Kaitseministeerium tutvustas Kuusalu vallamajas Soodla harjutusvälja eriplaneeringuga seonduvat – plaanitavaid tegevusi, ohualade võimalikke piire ja teid, eramaade võõrandamisvajadust.
„Arvestades Eesti geograafiat ja asustustihedust, ei ole teist sellist maa-ala, kus saab harjutada liikuvate soomusmasinatega sihtmärkide pihta tulistamist, tagades elanike ja elamute ohutuse. Väljaõpe vajab paratamatult ruumi,“ lausus kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk möödunud laupäeval, 13. aprillil Kiiu mõisas Soodla harjutusvälja ja keskpolügooni piirkonna kohta.
Saalis olid harjutusvälja alale jäävate maade omanikke, naaberkülade inimesi, ka Anija, Kuusalu ja Tapa vallavanemad, kaiteministeeriumi töötajaid ja kaitseväelasi. Kokku oli osalejaid 40 ringis.
Vabariigi valitsus asutas neli aastat tagasi, juulis 2015 Soodla harjutusvälja, mille pindala on ligi 6000 hektarit, paikneb Soodla veehoidla ümbruses Kuusalu ja Anija vallas. Lähiajal on kavas algatada Soodla harjutusvälja riiklik eriplaneering, et täpselt kavandada piirid, teed, laske- ja õppeväljad, muud riigikaitseliseks väljaõppeks vajalikud rajatised.
Harjutusväljast ida poole jääb kaitseväe 12 000hektariline keskpolügoon, mis paikneb Kuusalu valla maadel. Kahe riigikaitseliselt olulise väljaõppeala vahele rajatakse võimalusel ühendustee või -teed.
Soodla harjutusväli hõlmab ka osa Koitjärve külast – Eesti kultuurilooliselt olulist Oru talu, kus suvitas kirjanik Anton Hansen Tammsaare ja millest inspireerituna kirjutas romaani „Kõrboja peremees“.
Laupäevase koosoleku kõige emotsionaalsemad ja kriitilisemad sõnavõtud olid seotud just selle paigaga. Nii Koitjärve elanik Jaak Veisserik, tagastatud talumaade omanik Rein Kippar kui ka kultuuriajakirjanikuna töötanud Ants Aaman naabruses asuvast Kursi külast rõhutasid selle paiga tähtsust.
Rein Kippar kirjeldas, kuidas nõukogude ajal oli kogu piirkond armee polügoon, elanikud pidid küladest lahkuma. Kui Eesti riik taasloodi, lubas tollane peaminister Mart Laar, et seda ala polügoonina kasutama ei hakata. Nüüdseks on 1940-50ndatel aastatel ära võetud kodude maad peredele tagasi antud, aga tahetakse uuesti ära võtta. Rein Kippari emotsionaalne sõnavõtt pälvis aplausi.
Kantsler Kristjan Prikk vastas, et ilmselt ei osanud tookordne peaminister arvata, kuidas Eesti saab tulevikus võimaluse koos NATO liitlastega välja arendada oma kaitsevõimekust.
Ta selgitas riigi julgeoleku tagamise ja selleks vajaliku väljaõppe olulisust: „Me naaberriik on näidanud võimet ja tahet olla sõjaliselt aktiivne. Peame olema valmis ja suutelised sõjalisi konflikte ära hoidma, ehitama ja arendama iseseisvat kaitsevõimet, et anda heidutussõnum. Toetume liitlastele ja oleme valmis koos nendega väljaõpet korraldama.“
Keskpolügoonil on kitsas
Kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem kolonel Toomas Susi rääkis, et Eestis on kokku 7 harjutusvälja kogupindalaga ligi 270 ruutkilomeetrit. Keskpolügooni kasutavad kõik väeosad, ka kaitseliitlased. Polügoon on kasutuses 290 päeva aastas, seal on jäänud kitsaks, eriti just soomusmanööverdusvõime harjutamiseks.
