Spor­di­ve­te­ran Rein Ka­ne rõõ­mus­tab lii­ku­mi­se ja võist­lus­kaas­las­te üle

286
2020. aas­ta ok­toob­ris või­tis REIN KA­NE Tar­tu Lin­na­ma­ra­to­nil 10 km jook­su 75–79aas­tas­te mees­te seas. Fo­to Ma­rin Lõo / Tar­tu Ma­ra­ton / sport­fo­to.com

27. mail 76aas­ta­seks saav Rein Ka­ne peab sport­li­kust elu­vii­sist lu­gu ning no­pib jook­su- ja triat­lo­ni­võist­lus­tel esi­kol­mi­ku­koh­ti.

Lok­sa rah­vas­por­dik­lu­bi lii­ge Rein Ka­ne üt­les, et ei ole au­hin­da­de jah­ti­mist ja pa­re­ma­te tu­le­mus­te saa­vu­ta­mist ees­mär­giks sead­nud: „Jaa­pan­las­tel on elu­tar­kus: hom­mi­kul va­ra ära sü­dant koor­ma, en­ne pea­vad ke­has hak­ka­ma mah­lad lii­ku­ma. Lii­gun ena­mas­ti va­he­mi­kus kel­la 12st kel­la 17ni. Iga päev ei viit­si ja kui tun­nen, et ei ta­ha, siis mis seal ik­ka, ei lä­he väl­ja. Mu ko­du­kant on üks pa­re­maid pai­ku ela­mi­seks, puh­ta õhu ja puh­ta vee­ga linn.”

Ju­hul kui püü­da lok­sa­la­se huu­mo­ri­soont jäl­jen­da­da, siis võib tõ­de­da, et au­hin­na­ko­had on tal­le tul­nud na­gu muu­seas. Nii hõlp­salt võist­lus­pin­ge all as­jad mui­du­gi ei käi – jär­je­pi­de­valt lii­ku­des ja ter­vis­lik­ke elu­kom­beid jär­gi­des on tal aga ko­gu­ne­nud vas­tu­pi­da­vu­se­pa­gas, mi­da tei­sed­ki sa­mas eas ini­me­sed ih­kaks oma­da. Ke­va­dest ala­tes jook­seb ta paar kor­da nä­da­las um­bes viis–kuus ki­lo­meet­rit pöi­da­de­le, põl­ve­de­le ja puu­sa­de­le sõb­ra­li­kul män­ni­met­sa­ra­jal. Tal­vel suu­sa­tas ko­du­lin­na val­gus­ta­tud ra­jal või Kol­ga­kü­las ku­ni 15 kilomeetrit jut­ti. Prae­gu sõi­dab kord nä­da­las rat­ta­ga. Üks mars­ruut viib Ha­ra poo­le ja ta­ga­si, tei­ne, sa­mu­ti um­bes 20 ki­lo­meet­ri pik­ku­ne tee­kond kul­geb Lok­sa–Ka­sis­pea–Vihasoo–Kot­ka–Lok­sa. Va­hel pe­daa­lib ko­dunt Pe­ter­bu­ri maan­tee­ni ning tu­leb ka Kol­ga­kü­la tõu­sust üles rüh­ki­da: „See teeb­ki ja­lad tu­ge­va­maks.”

Tar­tu suu­sa­ma­ra­ton õhu­tas spor­ti­ma
1980. aas­ta­te spor­di­vai­mus­tu­se lai­ne­har­jal õhu­tas Lok­sa kesk­koo­lis au­toõ­pe­ta­ja ame­tit pi­da­nud Rein Ka­ne õpi­la­si, ame­ti­kaas­la­si ja kol­hoo­si töö­ta­jaid osa­le­ma Tar­tu Ma­ra­to­nil, kus too­na oli kõr­gaeg – 1986. aas­tal star­tis Ma­tu väl­jalt El­vas­se 60 kilomeetri dis­tant­si­le li­gi küm­me tu­hat suu­sa­ta­jat: „Aja­si­me bus­si väl­ja, koo­li di­rek­tor Ro­bert Adam­son oli ala­ti vas­tu­tu­le­lik.”

Oma esi­me­sel, 1984. aas­ta ma­ra­to­nil kuk­kus hulk suu­sa­ta­jaid mäest las­ku­mi­sel, te­ma ro­bi­nal jä­rel: „Puu­suu­sa ni­na mur­dus kat­ki, li­gi viis ki­lo­meet­rit rüh­ki­sin ühel suu­sal, tee­nin­dus­punk­tis sain uue suu­sa, pa­nin klamb­rid pea­le ja sõit­sin lõ­pu­ni.”

Ri­bu­ra­da hak­kas Rein Ka­ne osa­le­ma ka po­pu­laar­se rah­vas­por­di­sar­ja rat­ta­ral­lil ja sü­gis­jook­sul, hil­jem li­san­du­sid rat­ta­ma­ra­ton ja lin­na­ma­ra­ton. 9. mail star­dib ta El­vas 10 kilomeetri jook­su­le, mis on ju­ba te­ma 113. osa­lus­kord Tar­tu Ma­ra­to­ni üri­tus­tel.

Esi­me­se triat­lo­ni te­gi Rein Ka­ne 1990. aas­ta­tel Ko­sel tut­ta­va kut­sel: „Läk­sin sõit­ma ha­ri­li­ku mees­te­rat­ta­ga, mil­lel oli pa­ki­raam peal, olin just en­ne se­da tul­nud mõ­ne­päe­va­selt mat­kalt Saa­re­maa­le, Hiiu­maa­le ja Vorm­si­le. Läks ül­la­ta­valt häs­ti, jook­sus sain tut­ta­va kät­te.”

