Stenbock pakub Kolga mõisa valitsejamaja ja peahoonet Kuusalu vallale

6664

Stenbocki Perekonna Fond teatas Kuusalu vallavalitsusele kirjalikult, et on valmis vallale ära andma 3,4 hektari suuruse kinnistu.


Krahv MICHAEL STENBOCK (1837-1910) koos tütardega Kolga mõisa peahoone suurel rõdul peaukse kohal.

Esmaspäeval, 29. oktoobril jõudis Kuusalu vallamajja SA Stenbocki Perekonna Fond volitatud advokaadi Tapani Norrose kiri advokaadibüroost Norros OY. Kirjas on öeldud, et Stenbocki Perekonna Fond on valmis loovutama vallale 3,4 hektari suuruse kinnistu koos sellel asuvate hoonetega, vastutasuks soovib fond vabaneda küttevõlast Kuusalu Soojuse ees. Fondi asutatud Stenbocki Perekonna OÜ võlgneb vallale kuuluvale Kuusalu Soojusele ligi 33 000 eurot.

Vallale pakutaval kinnistul asuvad endine valitsejamaja, kus on Kolga muuseum ning keldrikorrusel noortekeskus, mõisa peahoone ja kunagine teenijatemaja. Kinnistu jääb kolmelt poolt maanteedega piiratud alale, sellel on ka peahoone taga paiknevad aidavaremed ning lasteaia kõrval asuvad karjakastelli varemed. Ühes nurgas on Kolga lasteaia kinnistu, mille omanik on Kuusalu vald.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi tutvustas pakkumist kolmapäeva, 31. oktoobri istungil vallavolikogu liikmetele. Ta kommenteeris, et seoses hoolekandeasutuste kolimisega on vabanenud neli mõisahoonet, mille riik on pannud müüki, see on vähendanud Kolga mõisakompleksi müügivõimalust.

Ka kommenteeris ta, et valitsejamaja ja selle juurde kuuluva maa vallale võtmist võiks kaaluda, küsimus on, mida teha peahoone ning samal kinnistul olevate teiste rajatistega. Volikogu liikmed avaldasid arvamust, et valitsejamaja asjus võiks aru pidada, peahoone kinkida riigile. Vallavanem vastas, et kingisaaja peab tahtma kinki vastu võtta. Ka märgiti istungil, et koos hoonetega tuleksid vallale üle muinsuskaitsenõuded ja -trahvid.

Kõigepealt hakkab Stenbocki fondi pakkumist arutama volikogu majanduskomisjon. Vallavanem lubas, et võtab ühendust muinsuskaitseametiga.


Kolga valitsejamajas asuvad muuseum ja noortekeskus.

Stenbocki Perekonna Fond pani mõisakompleksi müüki viis aastat tagasi. Esialgu ulatus hind 29 miljoni kroonini. Hiljem vähendati hinda 900 000 eurole (14 miljonit krooni).

Eesti riik tagastas Kolga mõisakompleksi Stenbocki Perekonna Fondile 1993. aastal, selle võttis üle fondi tookordne juht Jarl Stenbock, kes elab perega Soomes. Alates 2006. aastast on ta fondi juhtimise üle andnud oma pojale Anders Stenbockile. Mõisakompleksi juurde kuulub üle saja hektari maad, mis on jagatud 11 kinnistuks.      

Muinsuskaitse on määranud sunniraha
Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor Ly Renter ütles Sõnumitoojale, et käesoleva aasta suvel on alustatud varemeis Kolga mõisa mitme majandushoone suhtes täitemenetlust ehk sunniraha sissenõudmist, kokku ulatub summa tuhandetesse eurodesse: „Oleme teinud märgukirju ja ettekirjutusi nõudega teha hooldus- ja remonditöid, et tagada mälestiste säilimine, need on jäänud aastate jooksul täitmata või on osaliselt täidetud. Ei ole nõutud kunagiste hoonete koopiate ehitust, vaid oleme tahtnud, et säilinud müürid kaetaks sadevetekindlaks ning eemaldataks hooneid kahjustavad puud ja võsa. Ka pargi kohta on esitatud hooldusnõue. Kuna osaliselt on seni rajatisi korrastatud, palgal oli töömees, kahele hoonele telliti avarii-remonditööde jaoks projekt, siis me täitemenetlust ei algatanud varem. Sel aastal kahjuks pole enam muud tehtud, kui niidetud mõisa ümbrust.“

Ta loetles aastate jooksul mõisaomanikule esitatud nõudeid mälestiste korrastami­seks, et tagada nende säilimine: kaitsekohustuse teatised hooldustööde loeteludega, märgukirjad, ettekirjutuse hoiatused, ettekirjutused, hoiatused täitemenetluse alustamiseks ning lõpuks on jõutud täitemenetluseni ja sunniraha sissenõudmiseni.

Ly Renter lisas, et on korduvalt kohtunud Stenbocki Perekonna Fondi esindajaga, jutuajamised on olnud asjalikud, omanik on kinnitanud, et püüab kompleksi korrastada, kuid tulemusi on olnud vähe: „Muinsuskaitseametil on olemas toetussummad, mida omanikud saavad taotleda. Ühel korral oleme Kolga mõisa peahoone korrastamiseks raha eraldanud, kuid seda ei kasutatud. Rohkem ei ole omanik taotlusi esitanud, kuigi olen sellest võimalusest omanikule rääkinud.“

Veel jutustas ta, et potentsiaalsed ostjad on mitmel korral võtnud muinsuskaitsega ühendust, ning on ka neid, kes teinud tasuvusuuringu. Kurdeti, et müügihind oli edaspidiseid kulutusi arvestades liiga kallis.

Muinsuskaitseameti õigusnõunik Liivi Mets märkis, et muinsuskaitseseadus paneb omanikele kohustused, sundvõõrandamist ei rakendata: „On asjaõiguslikud vahendid, mille puhul riigil ei ole võimalik keelduda kinnistu vastuvõtmisest. Minu teada seni ei ole midagi riigile tagasi antud.“

Fond valmis vallale andma ka teisi kinnistuid
Sõnumitooja toimetus palus Anders Stenbockilt kommentaari, miks on olukord kujunenud selliseks. Kiri jõudis temani möödunud nädala lõpus. Esmaspäeva lõunaks tuli vastus advokaat Tapani Norroselt.

Ta kirjutas, et fond soovis kinnistute sissetulekute abil hooneid korrastada ja üleval pidada, kui praeguses olukorras on see osutunud eraomanikule ülejõukäivaks. Muinsuskaitse ettekirjutusi pole võimalik täita, omaniku rahakott ei võimalda.

Samas toonitas advokaat, et tuleks meeles pidada, kui palju on Stenbockid panustanud Kolka – peahoonesse, hotelli, endisesse hobusetalli. On vahetatud või korrastatud katuseid jms.

„Nüüd pakuvad Stenbockid vallale kingituseks üht kinnistut, mida vald juba kasutab. Võime arutada seda ka muude kinnistute osas. Eelnevalt sai vallavalitsuselt suusõnaliselt uuritud, aga huvi tunti vaid eelpoolmainitud kinnistu vastu,“ vastas advokaat.