Sood­la har­ju­tus­väl­ja­le ka­van­da­tak­se lahing­lask­mi­si 90 päe­vaks aas­tas

1377
Koo­so­le­ku lõ­pus sai spet­sia­lis­ti­delt ot­se kü­si­da. Osad maao­ma­ni­kud ko­gu­ne­sid lisainfo saamiseks kait­se­mi­nis­tee­riu­mi planeeringute valdkonna juhi TUU­LI VOR­SI üm­ber.

Kait­se­mi­nis­tee­rium tut­vus­tas Kuu­sa­lu val­la­ma­jas Sood­la har­ju­tus­väl­ja erip­la­nee­rin­gu­ga seon­du­vat – plaa­ni­ta­vaid te­ge­vu­si, ohua­la­de või­ma­lik­ke pii­re ja teid, era­maa­de võõ­ran­da­mis­va­ja­dust.

„Ar­ves­ta­des Ees­ti geog­raa­fiat ja asus­tus­ti­he­dust, ei ole teist sel­list maa-ala, kus saab har­ju­ta­da lii­ku­va­te soo­mus­ma­si­na­te­ga siht­mär­ki­de pih­ta tu­lis­ta­mist, ta­ga­des ela­ni­ke ja ela­mu­te ohu­tu­se. Väl­jaõ­pe va­jab pa­ra­ta­ma­tult ruu­mi,“ lau­sus kait­se­mi­nis­tee­riu­mi kants­ler Krist­jan Prikk möö­du­nud lau­päe­val, 13. ap­ril­lil Kiiu mõi­sas Sood­la har­ju­tus­väl­ja ja kesk­po­lü­goo­ni piir­kon­na koh­ta.

Saa­lis olid har­ju­tus­väl­ja ala­le jää­va­te maa­de oma­nik­ke, naa­ber­kü­la­de ini­me­si, ka Ani­ja, Kuu­sa­lu ja Ta­pa val­la­va­ne­mad, kai­te­mi­nis­tee­riu­mi töö­ta­jaid ja kait­se­väe­la­si. Kok­ku oli osa­le­jaid 40 rin­gis.

Va­ba­rii­gi va­lit­sus asu­tas ne­li aas­tat ta­ga­si, juu­lis 2015 Sood­la har­ju­tus­väl­ja, mil­le pin­da­la on li­gi 6000 hek­ta­rit, paik­neb Sood­la vee­hoid­la ümb­ru­ses Kuu­sa­lu ja Ani­ja val­las. Lä­hi­ajal on ka­vas al­ga­ta­da Sood­la har­ju­tus­väl­ja riik­lik erip­la­nee­ring, et täp­selt ka­van­da­da pii­rid, teed, las­ke- ja õp­pe­väl­jad, muud rii­gi­kait­se­li­seks väl­jaõp­peks va­ja­li­kud ra­ja­ti­sed.

Sood­la har­ju­tus­väl­ja ja võimalike ühen­dus­tee­de es­kiis, mida näidati Kiiu koosolekul.

Har­ju­tus­väl­jast ida poo­le jääb kait­se­väe 12 000hek­ta­ri­li­ne kesk­po­lü­goon, mis paik­neb Kuu­sa­lu val­la maa­del. Ka­he rii­gi­kait­se­li­selt olu­li­se väl­jaõp­pea­la va­he­le ra­ja­tak­se võimalusel ühen­dus­tee või -teed.

Sood­la har­ju­tus­vä­li hõl­mab ka osa Koit­jär­ve kü­last – Ees­ti kul­tuu­ri­loo­li­selt olu­list Oru ta­lu, kus su­vi­tas kir­ja­nik An­ton Han­sen Tamm­saa­re ja mil­lest ins­pi­ree­ri­tu­na kir­ju­tas ro­maa­ni „Kõr­bo­ja pe­re­mees“.

Lau­päe­va­se koo­so­le­ku kõi­ge emot­sio­naal­se­mad ja krii­ti­li­se­mad sõ­na­võ­tud olid seo­tud just sel­le pai­ga­ga. Nii Koit­jär­ve ela­nik Jaak Veis­se­rik, ta­gas­ta­tud ta­lu­maa­de oma­nik Rein Kip­par kui ka kul­tuu­ria­ja­kir­ja­ni­ku­na töö­ta­nud Ants Aa­man naab­ru­ses asu­vast Kursi kü­last rõ­hu­ta­sid sel­le pai­ga täht­sust.