Ees­ti Triat­lo­ni Lii­du ka­ri­ka­sar­ja eta­pid said pea­gi spor­dien­tu­sias­ti te­ge­vus­ka­vas kind­la ko­ha. Su­vi­ti ujus ta Loh­ja jär­ves. Va­hel jook­sis Lok­salt kolm ki­lo­meet­rit sin­na, ujus 500–600 meet­rit ja jook­sis ko­ju ta­ga­si. Va­hel sõi­tis rat­ta­ga sin­na, ujus ja vän­tas pi­ke­mat teed pi­di Lok­sa­le. Jook­sud, rat­ta­sõi­dud ja uju­mi­sed and­sid tree­ni­tu­se, mis lu­ba­sid tal tõus­ta va­nu­se-k­las­si kon­ku­rent­sis pje­des­taa­li­le nii triat­lo­ni- kui jook­su­võist­lus­tel.

Kaks aas­tat ta­ga­si, kui Tar­tus pee­ti triat­lo­ni Eu­roo­pa meist­ri­võist­lu­sed, soe­tas Rein Ka­ne Scot­ti jalg­rat­ta: „Va­na kat­ki­se käi­gu­va­he­ta­ja­ga rat­ta­ga ei so­bi­nud sin­na võist­le­ma min­na. Tä­nu ker­ge­ma­le jook­su­le pa­ra­nes 40 ki­lo­meet­ri sõi­duaeg li­gi küm­me mi­nu­tit.”

Kor­ra, 2005. aas­tal Pai­des on Rein Ka­ne lõ­pe­ta­nud ka pool­pi­ka triat­lo­ni, mil­le ka­vas on 1,9 km uju­mi­ne, 90 km rat­ta­sõit ja 21,1 km jooks. Ta tu­li 60–64aas­tas­te seas Ees­ti meist­riks ja või­tis sa­mal hooa­jal ka triat­lo­ni ka­ri­ka­sar­ja. Sealt ala­tes on ta ka­ri­ka­sar­jas tõus­nud igal aas­tal pje­des­taa­li­le, ena­mas­ti võit­ja­na. Möö­du­nud hooa­jal järg­nes tal­le va­nu­sek­las­sis M75 kolm aas­tat va­nem Il­mar Ta­gel Põl­vast.

Il­mar Ta­gel rää­kis, et uju­mi­ses on ta Rei­nu­ga võr­rel­des na­gu äpu: „Triat­lo­nis on ras­ke tal­le vas­tu saa­da, uju­mi­ses on ta tippk­lass. Saa­re­maa duat­lo­nil, mil­le ka­vas on jooks ja rat­ta­sõit, kao­ta­sin tal­le ju­ba üs­na vä­he. Tree­ni­sin tal­vel rat­ta­sõi­tu, lä­bi­sin üle 1800 ki­lo­meet­ri. Oo­tan esi­me­si võist­lu­si, õrn loo­tus on Rei­nu duat­lo­nis või­ta. Ka ta­lit­riat­lo­nis olen te­da edes­ta­nud, sest suu­sa­ta­mi­ses saan te­mast ja­gu.”

Rein Ka­ne peab en­nast põ­hi­kon­ku­ren­di­ga võr­rel­des lai­saks: „Il­mar har­ju­tab si­hi­pä­ra­selt ja lä­bib tree­nin­gul pi­ke­maid dis­tant­se. Olen te­da in­nus­ta­nud: „Sa lä­hed iga päe­va­ga pa­re­maks, ma lä­hen iga aas­ta­ga keh­ve­maks.”””

Üles­kut­se noo­re­ma­te­le – tul­ge star­ti!
Uju­ma õp­pis Saa­re­maal kas­va­nud Rein Ka­ne ko­ha­li­kus kut­se­koo­lis: „Uju­lat Ku­res­saa­res 1960. aas­ta­te al­gu­ses pol­nud, aga ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­ja rää­kis mei­le väl­ja uju­mi­se või­ma­lu­se kord nä­da­las elekt­ri­jaa­ma ja­hu­tus­vee bas­sei­nis. Pead ei saa­nud kül­ma il­ma­ga veest väl­ja pis­ta, aga ve­si oli soe. Osa­le­sin ka Töö­jõu­re­ser­vi­de va­ba­riik­li­kel võist­lus­tel, kus sain se­li­liu­ju­mi­ses ja kroo­lis esi­kol­mi­ku­koh­ti. Sa­mu­ti te­gin kaa­sa ker­ge­jõus­ti­ku­võist­lus­tel, aga tree­nin­gu­tel ei käi­nud.”

Il­mar Ta­ge­li sõ­nul peaks ve­te­ra­ni­de spor­di­te­ge­vust roh­kem soo­si­ma: „Kii­dan triat­lo­ni­lii­tu, kel­le võist­lus­te ka­vas on va­nu­sek­las­sid viie aas­ta kau­pa. Kui Rei­nu ja Ah­jal ela­va Ar­no Jaa­li­ga hooa­ja lõ­pe­ta­mi­sel El­vas au­ta­sus­ta­mi­seks püü­ne­le as­tu­si­me ja saa­li­täis rah­vast püs­ti tõus­tes plak­su­tas, siis te­gi sü­da­me soo­jaks. See oli ülev hetk.”

Rein Ka­ne sõ­nul on va­nu­sek­las­sis M75 hea seis: „Kõik me­da­lid saa­vad oma­ni­ku. M70 ja M65 ei tu­le kol­me meest kok­ku, tu­leb vist ha­ka­ta noo­re­maid er­gu­ta­ma – tul­ge osa­le­ma!”

Eelmine artikkelAru­kü­la las­teaed saab tä­na­vu juur­dee­hi­tu­se
Järgmine artikkelKeh­ra tu­ru­kaup­le­ja: „Meie kios­kid on sea­dus­li­kud.“