SULEV VALD­MAA – AH­RENS pol­nud eest­las­te õpe­ta­mi­se vas­tu

1252
Pea­kor­ral­da­ja SU­LEV VALD­MAA ja päe­va juht, Ees­ti Kee­le Ins­ti­tuu­di di­rek­tor TÕ­NU TEN­DER Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas Eduard Ah­ren­si 3. kee­le­kon­ve­rent­sil.

Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas lau­rit­sa­päe­val, 10. au­gus­til toi­mu­nud kee­le­kon­ve­rent­sil esi­nes es­malt Eduard Ah­ren­si pronks­ku­ju val­mis­ta­mi­se ja pai­gal­da­mi­se eest­ve­da­ja, Ah­ren­si kee­le­kon­ve­rent­si­de al­ga­ta­ja, Lau­rent­siu­se Selt­si esi­mees Su­lev Vald­maa.

Ta kõ­ne­les Kuu­sa­lu pas­to­ri ja ees­ti kir­ja­kee­le loo­ja Eduard Ah­ren­si (3. ap­rill 1803-19. veeb­ruar 1863) mä­les­tu­se jääd­vus­ta­mi­sest, Lau­rent­siu­se Selts on sel­le­ga te­ge­le­nud vii­ma­sed viis-kuus aas­tat.

Es­malt tut­vus­tas Su­lev Vald­maa 1899. aas­tal väl­ja an­tud post­kaar­ti, mil­lel on Ees­ti 12 suur­ku­ju, 11 et­ni­li­se eest­la­se seas on ka bal­ti­saks­la­ne Ah­rens. Kõi­gi­le teis­te­le on aas­ta­te jook­sul püs­ti­ta­tud suu­re­maid ja väik­se­maid mä­les­tus­mär­ke, Eduard Ah­ren­si pronks­ku­ju pan­di te­ma ku­na­gi­se ko­du­ma­ja, Kuu­sa­lu va­na pas­to­raa­di et­te aas­ta ta­ga­si lau­rit­sa­päe­val.

Su­lev Vald­maa: „Meil oli Ah­ren­si tä­nav ja va­na pas­to­raa­di sei­nal tah­vel, kus kir­jas, kui­das 1844. aas­ta juu­nis pea­tus seal Eduard Ah­ren­si kü­la­li­se­na „Ka­le­va­la“ koos­ta­ja Elias Lönn­rot. Kui asu­ta­si­me Lau­rent­siu­se Selt­si, siis leid­si­me, et Ah­rens vää­rib ena­mat, kui tä­na­va ni­mi, tah­vel ja haua­plaat Kuu­sa­lu kal­mis­tul. Te­gi­me koos Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­ga idee­ka­van­di­te kon­kur­si, esi­ta­ti 11 tööd, sõe­la­le jäid „Mee­nu­tus“ ja „Ree­de“, mis olid eri­ne­vad na­gu öö ja päev. Ko­ha­lik ko­mis­jon ei suut­nud ot­sus­ta­da, pöör­du­si­me kon­sis­too­riu­mi ko­mis­jo­ni poo­le, kes oli sei­su­ko­hal, et val­get be­too­ni näeb Tal­lin­nas igal pool, Kuu­sa­lus ta­haks nä­ha ku­ju. Ümb­ri­ku ava­mi­sel sel­gus, et võist­lus­töö „Ree­de“ pronks­ku­ju au­to­rid on Kuu­sa­lu val­la Tam­mis­pea kü­la skulp­to­rid Ai­var Sim­son ja Paul Mänd.“

Su­lev Vald­maa kir­jel­das ka, kui­das pronks­ku­ju val­mi­mi­seks va­ja­lik 50 000 eu­rot an­ne­tus­test kok­ku saa­di. Ning tu­le­tas meel­de se­da, kui­das es­malt pai­gal­da­ti ku­ju pos­ta­ment, skulp­tuu­ri val­mi­mi­ne ve­nis ning Ah­ren­si sün­niaas­ta­päe­val 3. ap­ril­lil 2017 oli sel­le­le sea­tud üle­kul­la­tud ko­ka­poi­si kips­ku­ju, mi­da ka­su­ta­tak­se söög­ikoh­ta­de rek­laa­mi­mi­seks. Me­nüü­le mõel­dud tahv­lil sei­sis Ah­ren­si tsi­taat, mis pi­di tu­le­ma skulp­tuu­ri­le. Ku­ju käi­sid pal­jud vaa­ta­mas, öö­pi­me­du­se var­jus vii­di ku­ju edas­pi­di mit­me­le poo­le.