Rein Kip­par kir­jel­das, kui­das nõu­ko­gu­de ajal oli ko­gu piir­kond ar­mee po­lü­goon, ela­ni­kud pi­did kü­la­dest lah­ku­ma. Kui Ees­ti riik taas­loo­di, lu­bas tol­la­ne pea­mi­nis­ter Mart Laar, et se­da ala po­lü­goo­ni­na ka­su­tama ei ha­ka­ta. Nüüd­seks on 1940-50nda­tel aas­ta­tel ära võe­tud ko­du­de maad pe­re­de­le ta­ga­si an­tud, aga ta­he­tak­se uues­ti ära võt­ta. Rein Kip­pa­ri emot­sio­naal­ne sõ­na­võtt päl­vis ap­lau­si.

Kants­ler Krist­jan Prikk vas­tas, et ilm­selt ei osa­nud too­kord­ne pea­mi­nis­ter ar­va­ta, kui­das Ees­ti saab tu­le­vi­kus või­ma­lu­se koos NA­TO liit­las­te­ga väl­ja aren­da­da oma kait­se­või­me­kust.
Ta sel­gi­tas rii­gi jul­geo­le­ku ta­ga­mi­se ja sel­leks va­ja­li­ku väl­jaõp­pe olu­li­sust: „Me naa­ber­riik on näi­da­nud või­met ja ta­het ol­la sõ­ja­li­selt ak­tiiv­ne. Pea­me ole­ma val­mis ja suu­te­li­sed sõ­ja­li­si konf­lik­te ära hoid­ma, ehi­ta­ma ja aren­da­ma ise­seis­vat kait­se­või­met, et an­da hei­du­tus­sõ­num. Toe­tu­me liit­las­te­le ja ole­me val­mis koos nen­de­ga väl­jaõ­pet kor­ral­da­ma.“

Kesk­po­lü­goo­nil on kit­sas
Kait­se­väe toe­tu­se väe­ju­ha­tu­se ülem ko­lo­nel Too­mas Su­si rää­kis, et Ees­tis on kok­ku 7 har­ju­tus­väl­ja ko­gu­pin­da­la­ga li­gi 270 ruut­ki­lo­meet­rit. Kesk­po­lü­goo­ni ka­su­ta­vad kõik väeo­sad, ka kait­se­liit­la­sed. Po­lü­goon on ka­su­tu­ses 290 päe­va aas­tas, seal on jää­nud kit­saks, eri­ti just soo­mus­ma­nöö­ver­dus­või­me har­ju­ta­mi­seks.

Ta kin­ni­tas, et Sood­la har­ju­tus­väl­jal on ka­vas la­hing­lask­mi­si lä­bi viia 90 päe­val aas­tas, eelkõige jaa­nua­rist mai­ni. Laskmiste ajal vä­ra­vad sis­se­pää­su­tee­del su­le­tak­se, väl­ja pan­nak­se tun­ni­me­hed. In­fo­tahv­li­tel aval­da­tak­se graa­fi­kud kõikide tegevuste koh­ta. Õp­pus­teks võib ol­la ala su­le­tud ka muu­del päe­va­del. Kui õp­pu­si ei toi­mu, on ko­gu ala li­gi­pää­se­tav ja ka­su­ta­tav.

Kuni harjutusvälja piiritähistuse rajamiseni toimub harjutusväljal taktikaline väljaõpe, kus kasutatakse niinimetatud paukmoona ehk imitatsioonivahendeid. Tulevikus hakatakse kasutama niinimetatud päris moona, kuid mitte sellist, mis võib jätta lõhkemata lõhkekehasid, kaasa arvatud näiteks lennukipomme, ütles kolonel.

Riik asub maid ära ost­ma
Kants­ler too­ni­tas, et har­ju­tus­väl­ja pii­ri­des­se jää­val maal ma­jan­dus­te­ge­vust ei lu­ba­ta ning rii­gil on ka­vas maa oma­ni­kelt ära os­ta.

