
Kuusalu rahvamajas lauritsapäeval, 10. augustil toimunud keelekonverentsil esines esmalt Eduard Ahrensi pronkskuju valmistamise ja paigaldamise eestvedaja, Ahrensi keelekonverentside algataja, Laurentsiuse Seltsi esimees Sulev Valdmaa.
Ta kõneles Kuusalu pastori ja eesti kirjakeele looja Eduard Ahrensi (3. aprill 1803-19. veebruar 1863) mälestuse jäädvustamisest, Laurentsiuse Selts on sellega tegelenud viimased viis-kuus aastat.
Esmalt tutvustas Sulev Valdmaa 1899. aastal välja antud postkaarti, millel on Eesti 12 suurkuju, 11 etnilise eestlase seas on ka baltisakslane Ahrens. Kõigile teistele on aastate jooksul püstitatud suuremaid ja väiksemaid mälestusmärke, Eduard Ahrensi pronkskuju pandi tema kunagise kodumaja, Kuusalu vana pastoraadi ette aasta tagasi lauritsapäeval.
Sulev Valdmaa: „Meil oli Ahrensi tänav ja vana pastoraadi seinal tahvel, kus kirjas, kuidas 1844. aasta juunis peatus seal Eduard Ahrensi külalisena „Kalevala“ koostaja Elias Lönnrot. Kui asutasime Laurentsiuse Seltsi, siis leidsime, et Ahrens väärib enamat, kui tänava nimi, tahvel ja hauaplaat Kuusalu kalmistul. Tegime koos Kuusalu vallavalitsusega ideekavandite konkursi, esitati 11 tööd, sõelale jäid „Meenutus“ ja „Reede“, mis olid erinevad nagu öö ja päev. Kohalik komisjon ei suutnud otsustada, pöördusime konsistooriumi komisjoni poole, kes oli seisukohal, et valget betooni näeb Tallinnas igal pool, Kuusalus tahaks näha kuju. Ümbriku avamisel selgus, et võistlustöö „Reede“ pronkskuju autorid on Kuusalu valla Tammispea küla skulptorid Aivar Simson ja Paul Mänd.“
Sulev Valdmaa kirjeldas ka, kuidas pronkskuju valmimiseks vajalik 50 000 eurot annetustest kokku saadi. Ning tuletas meelde seda, kuidas esmalt paigaldati kuju postament, skulptuuri valmimine venis ning Ahrensi sünniaastapäeval 3. aprillil 2017 oli sellele seatud ülekullatud kokapoisi kipskuju, mida kasutatakse söögikohtade reklaamimiseks. Menüüle mõeldud tahvlil seisis Ahrensi tsitaat, mis pidi tulema skulptuurile. Kuju käisid paljud vaatamas, ööpimeduse varjus viidi kuju edaspidi mitmele poole.
„Arutasime seltsi inimestega, mida sellest arvame. Leidsime, et enne inimesed ei teadnud, kes on Eduard Ahrens, nüüd teavad ta sünnipäeva,“ lausus Laurentsiuse Seltsi juht.
Kuusalu kihelkonnas osati lugeda
Kõige põhjalikumalt käsitles Sulev Valdmaa oma ettekandes Eduard Ahrensi ja koolide teemat. Aastaid on Kuusalu mail domineerinud seisukoht, et Ahrens oli külakoolide asutamise vastu. Seda on rõhutanud ka kodu-uurija Gustav Vilbaste.
Sulev Valdmaa tutvustas Ahrensi seisukohta 1843. aastast, mida ta kordas mitmel pool ajakirjanduses – kui seatakse sisse koolid, siis koduõpetus lakkab.
„Ta seisis koolide asutamise vastu, sest Kuusalu kihelkonnas oli lugemisoskusega kõik korras. Vilbaste pühendumus näidata, et Ahrens oli koolivaenulik, oli sügavalt ekslik. Kuusalu kihelkonnas ei osanud tookord 100 lapsest vaid 4 lugeda, lugemisoskus omandati kodus emadelt. Hariduse standard oli lugemisoskus. Ahrensi ajal puudus rahvakoolide süsteem, polnud õppekavasid ega väljaõpetatud koolmeistreid, kõik see tuli hiljem. Ka sellist elukorraldust polnud, et lapsed oleksid saanud käia koolis. Kuusalu kihelkond ei vajanud Ahrensi ajal kooli,“ toonitas Sulev Valdmaa.
Keelekonverentsil esinesid tuntud keeleuurijad. Pärast käidi koos Ahrensi perekonna haual, mille hauaplaadid restaureeriti äsja Laurentsiuse Seltsi tellimusel skulptuuri annetustest alles jäänud raha eest.
AHRENS Kuusalu valla mainekujundusse
Eesti Keele Instituudi juht Tõnu Tender: „Laurentsiuse Selts ja kohalikud inimesed on teinud suure töö, et Ahrensile on püstitatud ausammas. Tema panus me kirjakeelde on väga oluline. Kuusalu on aastaid olnud kultuurilooliselt ärgas paik ja on kõnekas fakt, et siin on tänavale pandud Ahrensi nimi.“
Keelekonverentsil osalenud Trivimi Velliste: „Seda, et Ahrens pani aluse meie kirjakeelele, tuleks kuulutada laiemalt, üleriigiliselt. Sellest peaks rääkima Vikerraadios, ETVs. On väga hea, et kohaliku seltsi algatusega tuli kaasa Eesti Keele Instituut, ja Sulev Valdmaa tegevus Ahrensi esiletõstjana väärib tunnustust. Aga et Ahrensi keelekonverentsidest ja tema panusest kirjakeele loomisesse saaksid teada sajad tuhanded eestlased, tuleks seda hakata laiemalt propageerima. Ahrensiga seotu võiks olla Kuusalu valla mainekujunduse osa.“