Soo­me uu­ri­ja: Ju­min­da mii­ni­la­hin­gu üle ei tun­ne uh­kust üks­ki osa­pool

180
Soom­lan­na IM­MI WAL­LIN on eraal­ga­tus­li­kult uurinud Ju­min­da mii­ni­la­hin­gus huk­ku­nud lae­va­de vrak­ke, muin­sus­kait­sea­me­ti all­veear­heo­loo­gia nõu­nik MAI­LI ROIO te­gi su­vel sa­ma­laad­set koos­tööd Ve­ne­maa uu­ri­mis­rüh­ma­ga.

Soo­me ja Ve­ne­maa su­kel­du­jad te­gid su­vel kind­laks 1941. aas­ta Ju­min­da mii­ni­la­hin­gus up­pu­nud mitme lae­vav­ra­ki ni­me.

Au­gus­ti al­gu­ses kä­sit­le­ti Käs­mu me­re­muu­seu­mis Ju­min­da mii­ni­la­hin­gu 80. aas­ta­päe­va pu­hul tee­mat, kui­das Soo­me ja Ve­ne uu­ri­mis­rüh­mad on tei­nud me­re­sü­ga­vu­sest lei­tud lae­vav­rak­ki­de põh­jal täp­selt sel­geks, mis asu­pai­gas mil­li­ne alus ühes maail­ma suu­ri­ma huk­ku­nu­te ar­vu­ga me­re­la­hin­gus en­da­le haua lei­dis. 1941. aas­ta 28. ja 29. au­gus­til va­jus Ju­min­da la­hin­gu­väl­jal mii­ni­de, lõh­ke­poi­de või pom­mi­de plah­va­tu­se ta­ga­jär­jel me­re­sü­ga­vus­se üle 60 lae­va ja huk­kus li­gi 16 000 ini­mest.

Põ­hiet­te­kan­de esi­tas 2008. aas­tast ala­tes Ju­min­da mii­ni­la­hin­gus up­pu­nud vrak­ke ot­si­nud ja nen­de ni­me­sid sel­geks tei­nud soom­lan­na Im­mi Wal­lin, et­te­val­mis­tu­selt ka­la­bio­loog, kes on kiindunud me­rea­ja­loo uurimisse. Te­ma sõ­nul ei tun­ne mii­ni­la­hin­gu üks­ki osa­pool, ei Sak­sa­maa, Soo­me ega Nõu­ko­gu­de Lii­du õi­gus­järg­la­ne Ve­ne Fö­de­rat­sioon en­neo­le­ma­tu me­re­ka­tast­roo­fi üle uh­kust: „Soom­la­sed on koh­ku­nud, sest Soo­me väeo­sad pa­nid mer­re suu­re osa mii­ne. Saks­la­sed ei rää­gi Tei­sest maail­ma­sõ­jast üld­se meel­sas­ti. Ka ve­ne­las­te jaoks po­le te­gu san­ga­ri­loo­ga.”

Sak­sa väeg­ru­pi Nord ees­märk oli jõu­da Le­ning­ra­di, aas­ta va­rem pu­naar­mee oku­pee­ri­tud Ees­ti val­lu­ta­mi­ne oli va­hee­tapp teel Nee­va­lin­na. 26. au­gus­tiks olid Sak­sa väed jõud­nud Tal­lin­na kül­je al­la, val­lu­ta­des Dvi­ga­te­li te­ha­se ja Üle­mis­te len­nu­väl­ja, kir­ju­ta­sid sõ­jaa­ja­loo­la­sed Ma­ti Õun ja Han­no Oja­lo 2018. aas­tal aval­da­tud raa­ma­tus „Ju­min­da mii­ni­la­hing 1941. Ka­da­lipp Soo­me la­hel”. Pu­naar­mee väe­juh­ti­del oli Bal­ti lae­vas­ti­ku peas­taa­bi, sõ­du­ri­te, spet­sia­lis­ti­de, töö­lis­te, tsi­vii­li­si­ku­te, van­gi­de, hai­ge­te ja sõ­ja­va­rus­tu­se Tal­lin­nast ära­vii­mi­se­ga tu­li ta­kus. Li­gi 30 000 pu­na­sõ­du­rit ja lae­vas­tik­last ei val­mis­tu­nud vas­tu­ha­kuks, vä­he­malt po­le sel­le koh­ta lei­tud kin­ni­tust. En­ne põ­ge­ne­mist lõ­hu­ti ja rüüs­ta­ti, põ­le­ma süü­ta­ti muu hul­gas töös­tus­hoo­ned ja Bal­ti jaam, sa­da­mas upu­ta­ti kau­ba­lae­vu, et Sak­sa lae­vad sin­na ei pää­seks.

