sütitas ligi 60 aastat tagasi treeneritööd tehes spordivaimustust ka Helges Mändmetsas. Pärast võistlust palusin tal tutvustada Kolgaküla maastikku, kaasa kutsusime Joaveskil suvitava elupõlise spordimehe René Meimeri.
Metsaradadel kiires rütmis matkates jõudsime Valgejõe äärsetele kõrgetele kallastele. Helges Mändmets näitas alt jõeorust alanud ja künka tippu viinud radu, mida poisid Heino Tšernjavski juhendamisel suusatamiseks labidaga süvendasid ja tasandasid. Praegu on need rajad sambliku ja taimestikuga kaetud.
Helges Mändmets rõhutas järjepideva treenimise tähtsust: „Sain vastupidavuse põhja endast vanemate poistega harjutades. Peeter Laasik oli minust kuus ja Kuido Saarela kaks aastat vanem. Olin 12-13aastane, kui juba tegime jooksuotsi Nõmmeveskile. Umbes 13kilomeetrise ringi läbisime kaks-kolm korda nädalas. Peeter aeg-ajalt küsis, kas on raske. Vaatasime Kuidoga teineteisele otsa ja vastasime: „Ei ole hullu!” Kurta ju ei saanud. Kui vahepeal oli vaja hinge tõmmata, siis kõndisime.”
Hoolsalt harjutanud Helges Mändmets püstitas 1967. aastal 3000 m jooksus Eesti noorterekordi (8.35,9) ja jättis samal suvel maavõistlustel Mäntsäläs Soome noortekoondise vastu seljataha Lasse Vireni, kes järgmisel kümnendil võitis pikamaajooksu distantsidel neli olümpiakulda.
Nõudlikkust ja kohusetundlikkust enda suhtes õppis Helges Mändmets ka esimese treeneri hoiakust: „Heino ei andnud töö tegemisel armu iseendale ega teistele. Kolhoosi sigala ehitamisel olid seguämbrid ununenud õhtul puhastamata. See pahandas hommikul Heinot, kes lõi seguämbrid mäest alla. Kord käisime temaga üht maja krohvimas. Tulin umbes veerand tundi enne Heinot kohale ja segumasin juba käis, kui ta saabus. See tegi ta tuju heaks ja töö läks hooga käima, muidu oli ta hommikuti tusane. Heino järgi võis ka kella õigeks panna: töötas hommikul kella kaheksast õhtul viieni, keskpäeval algas lõunatund.”
Helges Mändmets liikus kitsastel metsaradadel nobedalt, järskudel tõusudel tuli tema kannul püsimiseks pingutada. 20. mail, enda 71. sünnipäeval jooksis ta hommikul kümme kilomeetrit, sõitis päeval 40 kilomeetrit jalgrattaga ja ujus õhtul Loksa spordikeskuse basseinis 1500 meetrit ehk läbis kokku olümpiatriatloni distantsi. Ta matkab suviti jalgrattaga välismaal, tänavu külastas Sloveeniat ja Leedut. Kokku on sel aastal pedaalinud ligi 2500 kilomeetrit. Head seisundit hoiab ka kehaline töö, mida 2018. aastal Harjumaa Spordiliidult elutööpreemia pälvinud mehel jätkub Kolgaküla terviseradu hooldades piisavalt.