27. mail 76aastaseks saav Rein Kane peab sportlikust eluviisist lugu ning nopib jooksu- ja triatlonivõistlustel esikolmikukohti.
Loksa rahvaspordiklubi liige Rein Kane ütles, et ei ole auhindade jahtimist ja paremate tulemuste saavutamist eesmärgiks seadnud: „Jaapanlastel on elutarkus: hommikul vara ära südant koorma, enne peavad kehas hakkama mahlad liikuma. Liigun enamasti vahemikus kella 12st kella 17ni. Iga päev ei viitsi ja kui tunnen, et ei taha, siis mis seal ikka, ei lähe välja. Mu kodukant on üks paremaid paiku elamiseks, puhta õhu ja puhta veega linn.”
Juhul kui püüda loksalase huumorisoont jäljendada, siis võib tõdeda, et auhinnakohad on talle tulnud nagu muuseas. Nii hõlpsalt võistluspinge all asjad muidugi ei käi – järjepidevalt liikudes ja tervislikke elukombeid järgides on tal aga kogunenud vastupidavusepagas, mida teisedki samas eas inimesed ihkaks omada. Kevadest alates jookseb ta paar korda nädalas umbes viis–kuus kilomeetrit pöidadele, põlvedele ja puusadele sõbralikul männimetsarajal. Talvel suusatas kodulinna valgustatud rajal või Kolgakülas kuni 15 kilomeetrit jutti. Praegu sõidab kord nädalas rattaga. Üks marsruut viib Hara poole ja tagasi, teine, samuti umbes 20 kilomeetri pikkune teekond kulgeb Loksa–Kasispea–Vihasoo–Kotka–Loksa. Vahel pedaalib kodunt Peterburi maanteeni ning tuleb ka Kolgaküla tõusust üles rühkida: „See teebki jalad tugevamaks.”
Tartu suusamaraton õhutas sportima
1980. aastate spordivaimustuse laineharjal õhutas Loksa keskkoolis autoõpetaja ametit pidanud Rein Kane õpilasi, ametikaaslasi ja kolhoosi töötajaid osalema Tartu Maratonil, kus toona oli kõrgaeg – 1986. aastal startis Matu väljalt Elvasse 60 kilomeetri distantsile ligi kümme tuhat suusatajat: „Ajasime bussi välja, kooli direktor Robert Adamson oli alati vastutulelik.”
Oma esimesel, 1984. aasta maratonil kukkus hulk suusatajaid mäest laskumisel, tema robinal järel: „Puusuusa nina murdus katki, ligi viis kilomeetrit rühkisin ühel suusal, teeninduspunktis sain uue suusa, panin klambrid peale ja sõitsin lõpuni.”
Riburada hakkas Rein Kane osalema ka populaarse rahvaspordisarja rattarallil ja sügisjooksul, hiljem lisandusid rattamaraton ja linnamaraton. 9. mail stardib ta Elvas 10 kilomeetri jooksule, mis on juba tema 113. osaluskord Tartu Maratoni üritustel.
Esimese triatloni tegi Rein Kane 1990. aastatel Kosel tuttava kutsel: „Läksin sõitma hariliku meesterattaga, millel oli pakiraam peal, olin just enne seda tulnud mõnepäevaselt matkalt Saaremaale, Hiiumaale ja Vormsile. Läks üllatavalt hästi, jooksus sain tuttava kätte.”
Eesti Triatloni Liidu karikasarja etapid said peagi spordientusiasti tegevuskavas kindla koha. Suviti ujus ta Lohja järves. Vahel jooksis Loksalt kolm kilomeetrit sinna, ujus 500–600 meetrit ja jooksis koju tagasi. Vahel sõitis rattaga sinna, ujus ja väntas pikemat teed pidi Loksale. Jooksud, rattasõidud ja ujumised andsid treenituse, mis lubasid tal tõusta vanuse-klassi konkurentsis pjedestaalile nii triatloni- kui jooksuvõistlustel.
Kaks aastat tagasi, kui Tartus peeti triatloni Euroopa meistrivõistlused, soetas Rein Kane Scotti jalgratta: „Vana katkise käiguvahetajaga rattaga ei sobinud sinna võistlema minna. Tänu kergemale jooksule paranes 40 kilomeetri sõiduaeg ligi kümme minutit.”
Korra, 2005. aastal Paides on Rein Kane lõpetanud ka poolpika triatloni, mille kavas on 1,9 km ujumine, 90 km rattasõit ja 21,1 km jooks. Ta tuli 60–64aastaste seas Eesti meistriks ja võitis samal hooajal ka triatloni karikasarja. Sealt alates on ta karikasarjas tõusnud igal aastal pjedestaalile, enamasti võitjana. Möödunud hooajal järgnes talle vanuseklassis M75 kolm aastat vanem Ilmar Tagel Põlvast.
Ilmar Tagel rääkis, et ujumises on ta Reinuga võrreldes nagu äpu: „Triatlonis on raske talle vastu saada, ujumises on ta tippklass. Saaremaa duatlonil, mille kavas on jooks ja rattasõit, kaotasin talle juba üsna vähe. Treenisin talvel rattasõitu, läbisin üle 1800 kilomeetri. Ootan esimesi võistlusi, õrn lootus on Reinu duatlonis võita. Ka talitriatlonis olen teda edestanud, sest suusatamises saan temast jagu.”
Rein Kane peab ennast põhikonkurendiga võrreldes laisaks: „Ilmar harjutab sihipäraselt ja läbib treeningul pikemaid distantse. Olen teda innustanud: „Sa lähed iga päevaga paremaks, ma lähen iga aastaga kehvemaks.”””
Üleskutse noorematele – tulge starti!
Ujuma õppis Saaremaal kasvanud Rein Kane kohalikus kutsekoolis: „Ujulat Kuressaares 1960. aastate alguses polnud, aga kehalise kasvatuse õpetaja rääkis meile välja ujumise võimaluse kord nädalas elektrijaama jahutusvee basseinis. Pead ei saanud külma ilmaga veest välja pista, aga vesi oli soe. Osalesin ka Tööjõureservide vabariiklikel võistlustel, kus sain seliliujumises ja kroolis esikolmikukohti. Samuti tegin kaasa kergejõustikuvõistlustel, aga treeningutel ei käinud.”
Ilmar Tageli sõnul peaks veteranide sporditegevust rohkem soosima: „Kiidan triatloniliitu, kelle võistluste kavas on vanuseklassid viie aasta kaupa. Kui Reinu ja Ahjal elava Arno Jaaliga hooaja lõpetamisel Elvas autasustamiseks püünele astusime ja saalitäis rahvast püsti tõustes plaksutas, siis tegi südame soojaks. See oli ülev hetk.”
Rein Kane sõnul on vanuseklassis M75 hea seis: „Kõik medalid saavad omaniku. M70 ja M65 ei tule kolme meest kokku, tuleb vist hakata nooremaid ergutama – tulge osalema!”