Im­mi Wal­lin: „Saks­la­sed pii­ra­sid Tal­lin­na ja ve­ne­la­sed said vii­maks aru, et jää­vad kot­ti. Ku­ni 26. au­gus­til saa­bus Mosk­vast lu­ba alus­ta­da lae­va­de­ga eva­kuee­ru­mist Soo­me la­he kau­du Kroonlinna ja Le­ning­ra­di.”

Mec­ke­li joo­nis­tu­sel lü­ka­tak­se mii­ni üle mii­ni­vees­ka­ja aht­ri vet­te.

Soo­me all­vee­lae­vad pa­nid esi­me­sed mii­ni­read tu­le­va­se Ju­min­da miinitõk­ke lõu­na­ser­va 22. juu­nil ehk sa­mal päe­val, kui Sak­sa­maa käi­vi­tas ope­rat­sioo­ni Bar­ba­ros­sa ja alus­tas sõ­da Nõu­ko­gu­de Lii­du vas­tu. Nõu­ko­gu­de len­nu­kid pom­mi­ta­sid oma­kor­da mõ­ni päev hil­jem Soo­me lin­nu, ka Hel­sin­git. Pä­rast Tal­ve­sõ­da sõl­mi­tud ra­hu­le­pin­gu­ga oli NSV Lii­du­le jää­nud Han­ko poolsaare piirkond, kus paik­ne­sid väeo­sad. Pu­na­lae­vas­ti­ku te­ge­vust Lää­ne­me­rel tu­li kii­res­ti ta­kis­ta­da ja kok­ku ehi­tas Soo­me-Sak­sa lae­vas­tik mii­ni­tõ­ket põh­jast lõu­nas­se 32 ki­lo­meet­ri ula­tu­ses. Au­gus­tis jäi mii­ni­de ja lõh­ke­poi­de pa­nek traa­li­mi­se ta­kis­ta­mi­seks pea­mi­selt soom­las­te õlu­le. Vii­ma­sed mii­ni­read pan­di 27. au­gus­ti õh­tul ning järg­ne­nud ööl, kir­ju­ta­sid Ma­ti Õun ja Han­no Oja­lo.

„Aru­saama­tu, mil­list üks­kõik­sust Sak­sa ja Soo­me loo­dud mii­ni­tõk­ke suh­tes üles näi­da­ti, ei teh­tud min­git kat­set­ki neid ta­kis­ta­da,” üt­les aja­loo­la­ne Mart Laar 2006. aas­tal Soo­me te­le­ka­na­li YLE tel­li­tud do­ku­men­taal­fil­mis „Põr­gu Soo­me la­hel”. Emot­sio­naal­set ta­ga­si­vaa­det Ju­min­da me­ret­ra­göö­dia­le näi­da­ti 2016. aas­tal Lee­si rah­va­ma­jas.

Mii­ni­väl­ja ra­ja­mi­ne oli Sak­sa-Soo­me sa­la­ja­ne ope­rat­sioon. Do­ku­men­taal­fil­mis arut­les väeo­sa „Virk­ki” koos­sei­sus mii­ni­tõk­ke ra­ja­mi­sel osa­le­nud Soo­me mad­rus Åke Krohn liht­sõ­du­ri va­li­ku­va­ba­du­se üle: „Kü­si­mu­si oli, aga vas­tu­seid ei tul­nud. Kü­si­si­me, miks ja mil­le jaoks ole­me tul­nud siia. Kee­gi ei vas­ta­nud mi­da­gi.”

Väeük­su­se üle­san­ne oli osa­le­da Ees­ti saar­te val­lu­ta­mi­sel. Do­ku­men­taal­fil­mis loe­ti et­te väl­ja­võ­te 27. au­gus­til „Virk­ki” ri­vis­tu­ses Lok­sa­le saa­bu­nud noo­rem­seer­sant Paa­vo E. Kaup­pi­ne­ni päe­vi­kust: „Oli­me taht­ma­tult mi­ne­mas tei­se­le maa­le, kol­man­da rii­gi sõ­ja­ma­si­na al­lu­va­te­na, et osa­le­da sõ­jas ven­nas­maa juu­res. Aga kas see oli mo­raal­selt õi­ge? Peas­taap oli se­da ot­sus­ta­nud meie eest.”

Soo­me ja sak­sa au­to­ri­te raa­ma­tu­tes on eri­ne­vad mii­ni­de ja lõh­ke­poi­de ar­vud. Im­mi Wal­li­ni sõ­nul on amet­li­kes do­ku­men­ti­des kir­jas li­gi kaks tu­hat mii­ni, sa­ma­le ar­vu­le tu­gi­ne­tak­se YLE do­ku­men­taal­fil­mis. Ma­ti Õun ja Han­no Oja­lo on eri al­li­kaid võr­rel­des tei­nud jä­rel­du­se: soom­la­sed pa­nid 1075 ja saks­la­sed li­gi poo­le vä­hem, 537 mii­ni, kok­ku see­ga 1612. Li­saks oli mii­ni­väl­jal 657 lõh­ke­poid.

