Suur­pea lin­na­ku rah­vas avas me­re­peo­l män­gup­lat­si

1851
Suurpea uhiuuel välilaval hoidsid linti ANHELIKA NAZAROVA ja NADEZHDA ASTASHENKOVA, keskel MARINA MELNIKOVA, abivallavanem TÕNU AMMUSSAAR ja ANZELIKA KOCH.

Viie aas­ta jook­sul on Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se abi­ga teh­tud Suur­pea kor­rus­ma­ja­de kõr­va­le las­te­le lii­va­kast ja ro­ni­la, suu­re­ma­te­le võrk­pal­lip­lats ja nüüd ka tant­su­la­va.

Suur­pea en­di­ses sõ­ja­väe­lin­na­kus ela­sid en­ne ve­ne vä­ge­de lah­ku­mist roh­kem kui 300 pe­ret. Seal oli oma las­teaed ja kool, kaup­lus ja söök­la, 6 kol­me­kor­ru­se­list ja üks viie­kor­ru­se­li­ne kor­ter­ma­ja. Prae­gu­seks on lin­na­kus­se ala­li­selt ela­ma jää­nud 40 pe­ret. Koo­li­lap­si on küm­me­kond, koo­li sõi­de­tak­se Lok­sa­le. Pal­jud kor­te­rid on müü­dud su­vi­ta­ja­te­le, su­vel kas­vab ela­ni­ke arv mit­me­kord­seks.

Li­gi paar­küm­mend aas­tat ela­ti lin­na­kus vaik­selt omaet­te, ent prae­gu­seks on selt­si­elu käi­ma lü­ka­tud. Viis aas­tat ta­ga­si hak­ka­sid ak­tiiv­sed lap­se­va­ne­mad aru­ta­ma, et tu­leks uuen­da­da ku­na­gist män­gu­plat­si, sest kii­ged-ro­ni­mis­ko­had olid la­gu­ne­nud, koht kas­va­nud võs­sa.

Üks pea­mi­si eest­ve­da­jaid, Anzelika Koch mee­nu­tas lau­päe­val, 28. juu­lil, kui avas Suur­pea me­re­peo, kui­das ha­ka­ti suht­le­ma Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­ga. Es­malt saa­di abi las­te­le lii­va­kas­ti kor­da­te­ge­mi­seks, siis os­te­ti ro­ni­la ja võrk­pal­li­plat­si­le too­di lii­va ning tä­na­vu­se koos­töö tu­le­mu­se­na on nüüd ka tant­su­la­va. Lin­na­ku rah­va­ga teh­ti tal­guid, män­gup­lats kor­ras­ta­ti, võe­ti ma­ha võ­sa.
Süm­bool­se lin­di lõi­kas la­val lä­bi Kuu­sa­lu abi­val­la­va­nem Tõ­nu Am­mus­saar. Anžee­la Koch kuu­lu­tas vast­val­mi­nud tant­su­la­va ava­tuks, tu­le­ta­des meel­de, kui­das te­ma lap­se­põl­ve ajal oli plats kor­ras, mõ­ned­ki Suur­pea prae­gu­sed ela­ni­kud on lap­se­na seal män­gi­nud.

Tõ­nu Am­mus­saar üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et vald an­dis ma­ter­ja­li ja pal­kas kaks töö­meest, kok­ku läks tant­su­la­va ra­ja­mi­ne maks­ma 2500 eu­rot. Ta too­ni­tas, et ehi­tu­sel olid va­ba­taht­li­kult abis ka mõ­ned lin­na­kus ela­vad me­hed. La­va val­mis nä­dal ta­ga­si. Kokku on Kuu­salu vald panustanud Suurpea mänguväljakusse umbes 5000 eurot.

Suur­pea lin­na­ku kolm ak­tiiv­set naist, män­gup­lat­si kor­da­te­ge­mi­se pea­mi­sed eest­ve­da­jad Anze­lika Koch, An­ne­li La­mono­va ja Ma­ri­na Mel­ni­ko­va tä­na­sid me­re­peol ehi­ta­mi­sel abis ol­nud ko­ha­lik­ke: Ja­nek Mar­ke­vitš, Oleg Bra­tiic-h­uk, Rag­nar Ar­ba.

