TAA­VI ES­KO: „Ole­me abi­kaa­sa­ga mõ­le­mad lau­lu­peo us­ku.“

189
Es­ko­de pe­re kolm põlv­kon­da juu­be­li­lau­lu­peol: TAA­VI ES­KO ja NII­NA ES­KO, poeg LAU­RI ES­KO ning po­ja­poeg HU­GO MAT­TIAS ES­KO.

Kuu­sa­lu le­gen­daar­sed di­ri­gen­did TAA­VI ja NII­NA ES­KO on koo­re lau­lu­pi­du­de­le vii­nud küm­neid kor­di.

Kuu­sa­lu koo­li muu­si­kaõ­pe­ta­ja­te, di­ri­gen­ti­de Taa­vi ja Nii­na Es­ko pe­re oli juubeli-üld­lau­lu­peol kol­me põlv­kon­na­ga. Poeg Ero Es­ko män­gis peol Kait­se­lii­du Tal­lin­na or­kest­ris ba­ri­ton­sak­so­fo­ni ja lau­lis lau­lu­kaa­re all koos Riik­li­ku Aka­dee­mi­li­se Mees­koo­ri­ga, kus ta on töö­ta­nud laul­ja­na li­gi 20 aas­tat. Tei­ne poeg Lau­ri Es­ko lau­lab Tal­lin­na koo­ris Vo­ces Mu­si­ca­les ning ai­tab va­ja­du­sel esi­ne­mis­tel Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koo­ri. Lau­ri poeg Hu­go Mat­tias Es­ko lau­lis lau­lu­peol ETV mu­di­las­koo­ri­ga.

„Ole­me abi­kaa­sa Nii­na­ga mõ­le­mad lau­lu­peo us­ku,“ sõ­nas Taa­vi Es­ko möö­du­nud pü­ha­päe­val lau­lu­väl­ja­kul. Ta oli rõõm­salt ül­la­tu­nud, kui mär­kas lau­lu­väl­ja­ku Las­na­mäe pool­se sis­se­käi­gu juur­de sea­tud di­ri­gen­di­pul­ti, mis juu­be­li­peoks va­he­ta­ti kaa­saeg­se­ma vas­tu. Pul­di kül­ge kin­ni­ta­tud sil­dil on kir­jas kõik di­ri­gen­did, kes sel­les ju­ha­ta­nud. Ni­me­kir­jas on ka Taa­vi Es­ko ni­mi. Te­ma oli di­ri­gen­di­pul­dis noor­te lau­lu­peol 2002. ja 2007. aas­tal. Va­na di­ri­gen­di­pult oli ka­su­tu­ses 67 aas­tat, sel­lest pul­dist ju­ha­ta­ti aas­ta­tel 1960-2017 üld­lau­lu­pi­du­sid ja noor­te lau­lu­pi­du­sid.

TAA­VI ES­KO – 50 aas­tat lau­lu­peol
Taa­vi Es­ko oli juu­be­li­peol nel­ja koo­ri­ga: Kuu­sa­lu kesk­koo­li las­te­koor, noor­te­koor, pois­te­koor ning Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koor. Pois­te­koor esi­nes üld­lau­lu­peol esi­mest kor­da, koor on asu­ta­tud kaks aas­tat ta­ga­si.

Ta kii­tis, et juu­be­li­pi­du oli vä­gev: „Pa­pa Jann­sen ja kõik need 822 laul­jat ja 56 puhk­pil­li­män­gi­jat, kes 1869. aas­tal esi­me­sel üld­lau­lu­peol käi­sid, ei tead­nud ega osa­nud ole­ta­da, et neist pi­du­dest tu­le­vi­kus nii suur asi tu­leb. Kõik on nüüd vii­ma­se peal väl­ja tim­mi­tud – saa­te­muu­si­ka, ek­raa­nid, lii­ku­mi­sed. Lau­le on hoo­le­ga har­ju­ta­tud ja lih­vi­tud. Vä­ga ilus pi­du oli.

Lau­lu­peo esi­me­sel päe­val oli kva­li­teet­kont­sert. Tei­ne peo­päev ku­ju­nes pi­kaks ja vä­si­ta­vaks, aga oli see õi­ge lau­lu­peo­päev. Laul­ja­te soo­vil tu­lid pal­jud lau­lud kor­da­mi­se­le, va­rem po­le nii pal­ju kor­ra­tud. Lõpp-plo­kis kor­ra­ti ühend­koo­ri­de­ga ena­mik lau­le, see oli kok­ku üks suur rõõm. Lau­lu­pi­du on meie pü­hit­se­mis­koht, ot­se­kui ava­tud pü­ha­ko­da, sest hing va­jab pu­has­ta­mist. Lau­lu­pi­du on me iden­ti­tee­di kü­si­mus.“

Di­ri­gent üt­les, et kõi­ge enam oo­tas re­gi­lau­lu „Ük­si po­le kee­gi“, mil­le muu­si­ka au­tor on Tau­no Aints, loo­dud Kuu­sa­lu rah­va­vii­si jär­gi: „Kui va­li­k­ühend­koo­rid laul­sid se­da lau­lu­peo esi­me­sel õh­tul, sei­sin lau­lu­väl­ja­kul kõr­gel vee­rel. Rah­vas lau­lis kaa­sa, mi­nu sel­ja ta­ga pub­li­ku seas laul­di ilu­sa sel­ge hää­le­ga. Need noor­me­hed ja neiud aru­ta­sid oma­va­hel, et kind­las­ti plak­su­ta­vad lau­lu kor­da­mi­se­le. See re­gi­laul läks ini­mes­te­le kor­da.“