28. au­gus­til star­tis Tal­lin­na nel­jast sa­da­mast 195 lae­va, neist 70 olid sõ­ja­lae­vad, li­saks veel 29-37 alust, osa tu­lid Lee­dust ja Lä­tist. Tee­kond Kroonlinna oli 175 me­re­mii­li ehk 324 ki­lo­meet­rit. Põr­gu al­gas mii­ni­väl­jal pä­rast­lõu­nal, esi­me­se­na up­pus au­rik El­la, par­dal 848 ini­mest, kel­lest sa­da­kond pääs­te­ti.

Len­nu­ki­pomm ta­bas kõi­ge uh­ke­mat Ees­ti Va­ba­rii­gi rei­si­lae­va Vi­ro­niat, mil­le par­dal oli Bal­ti lae­vas­ti­ku staa­bioh­vit­se­re. Pääs­te­laev Sa­turn võt­tis Vi­ro­nia puk­sii­ri, kuid sõi­tis siis ise mii­ni­le. Vi­ro­nia jäi me­rel ank­rus­se, ku­ni mii­nid rei­si­lae­va öö­sel põh­ja vii­sid. Mõ­ne mi­nu­ti­ga huk­kus 2328 ini­mest, pää­ses 209. „Te­ge­mist on lä­bi ae­ga­de suu­ri­ma ohv­ri­te ar­vu­ga huk­ku­nud Ees­ti lae­va­ga,” sei­sab teo­ses „Ju­min­da mii­ni­la­hing 1941.” Vi­ro­nia vrak­ki po­le siia­ni lei­tud.

Mii­ni­le sõi­tis hä­vi­ta­ja Ja­kov Sverd­lov, kus ole­vat Ve­ne­maa­le rei­si­nud Nõu­ko­gu­de Ees­ti rah­va­ko­mis­sa­ri­de nõu­ko­gu esi­mees Jo­han­nes Lau­ris­tin, kin­ni­tust sel­le­le aga po­le.

Im­mi Wal­lin: „Sak­sa pom­mi­tus­len­nu­kilt on teh­tud fo­to lae­va plah­va­ta­mi­sest. Me­rel va­lit­ses kaos, mii­nid hul­pi­sid vee peal. Alus­tel oli mõ­ni­sa­da ku­ni 4000 ini­mest. Soo­me mad­ru­sed jäl­gi­sid ko­hu­ta­vat vaa­te­pil­ti ee­malt, nii to­hu­tut ka­tast­roo­fi ei oo­da­tud. Ilm­selt ei eel­da­tud, et lae­vad hak­ka­vad mii­ni­tõk­kest lä­bi sõit­ma.”

Ju­min­da nee­me ja mii­ni­väl­ja va­hel vii­bi­nud mad­rus Åke Krohn: „Õh­tul pi­di­me mi­ne­ma me­re­le. Väeük­su­se juht üt­les, et me­rel saab ole­ma vei­di mü­ra, tõst­ke uppujaid veest väl­ja, kui saa­te. Vaa­te­pilt oli õud­ne. Lae­vad põ­le­sid ja ini­me­sed hul­pi­sid me­re­lai­ne­tes na­gu piljardikuulid, oli ka nai­si. Oli ko­hu­tav nä­ha up­pu­ja­te sil­mis pal­vet.”

Su­kel­du­jad tõe ot­sin­guil
Lah­ku­mi­se eel Nais­saa­relt li­gi 1500 sõ­du­rit par­da­le võt­nud Lä­ti au­ri­ku­ga Eve­ri­ta va­jus me­re­põh­ja 1561 ini­mest, huk­ku­mis­ko­ha lä­he­dal sõi­tis mii­ni­le ka pääst­ma saa­bu­nud va­hi­laev Tsük­lon. Eve­ri­ta ja Tsük­lon olid olu­li­sed alu­sed Ve­ne­maa uu­ri­mis­rüh­ma möö­du­nud su­vi­ses te­ge­vu­ses.

