Suur­pea rah­vas soo­vib la­hu­ta­da kü­la ja en­di­se sõ­ja­väe­lin­na­ku

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus sai Suur­pea 115 ela­ni­ku all­kir­ja­ga taot­lu­se muu­ta se­nist asus­tus­jao­tust.

Kuu­sa­lu val­las Pä­ris­pea pool­saa­rel asuv Suur­pea kü­la on Ees­tis ai­nu­laad­ne. Osa kü­last on tüü­pi­li­ne ran­na­kü­la me­re- ja teeäär­se­te põ­lis­ta­lu­de ja su­ve­ko­du­de ning kau­ge­ma­le jää­va­te kin­nis­tu­te­ga. Kok­ku on ran­na­kü­las li­gi 60 ma­ja­pi­da­mist.

Eri­li­seks teeb Suur­pea kü­la 1950nda­te aas­ta­te tei­ses poo­les ra­ja­tud sõ­ja­väe­lin­nak, mis koos üle la­he paik­ne­va Ha­ra sa­da­ma ja la­bo­ra­too­riu­mi­hoo­ne­te­ga ning paar ki­lo­meet­rit ee­mal te­gut­se­nud lae­va­de de­mag­ne­ti­see­ri­mi­se ins­ti­tuu­di­ga moo­dus­ta­sid Nõu­ko­gu­de ar­mee sõ­ja­lae­vas­ti­ku 1. po­lü­goo­ni ehk lae­va­de var­ja­tu­se ja kait­se tea­du­suu­rin­gu- ja kat­se­po­lü­goo­ni. Komp­leks on kul­tuu­ri­mä­les­tis­te riik­li­kus re­gist­ris kir­jas mi­li­taar­pä­ran­di­na.

Nõu­ko­gu­de ajal oli lin­na­kus 1000 ela­nik­ku ja 600 aja­tee­ni­jat. Lin­nak elas omaet­te elu, seal olid kool ja las­teaed, haig­la, söök­la, kaup­lus, post­kon­tor, kat­la­ma­ja, oma vee­värk ja ka­na­li­sat­sioon, elu­ma­jad ning ka­sar­mud. Kui nõu­ko­gu­de väed lah­ku­sid Ees­tist, jäi sõ­ja­väe­lin­nak pool­tüh­jaks, pal­jud hoo­ned la­gu­ne­vad. Ela­tak­se kol­me­kor­ru­se­li­stes ja suu­res viie­kor­ru­se­li­ses kor­ter­ma­jas. Suu­rem osa ra­ja­ti­si kuu­lub fir­ma­le Vest­man Kin­nis­va­ra.

Vii­mas­tel aas­ta­tel on Suur­peal üha enam rää­gi­tud sel­lest, et põ­lis­kü­la ja lin­nak võik­sid ol­la eral­di asus­tu­sük­su­sed. Sa­ma kü­si­mus tõs­ta­ta­ti ka paar aas­tat ta­ga­si, kui Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus koh­tus kü­la­rah­va­ga.

Nüüd on jõu­tud amet­li­ku taot­lu­se­ni, mil­le­le on al­la kir­ju­ta­nud Suur­peal ela­vad või su­vi­ta­vad 115 ini­mest, ena­mik neist on põ­lis­kü­last ja 38 lin­na­kust. Rah­vas­ti­ku­re­gist­ri jär­gi on Suur­pea kü­las 102 ela­nik­ku.

Et­te­pa­nek ni­me­deks: Suur­pea kü­la ja Suur­pea lin­nak
Taot­lu­ses tõ­de­tak­se, et kü­la areng on si­su­li­selt pea­tu­nud, sei­sak on tek­ki­nud ka­he eral­di­seis­va ko­gu­kon­na ühis­te kok­ku­puu­te­punk­ti­de puu­du­mi­se tõt­tu, ko­gu­kon­da­del on vä­ga eri­ne­vad prob­lee­mid. Mõ­le­ma­le ko­gu­kon­na­le oleks mõist­li­kum eda­si te­gut­se­da eri asus­tu­sük­sus­te­na – moo­dus­ta­da Suur­pea kü­la ja Suur­pea lin­nak.

Kir­jas sel­gi­ta­tak­se, et põ­lis­kü­las on vee­va­rus­tus ja bus­si­pea­tus­te juu­res on ole­mas tä­na­va­val­gus­tus, lu­me­lük­ka­mi­ne ja prü­gi­ve­du toi­mi­vad. Kor­ras­ta­tud on kü­lap­lat­si. Ko­gu­kon­na ühis­teks et­te­võt­mis­teks on asu­ta­tud MTÜ Suur­pea Kü­la­selts. Soov on saa­da kü­las­se in­ter­ne­ti val­gus­kaa­bel ning rää­gi­tud on kerg­liik­lus­tee ra­ja­mi­se va­ja­lik­ku­sest ohu­tu­se ta­ga­mi­seks su­vel, kui pool­saa­re kü­la­sid ühen­da­val maan­teel sõi­dab pal­ju jalg­rat­tu­reid.