Ta kinnitas, et Soodla harjutusväljal on kavas lahinglaskmisi läbi viia 90 päeval aastas, eelkõige jaanuarist maini. Laskmiste ajal väravad sissepääsuteedel suletakse, välja pannakse tunnimehed. Infotahvlitel avaldatakse graafikud kõikide tegevuste kohta. Õppusteks võib olla ala suletud ka muudel päevadel. Kui õppusi ei toimu, on kogu ala ligipääsetav ja kasutatav.
Kuni harjutusvälja piiritähistuse rajamiseni toimub harjutusväljal taktikaline väljaõpe, kus kasutatakse niinimetatud paukmoona ehk imitatsioonivahendeid. Tulevikus hakatakse kasutama niinimetatud päris moona, kuid mitte sellist, mis võib jätta lõhkemata lõhkekehasid, kaasa arvatud näiteks lennukipomme, ütles kolonel.
Riik asub maid ära ostma
Kantsler toonitas, et harjutusvälja piiridesse jääval maal majandustegevust ei lubata ning riigil on kavas maa omanikelt ära osta.
Ta lisas, et seadus võimaldab teisigi variante, iga maaomanikuga räägitakse eraldi läbi. Osadel juhtudel võiks kaaluda maade vahetust. Võiks ka lepinguga anda kinnistu riigi käsutusse, kuid siis rakenduvad edasise tegevuse piirangud ja see pole ilmselt omanikule vastuvõetav.
Enne koosolekut toimus ministeeriumi esindajate kohtumine vallavanematega. Siis oli juttu ka sellisest variandist, et riik võiks osta kinnistud, lepingusse lisataks klausel, et juhul, kui riigil kaob vajadus kasutada riigikaitselisel otstarbel, on omanikel või ta pärijatel esmane tagasiostuvõimalus sama summa eest.
Planeeritava ala metsade seniseid majanduskavasid puudutavale küsimusele vastas kantsler, et riigikaitseliste piirangute tõttu lähevad need ümbervaatamisele, kui mets jääb harjutusalasse või ohualasse. Müra tõkestamise vajadusel võidakse aladel, kus oli kavas puid maha võtta, raiemahtu vähendada.
Kristjan Prikk toonitas, et ministeeriumil on kavas teha vallavalitsustega koostööd, info elanikkonna probleemidest ja soovidest peaks ministeeriumisse jõudma eelkõige omavalitsuste kaudu. Kuid võib ka otse ühendust võtta, lubas ta ja märkis, et soov on korraldada eraldi kohtumine veel seltsingu Loodus+Inimene+Sõjavägi esindajatega.
Täpsed piirid selguvad planeeringu käigus
Kaitseministeeriumi planeeringute valdkonna juht Tuuli Vors tutvustas Soodla harjutusvälja eriplaneeringu koostamise ajakava – kehtestamiseni loodetakse jõuda kahe aastaga. Planeeringu ja mõjude hindamise, ka keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek peaks toimuma käesoleva aasta teises pooles, kõik saavad kaasa rääkida ja ettepanekuid teha. Järgneb kooskõlastamiste ja arvamuse avaldamise periood, saadetakse ametkondadele, omavalitsustele, huvigruppidele, kaasatakse eksperdid. Kui vabariigi valitsus on eriplaneeringu vastu võtnud, tuleb ka uus avalik väljapanek ja arutelu.
Tuuli Vors näitas kaardil polügooni ja harjutusvälja võimalikke ühendusteid, esialgu on nende asukohad märgitud planeeringuala eskiisil 500 meetri laiuste koridoridena, planeeringu käigus täpsustatakse asukohad, teed tulevad 7 meetri laiused. Kavas on teha kolm ühendusteed. „Mida rohkem ühendusteid on, seda vähem satuvad suured masinad elumajade vahele,“ ütles ta.
Maaomanikke huvitas kõige enam, kas nende kinnistu jääb ohuala sisse või väljapoole piiri. Tuuli Vors selgitas, et see pannakse paika planeeringu käigus. Maaomanikele on saadetud kirjad. Kui mõneni pole kiri jõudnud, palus sellest teada anda.