Tei­ne olu­li­ne laul, mi­da ta oo­tas, oli tei­sel peo­päe­val et­te kan­tud „Iga­vi­ku tuu­les“, mil­le muu­si­ka au­tor on Pärt Uus­berg, en­di­ne laul­ja Ees­ti Koo­li­noor­te Se­ga­koo­rist. „Laul­jad tun­nus­ta­vad, et on vä­ga ilus laul ja võit­nud ju­ba olu­li­se ko­ha nen­de sü­da­mes. Usun, „Iga­vi­ku tuu­les“ jõuab lau­lu­peo ar­mas­ta­tud lau­lu­de hul­ka „Ta len­dab me­si­puu poo­le“, „Mu isa­maa on mi­nu arm“ ja teis­te sel­lis­te kõr­va­le,“ leiab di­ri­gent.

Taa­vi Es­ko käis lau­lu­peo­li­se­na üld­lau­lu­peol es­ma­kord­selt 50 aas­tat ta­ga­si kesk­koo­liõ­pi­la­se­na, lau­lis Kärd­la koo­li koo­ris. Koo­ri­laul­ja­na osa­les peol ka tu­den­gi­na. Kui ta õp­pis Hiiu­maal Pa­la­de 8klas­si­li­ses koo­lis, käis ta es­malt algk­las­si­lap­se­na tant­su­peol, ku­na koo­lis lau­lu­koo­re pol­nud.

Di­ri­gen­di­na on ta osa­le­nud üld­lau­lu­pi­du­del ala­tes 1975. aas­tast, kok­ku paa­ri­küm­nel kor­ral. Te­ma ju­hen­da­ta­vad koo­rid on laul­nud kõi­gil üld­lau­lu­pi­du­del ja koo­li­noor­te lau­lu­pi­du­del. Es­malt viis peo­le Kuu­sa­lu koo­li mu­di­las- ja las­te­koo­ri. Hil­jem asu­tas ta Kuu­sa­lu kesk­koo­ri se­ga­koo­ri, mõn­da ae­ga töö­tas kol­me koo­ri­ga, ku­ni an­dis mu­di­las­koo­ri­de ju­hen­da­mi­se üle abi­kaa­sa Nii­na­le.

Taa­vi Es­ko ju­hen­das ka Kuu­sa­lu kam­mer­koo­ri ja Kol­ga kam­mer­koo­ri, mis 2005. aas­tast ühi­ne­sid Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koo­riks. Ko­ha­li­ke koo­ri­de kõr­valt oli ta 15 aas­tat veel Ees­ti Koo­li­noor­te Se­ga­koo­ri kuns­ti­li­ne juht ja pea­di­ri­gent. Kaks­küm­mend aas­tat ta­ga­si, 1999. aas­ta üld­lau­lu­peol osa­les kok­ku viie koo­ri­ga.

NII­NA ES­KO: „Oli või­mas pi­du.“
Nii­na Es­ko tõi üld­lau­lu­peo­le Kuu­sa­lu kesk­koo­li mu­di­las­koo­ri ja ETV mu­di­las­koo­rid. Li­saks Kuu­sa­lu koo­li mu­di­las­koo­ri­de ju­hen­da­mi­se­le on ta 2003. aas­tast ETV mu­di­las­koo­ri di­ri­gent, aas­tast 2015 mu­di­las­koo­ri­de pea­di­ri­gent.

„Hak­ka­sin lau­lu­pi­du­del osa­le­ma 5. klas­si õpi­la­se­na Haap­sa­lu koo­li las­te­koo­ri­ga. Sel­gelt on mee­les, et laul­si­me siis lau­lu­peol Ar­vo Pär­di kan­taa­ti „Meie aed“, mis kõ­las ka sel lau­lu­peol ning tun­dus ju­ba too­kord hu­vi­tav ja to­re. „Tol­lest ajast ala­tes olen lau­lu­pi­du­del osa­le­nud. See on mu elu loo­mu­lik osa.“

Tä­na­vu­ne pi­du meel­dis Nii­na Es­ko­le vä­ga. „See oli mi­da­gi eri­list ja suurt, mi­da peab ise ko­ge­ma, ras­ke on sõ­na­de­ga kir­jel­da­da. Lõpp oli sõ­nul­kir­jel­da­ma­tult või­mas. Mu­di­las­koo­rid ei osa­le­nud ühend­koo­ri­des, kuid vaa­ta­si­me väi­kes­te lau­lu­las­te­ga ära peo­päe­va esi­me­se plo­ki ja tei­se päe­va lõ­puo­sa, sest ka ne­mad pea­vad nä­ge­ma, kui­das tu­li käest kät­te lii­gub, tor­ni viiak­se ning Mih­kel Lü­di­gi lau­lu „Koit“ saa­tel üle­val tor­nis süt­tib. Nägema peavad ka laulupeo tei­se päe­va lõ­pu­lau­lu, kui Er­ne­sak­sa ja Koi­du­la „Mu isa­maa on mi­nu arm“ saatel tu­li kus­tub. Lap­sed­ki pea­vad ko­ge­ma ja nä­ge­ma, kui­das rah­vas püs­ti tõu­seb ja kaa­sa lau­lab. Laul­ja­te ja kuu­la­ja­te­ga te­kib emot­sio­naal­selt üks ter­vik. Nii kas­va­ta­me laul­jaid ja pub­li­kut lau­lu­pi­du­de­le maast ma­da­last.“