Lin­na­kus on prob­lee­mid tä­na­va­val­gus­tu­se, vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­süs­tee­mi­de, post­kas­ti­de, prü­gi ja aia­maa­de­ga ning la­gu­ne­va­te hoo­ne­te­ga. Lin­na­ku ela­ni­kud on koon­du­nud MTÜs­se Pa­rim Paik Suur­peal. Koos­käi­mi­seks ja pi­du­de pi­da­mi­seks on kor­ras­ta­tud oma lin­na­ku plat­si, seal pee­tak­se mas­le­nit­sat ja nõu­ko­gu­deaeg­se sõ­ja­lae­vas­ti­ku päe­va pai­ku on su­vel me­re­pi­du.

Või­ma­lik piir kü­la ja lin­na­ku va­hel kul­geks al­la­kir­ju­ta­nu­te et­te­pa­ne­kul pä­rast Tor­mi kin­nis­tut. Põ­lis­ta­lu­dest jääks ain­sa­na lin­na­ku pii­ri­des­se Kop­li­ta­lu kin­nis­tu, ku­na seal­ne pe­re­rah­vas suht­leb ja toi­me­tab roh­kem lin­na­ku ela­ni­ke­ga ning soo­viks kuu­lu­da sin­na.

Val­la­va­lit­sus al­ga­tas me­net­lu­se
Taot­lus jõu­dis Kuu­sa­lu val­la­maj­ja sa­mal päe­val, kui jõus­tus erio­lu­kord – 16. märt­sil. Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus aru­tas Suur­pea rah­va et­te­pa­ne­kut möö­du­nud nel­ja­päe­va, 16. ap­ril­li is­tun­gil in­fo­punk­ti­na. Val­la­va­lit­sus lei­dis, et pöör­du­mi­se­ga tu­leb eda­si te­ge­le­da, al­ga­ta­da me­net­lus ja uu­ri­da sea­du­sand­lik­ke või­ma­lu­si hal­dus­jao­tu­se muut­mi­seks.

Val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si kom­men­tee­rib, et soov ei tul­nud ül­la­tu­se­na, sel­lest on kor­du­valt rää­gi­tud ning taot­lu­se koos­ta­nud ja all­kir­ja­de ko­gu­mi­se eest­ve­da­ja Sig­ne Blum, Kär­ka tu­ris­mi­ta­lu pe­re­nai­ne, käis eel­ne­valt val­la­ma­jas kon­sul­tee­ri­mas.

Ur­mas Kirt­si: „Suur osa taot­lu­se­le al­la­kir­ju­ta­nu­test on rah­vas­ti­ku­re­gist­ri jär­gi Suur­pea ela­ni­kud. Val­mis­ta­me et­te eel­nõu, mil­le saa­da­me vo­li­ko­gu­le, tõe­näo­li­selt ha­ka­tak­se kü­si­must es­malt aru­ta­ma ko­mis­jo­ni­des. Kind­las­ti tu­le­vad koh­tu­mi­sed kü­la ja lin­na­ku ela­ni­ke­ga, pai­ka peab pa­ne­ma asus­tu­sük­sus­te pii­rid. Tee­mat tu­leb põh­ja­li­kult aru­ta­da en­ne, kui vo­li­ko­gu lan­ge­tab lõp­li­ku ot­su­se.“

Val­la­va­nem too­ni­tas, et kü­la­de pii­rid on aja­loo­li­selt väl­ja ku­ju­ne­nud ja nen­de muut­mi­ne peab jää­ma erand­li­kuks: „Val­las on veel­gi kü­la­sid, kus on rää­gi­tud või­ma­li­kust lah­ku­löö­mi­sest uu­sa­ren­dus­test, kuid jät­kem ik­ka aja­loo­li­sed pii­rid pai­ka. Suur­pea on erand­lik, seal on nõu­ko­gu­de ajal loo­dud asum, tei­ne ar­hi­tek­tuur.“

La­hen­da­mist va­jab ka ni­me­kü­si­mus. Kü­la­rah­vas pak­kus, et edas­pi­di olek­sid omaet­te asus­tu­sük­su­sed Suur­pea kü­la ja Suur­pea lin­nak. Ees­ti amet­li­kus hal­dus­jao­tu­ses lin­na­kuid et­te näh­tud po­le, on lin­nad, ale­vid, alevikud ja kü­lad. Üks või­ma­lik va­riant oleks Suur­pea lin­na­ku kü­la, kuid see kõ­laks koh­ma­kalt ja võib ol­la se­ga­dust te­ki­tav.