„Aru­ta­si­me selt­si ini­mes­te­ga, mi­da sel­lest ar­va­me. Leid­si­me, et en­ne ini­me­sed ei tead­nud, kes on Eduard Ah­rens, nüüd tea­vad ta sün­ni­päe­va,“ lau­sus Lau­rent­siu­se Selt­si juht.

Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nas osa­ti lu­ge­da
Kõi­ge põh­ja­li­ku­malt kä­sit­les Su­lev Vald­maa oma et­te­kan­des Eduard Ah­ren­si ja koo­li­de tee­mat. Aas­taid on Kuu­sa­lu mail do­mi­nee­ri­nud sei­su­koht, et Ah­rens oli kü­la­koo­li­de asu­ta­mi­se vas­tu. Se­da on rõ­hu­ta­nud ka ko­du-uu­ri­ja Gus­tav Vil­bas­te.

Su­lev Vald­maa tut­vus­tas Ah­ren­si sei­su­koh­ta 1843. aas­tast, mi­da ta kor­das mit­mel pool aja­kir­jan­du­ses – kui sea­tak­se sis­se koo­lid, siis ko­du­õpe­tus lak­kab.

„Ta sei­sis koo­li­de asu­ta­mi­se vas­tu, sest Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nas oli lu­ge­mi­sos­ku­se­ga kõik kor­ras. Vil­bas­te pü­hen­du­mus näi­da­ta, et Ah­rens oli koo­li­vae­nu­lik, oli sü­ga­valt eks­lik. Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nas ei osa­nud too­kord 100 lap­sest vaid 4 lu­ge­da, lu­ge­mi­sos­kus oman­da­ti ko­dus ema­delt. Ha­ri­du­se stan­dard oli lu­ge­mi­sos­kus. Ah­ren­si ajal puu­dus rah­va­koo­li­de süs­teem, pol­nud õp­pe­ka­va­sid ega väl­jaõ­pe­ta­tud kool­meist­reid, kõik see tu­li hil­jem. Ka sel­list elu­kor­ral­dust pol­nud, et lap­sed olek­sid saa­nud käia koo­lis. Kuu­sa­lu ki­hel­kond ei va­ja­nud Ah­ren­si ajal koo­li,“ too­ni­tas Su­lev Vald­maa.

Kee­le­kon­ve­rent­sil esi­ne­sid tun­tud kee­leuu­ri­jad. Pä­rast käi­di koos Ah­ren­si pe­re­kon­na haual, mil­le hauap­laa­did res­tau­ree­ri­ti äs­ja Lau­rent­siu­se Selt­si tel­li­mu­sel skulp­tuu­ri an­ne­tus­test al­les jää­nud ra­ha eest.

AH­RENS Kuu­sa­lu val­la mai­ne­ku­jun­dus­se
Ees­ti Kee­le Ins­ti­tuu­di juht Tõ­nu Ten­der: „Lau­rent­siu­se Selts ja ko­ha­li­kud ini­me­sed on tei­nud suu­re töö, et Ah­ren­si­le on püs­ti­ta­tud au­sam­mas. Te­ma pa­nus me kir­ja­keel­de on vä­ga olu­li­ne. Kuu­sa­lu on aas­taid ol­nud kul­tuu­ri­loo­li­selt är­gas paik ja on kõ­ne­kas fakt, et siin on tä­na­va­le pan­dud Ahrensi ni­mi.“

Kee­le­kon­ve­rent­sil osa­le­nud Tri­vi­mi Vel­lis­te: „Se­da, et Ah­rens pa­ni alu­se meie kir­ja­kee­le­le, tu­leks kuu­lu­ta­da laie­malt, üle­rii­gi­li­selt. Sel­lest peaks rää­ki­ma Vi­ker­raa­dios, ETVs. On vä­ga hea, et ko­ha­li­ku selt­si al­ga­tu­se­ga tu­li kaa­sa Ees­ti Kee­le Ins­ti­tuut, ja Su­lev Vald­maa te­ge­vus Ah­ren­si esi­le­tõst­ja­na vää­rib tun­nus­tust. Aga et Ah­ren­si kee­le­kon­ve­rent­si­dest ja te­ma pa­nu­sest kir­ja­kee­le loo­mi­ses­se saak­sid tea­da sa­jad tu­han­ded eest­la­sed, tu­leks se­da ha­ka­ta laie­malt pro­pa­gee­ri­ma. Ah­ren­si­ga seo­tu võiks ol­la Kuu­sa­lu val­la mai­ne­ku­jun­du­se osa.“