Ve­ne­maa uu­ri­ja­te juu­li al­gu­se eks­pe­dit­sioo­nist an­dis Käs­mu me­re­muu­seu­mis vi­deo­sil­la va­hen­du­sel üle­vaa­te rüh­ma juht Kons­tan­tin Bog­da­nov. Te­ma sõ­nul teh­ti Eve­ri­ta vrakk kind­laks Prang­li saa­re lä­he­dal ja sel­le kõr­val iden­ti­fit­see­ri­ti Tsük­lon, kui­gi alg­se in­fo põh­jal pi­da­nuks seal asu­ma all­vee­laev. Ve­ne­maa su­kel­du­ja­te põ­hiees­märk Ees­ti ve­tes oli siia­ni all­vee­lae­va vrak­ki­de ot­si­mi­ne, möö­du­nud su­vel asu­sid nad koos­töös muin­sus­kait­sea­me­ti­ga uu­ri­ma Ju­min­da mii­ni­la­hin­gus up­pu­nud lae­vu. Muin­sus­kait­sea­me­tit esin­das eks­pe­dit­sioo­nis all­veear­heo­loo­gia nõu­nik Mai­li Roio. Ida­naab­ri­te uu­ri­mis­rüh­ma ra­has­tab Ve­ne geog­raa­fia selts.

Kons­tan­tin Bog­da­nov: „Tä­nu Ve­ne al­li­ka­te­le, ees­kätt aja­loo­la­se, eru­kont­rad­mi­ra­li Ra­di Zub­ko­vi do­ku­men­ti­dest ko­gu­tud in­fo­le sai­me paa­ri päe­va­ga sel­geks, kus tu­leb vrak­ki­de ot­si­mi­seks su­kel­du­da. Leid­si­me Pal­dis­kist tee­le läi­nud trans­por­di­lae­va Bal­ha­ši, kus Zub­ko­vi and­me­tel oli 3900 ini­mest, nen­de seas ka pat­sien­did. Pää­ses sa­da­kond, 3800 huk­kus mõ­ne mi­nu­ti­ga.”

Sa­mu­ti leid­sid nad au­ri­ku Nais­saar, mis pi­di pea­le võt­ma 1500-2000 ni­mest. Se­da lei­du pi­das rüh­ma juht suu­reks kor­da­mi­ne­kuks, ku­na puu­dus ar­hii­viin­fo huk­ku­mi­se aja ja ko­ha suh­tes.

Kui ka­la­bio­loo­giks õp­pi­nud Im­mi Wal­li­n hu­vi­tus len­nu­ki Ka­le­va al­la­tu­lis­ta­mi­sest 1940. aas­tal Soo­me la­hel ja uu­ris vra­ki asu­koh­ta, soo­vi­ta­ti tal lu­ge­da Ma­ti Õu­na 2006. aas­tal il­mu­nud raa­ma­tut Ju­min­da me­re­la­hin­gust. See sü­ti­tas te­mas kirg­li­ku soo­vi sel­geks te­ha mii­ni­la­hin­gus up­pu­nud alus­te täp­ne saa­tus.

Im­mi Wal­li­ni et­te­võt­te Sub­Zo­ne OY teeb koos­tööd ar­heo­loo­gi­de­ga, tal en­dal po­le vas­ta­vat et­te­val­mis­tust: „Käin küll ar­hii­vi­des uu­ri­mas, sest pean tõe­ni jõud­mi­sest lu­gu. Mul on uu­ri­mis­lae­va kap­te­ni pa­be­rid, os­kan su­kel­du­da ja vee all pil­dis­ta­da.”

Tä­na­vu fil­mis Sub­Zo­ne OY mi­tut vrak­ki ja te­gi kind­laks ka­he alu­se ni­me, Lu­ga ja And­rei Žda­nov. Sa­mu­ti iden­ti­fit­see­ri­sid soom­la­sed mii­ni­la­hin­gu eel up­pu­nud Lee­ne.

Im­mi Wal­lin rää­kis, et on taht­nud al­gu­sest pea­le te­ha veea­lu­seid uu­rin­guid nii-öel­da puh­talt le­helt. Eri al­li­ka­te­ga tut­vu­des pa­ni ta tä­he­le, et ek­si­ta­vat tea­vet oli liialt pal­ju. Vee­tee­de ame­ti kaar­dil on mär­gi­tud ar­vu­kalt vrak­ki­de asu­pai­ku mii­ni­väl­jal, kuid suur osa neist on iden­ti­fit­see­ri­ma­ta või on kir­jas va­le ni­me­ga: „Ta­hak­sin, et Ju­min­da mii­ni­la­hin­gu aja­lu­gu kir­ju­ta­tak­se uues­ti ja siis ju­ba tu­gi­ne­des ni­me­de­le ja ar­vu­de­le, mis on leid­nud kin­ni­tust. Ise ma ilm­selt kir­ju­ta­ma ei hak­ka, an­na­me ko­gu uu­ri­ta­va in­fo muin­sus­kait­sea­me­ti­le.”