Anija vallavolikogu istungil esinesid kaitseministeeriumi planeeringute ja keskkonnavaldkonna juht TUULI VORS ning kaitseväe 1. jalaväebrigaadi juht kolonel KALLE TERAS.
Anija vallavolikogu istungil 21. veebruaril rääkis kaitseministeeriumi planeeringute ja keskkonnavaldkonna juht Tuuli Vors kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu koostamisest ning polügooni laiendatud ohualade ja Soodla harjutusvälja planeerimisest. Keskpolügooni eriplaneeringu koostamisel käib keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande täiendamine ja Natura kaitsealuseid liike puudutavate hüvitismeetmete väljatöötamine. Planeeringu teine avalik väljapanek on kavas suvel ning eriplaneeringu kehtestamiseni vabariigi valitsuses võiks kavakohaselt jõuda aasta lõpuks.
Mõned aastad tagasi asutati valitsuse otsusega keskpolügooni ümber laiendatud ohualad. Praegu koostatakse ehitusprojekti, et määrata ohualadel ära täpsed piirid. Tuuli Vors ütles, et ohualade piir kattub väga palju kaitsealadega, seetõttu on koostamisel keskkonnamõju eelhindamine, mis on kooskõlastamisel keskkonnaametis.
„Kui vastus käes, selgub, kas tuleb projekti veel muuta või täiendada,“ sõnas ta.
Kolonel Kalle Teras kaitseväe 1. jalaväebrigaadist selgitas, et ohualadel ei hakata manööverdama ega õppusi läbi viima, need on ohutuse tagamiseks, kui hakatakse laskma lahingmasinatest CV90 ja uutest suurtükkidest, mille laskekaugused on seniste relvade omadest suuremad. Lasketegevus on seal plaanis umbes 90 päeval aastas.
Laiendatud ohualadesse jääb ka eramaid. Nende omanikega, kelle maad jäävad kindlasti ohualade sisse, on Tuuli Vorsi kinnitusel võetud viimase paari aasta jooksul ühendust. Miks pole neist veel kõigiga alustatud või peetud läbirääkimisi, põhjendas ta sellega, et ohualade piir ei ole lõplikult paigas: „Me ei ole tahtnud poolikuid variante välja saata ega tekitada segadust, kas ja mis ulatuses jääb kellegi maatükk ohuala sisse.“
Riik on omandanud ligi 1300 hektarit eramaid, enam-vähem samas suurusjärgus on kaitseministeeriumi esindaja sõnul vaja veel maad juurde omandada.
Laiendatud ohualasse jääb osaliselt ka läbi Eesti kulgev Oandu-Ikla matkarada. Et seda oleks võimalik ka edaspidi aastaringselt kasutada, tähistatakse koostöös RMKga alternatiivne trass, mida saab kasutada laskmiste ajal.
Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringut ei ole algatatud, kuna kaitseministeerium ei ole seda ettepanekut jõudnud veel valitsusele esitada. Tuuli Vors lausus, et kui seda tehakse, järgneb samasugune protsess, nagu on keskpolügooni eriplaneeringu puhul, kindlasti tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine, määratakse võimalikud ühenduskoridorid keskpolügoonilt Soodla harjutusväljale. Kaitsealuste liikide inventuur võimalikel trassidel on tehtud, hinnang nende sobivuse kohta antakse planeeringu käigus.
Nagu laiendatud ohualadel, hakkab ka harjutusväljadel olema tsiviilisikutel õppetegevuse ajal liikumine keelatud, muul ajal on need avatud. Sellekohane info pannakse infotahvlitele ala olulisemate sissepääsude juurde ning omavalitsuste veebilehtedele. Tuuli Vors arvas, et ka Anija valla kodulehel võiks olla keskpolügooni info jaoks sarnane link nagu on Kuusalu, Kadrina ja Tapa valla lehtedel.
VOLIKOGU LIIKMED KÜSISID
Kalle Saarmas soovis teada, kas kavandatav 6000 hektarit metsa võetakse maha vaid keskpolügoonilt või on sealhulgas laiendatud ohualad.
Tuuli Vors vastas, et 6000 hektarit raadamismahtu on planeeringusse kirjutatud eesmärgiga, et selles ulatuses oleks võimalik alale ehitada, kuid see ei tähenda, et 6000 hekatri ulatuses tehakse lageraiet: „Osa alast on juba täna vaheldumisi lage või hõrendatud, nagu kaitseväe väljaõppeks vajalik. 6000 hektari raadamist ma ei välista, aga pigem ei usu, et see järgneva kümne aasta jooksul kõik lagedaks võetakse, sest seda pole ka kaitseväel vaja. Kuid see kõik jääb keskpolügooni sisse, ei lähe laiendatud ohualadesse.“
Priit Raudkivi küsis, kuidas saab garanteerida, et omanikud saavad maa võõrandamise eest õiglase tasu.
Ministeeriumi esindaja vastas, et õiglane hind tuleneb kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest. Eelmisest suvest kehtima hakanud seadus sunnib riiki maksma turuhinnast 20 protsenti rohkem, kui jõutakse kokkuleppele: „Loomulikult, kui kinnistu väärtus ei ole väga suur, siis ei tundu võibolla ka see 20 protsenti kellelegi õiglane, kuid seadusega on ette nähtud kindel hindamismetoodika.“
Margus Nõlvak päris, millal tuleb ministeerium tutvustama Soodla harjutusvälja planeeringut.
Tuuli Vors: „Ma ei julge ajatärminit öelda, aga protsess on selline, et tehakse eskiislahendus ja see pannakse avalikule väljapanekule koos keskkonnamõju hindamise tulemustega. Loodan väga, et see on sellel aastal.“
Veel soovis Margus Nõlvak teada, kas kavandatavad ohualad ja harjutusväli on keskpolügooni jaoks piisavad või soovivad kaitsejõud neid viie aasta pärast taas laiendada.
Kolonel Kalle Teras vastas, et aastani 2026 rohkem laiendamisi plaanis ei ole, kaugem arengukava on veel koostamisel ning midagi välistada ei saa.
Viktor Kropatšov teatas, et õppuste ajal lõhuti Härmakosu teed ning küsis, kelle poole peaks pöörduma.
Kalle Teras vastas, et teatada tuleb neile, kes lõhkusid. Kui pole teada, kes tegi, tasuks teavitada kaitseväe peastaapi, sealne korrapidaja teab, kes seal sõidab: „See on keskpolügoon, siin käivad kaitsevägi ja Kaitseliit. Kui midagi on lõhutud, läheb see korvamisele.“
Vallavanem Arvi Karotam küsis, kas kaitseministeerium näeb seoses Soodla harjutusvälja rajamisega ka ette mingeid abimeetmeid, mis aitavad Anija valla infrastruktuuri või looduskeskkonda parandada.
Tuuli Vors märkis, et senise praktika kohaselt on valdadelt, kelle territooriumil tegutsetakse, oodatud ettepanekuid ning ministeerium valib neist välja need, mis on seotud riigikaitsega ning neid toetatakse. Ta lubas, et nii on ka Anija vallaga ning ütles, et üks variant on investeerida teedesse.
Sõnumitoojas on samal teemal kirjutatud 31. oktoobril 2018 „Kaitseväe keskpolügooni laiendatakse ohualaga“ ja 13. veebruaril 2019 „Infopäev keskpolügooni Tõreska linnakus viis maaomanike seltsingu moodustamiseni“.