An­ne­li La­mono­va mär­kis, et kõi­ge enam on ai­da­nud Ja­nek Mar­ke­vitš, kes tu­li õh­tu­ti tant­su­la­va ehi­ta­ma ko­he, kui töölt ko­ju jõu­dis. Abi­li­sed-tal­gu­li­sed on ol­nud män­gup­lat­si kor­ras­ta­mi­sel ka As­ta ja Je­le­na La­mono­va, Õn­ne Ar­ba, Tai­mi Ves­kis. Ena­mik ak­tii­vist on lin­na­ku ela­ni­kud, mõ­ned ela­vad lä­he­dal ta­lu­des.

Päe­va juht Ma­ri­na Mel­ni­ko­va ju­tus­tas, et me­re­pi­du pee­tak­se juu­li vii­ma­sel nä­da­la­va­he­tu­sel, sest juu­li vii­ma­sel pü­ha­päe­val oli nõu­ko­gu­de ar­mee me­re­lae­vas­ti­ku päev. See on nüüd muu­de­tud ühi­seks me­re­peoks, toi­mu­mi­saeg on sa­ma. Vii­ma­sed kolm aas­tat oli me­re­pi­du Suur­peal Peep Sa­ra­puu ra­ja­tud sa­da­ma alal. See­kord pi­di sa­da­ma oma­nik ära sõit­ma, sün­dis idee ühen­da­da me­re­pi­du ja män­gu­väl­ja­ku ava­mi­ne.

Me­re­päe­val esi­nes laul­ja Ma­ri­na Tab­ri, kel­le es­ma­esit­lu­ses kõ­las Suur­pea lin­na­ku hümn. Sõ­nad te­gi Suur­peal üles kas­va­nud Anas­ta­sia Te­gi­na, kes nüüd elab Lok­sal. Me­loo­dia au­tor on Mi­ros­lav Sa­fin, kes saa­tis laul­jan­nat elekt­rik­la­ve­ril.

Suur­pea hüm­ni idee sün­dis An­ne­li La­mo­no­val, ta pa­ni lin­na­ku Fa­ce­boo­ki-grup­pi üles­kut­se kir­ju­ta­da lau­lu sõ­nad. Luu­le­tu­si tu­li mi­tu, pa­ri­maks hin­na­ti Anas­ta­sia Te­gi­na loo­ming. Lau­lus ni­me­ta­tak­se lin­na­kut Su­rep­kaks, sõ­na­de au­tor sel­gi­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le, et ve­ne­keel­ne ko­gu­kond kut­sub Suur­pead ise­kes­kis Su­rep­ka.

Ma­ri­na Melnikova: „Meie soov on eral­da­da lin­nak Suur­pea kü­last, sest ko­gu­kon­nad ja prob­lee­mid on eri­ne­vad. Saak­si­me va­li­da oma kü­la­va­ne­ma või lin­na­ku­va­ne­ma. Ak­tiiv on ole­mas, te­gut­se­me sel­le ni­mel, et muu­ta Suur­pea lin­nak ela­mis­väär­se­maks, et siia ta­he­taks tul­la. Pal­ju on tüh­je kor­te­reid, ma­ja­des on ah­ju­kü­te, tüh­ja­de kor­te­ri­te tõt­tu lä­heb küt­mi­ne kal­liks.“

Kui 1994. aas­tal ve­ne ar­mee Ees­tist ära läks, sai lin­na­ku oma­ni­kuks Lok­sa vald. Maa koos hoo­ne­te­ga müü­di ter­vi­ku­na oks­jo­nil, prae­gu­seks on ala ja­ga­tud mit­meks kin­nis­tuks, mi­da hal­da­vad kin­nis­va­ra­fir­mad. Ela­tak­se kolmes kol­me­kor­ru­se­li­ses ja ain­sas viie­kor­ru­se­li­ses ma­jas, kolm kol­me­kor­ru­se­list kor­ter­ma­ja on täies­ti tüh­jad ja la­gu­ne­vad. In­ter­ne­ti kin­nis­va­ra­por­taa­li va­hen­du­sel müüak­se Suur­pea lin­na­kus 17 kor­te­rit, mil­le hin­nad on 4700 eu­rost ku­ni 35 000 eu­ro­ni.

Eelmine artikkelTuleohust ja prügist looduses
Järgmine artikkelKae­vud tüh­jad – Kuu­sa­lu va­ba­taht­li­kud vii­sid nel­ja­le ta­lu­le vett