Ta li­sas, et sea­dus või­mal­dab tei­si­gi va­rian­te, iga maa­oma­ni­ku­ga rää­gi­tak­se eral­di lä­bi. Osa­del juh­tu­del võiks kaa­lu­da maa­de va­he­tust. Võiks ka le­pin­gu­ga an­da kin­nis­tu rii­gi kä­su­tus­se, kuid siis ra­ken­du­vad eda­si­se te­ge­vu­se pii­ran­gud ja see po­le ilm­selt oma­ni­ku­le vas­tu­võe­tav.

En­ne koo­so­le­kut toi­mus mi­nis­tee­riu­mi esin­da­ja­te koh­tu­mi­ne val­la­va­ne­ma­te­ga. Siis oli jut­tu ka sel­li­sest va­rian­dist, et riik võiks os­ta kin­nis­tud, le­pin­gus­se li­sa­taks klau­sel, et ju­hul, kui rii­gil kaob va­ja­dus ka­su­ta­da rii­gi­kait­se­li­sel ots­tar­bel, on oma­ni­kel või ta pä­ri­ja­tel es­ma­ne ta­ga­sios­tu­või­ma­lus sa­ma sum­ma eest.

Pla­nee­ri­ta­va ala met­sa­de se­ni­seid ma­jan­dus­ka­va­sid puu­du­ta­va­le kü­si­mu­se­le vas­tas kants­ler, et rii­gi­kait­se­lis­te pii­ran­gu­te tõt­tu lä­he­vad need üm­ber­vaa­ta­mi­se­le, kui mets jääb har­ju­tu­sa­las­se või ohu­alas­se. Mü­ra tõ­kes­ta­mi­se va­ja­du­sel või­dak­se ala­del, kus oli ka­vas puid ma­ha võt­ta, raie­mah­tu vä­hen­da­da.

Krist­jan Prikk too­ni­tas, et mi­nis­tee­riu­mil on ka­vas te­ha val­la­va­lit­sus­te­ga koos­tööd, in­fo ela­nik­kon­na prob­lee­mi­dest ja soo­vi­dest peaks mi­nis­tee­riu­mis­se jõud­ma eel­kõi­ge oma­va­lit­sus­te kau­du. Kuid võib ka ot­se ühen­dust võt­ta, lu­bas ta ja mär­kis, et soov on kor­ral­da­da eral­di koh­tu­mi­ne veel selt­sin­gu Loo­dus+Ini­me­ne+Sõ­ja­vä­gi esin­da­ja­te­ga.

Täp­sed pii­rid sel­gu­vad pla­nee­rin­gu käi­gus
Kait­se­mi­nis­tee­riu­mi pla­nee­rin­gu­te vald­kon­na juht Tuu­li Vors tut­vus­tas Sood­la har­ju­tus­väl­ja erip­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­se aja­ka­va – keh­tes­ta­mi­se­ni loo­de­tak­se jõu­da ka­he aas­ta­ga. Pla­nee­rin­gu ja mõ­ju­de hin­da­mi­se, ka kesk­kon­na­mõ­ju hin­da­mi­se aruan­de eel­nõu ava­lik väl­ja­pa­nek peaks toi­mu­ma käesoleva aasta tei­ses poo­les, kõik saa­vad kaa­sa rää­ki­da ja et­te­pa­ne­kuid te­ha. Järg­neb koos­kõ­las­ta­mis­te ja ar­va­mu­se aval­da­mi­se pe­riood, saa­de­tak­se amet­kon­da­de­le, oma­va­lit­sus­te­le, hu­vig­rup­pi­de­le, kaa­sa­tak­se eks­per­did. Kui va­ba­rii­gi va­lit­sus on erip­la­nee­rin­gu vas­tu võt­nud, tu­leb ka uus ava­lik väl­ja­pa­nek ja aru­te­lu.

Tuu­li Vors näi­tas kaar­dil po­lü­goo­ni ja har­ju­tus­väl­ja või­ma­lik­ke ühen­dus­teid, esial­gu on nen­de asu­ko­had mär­gi­tud pla­nee­rin­gua­la es­kii­sil 500 meet­ri laius­te ko­ri­do­ri­de­na, pla­nee­rin­gu käi­gus täp­sus­ta­tak­se asu­ko­had, teed tu­le­vad 7 meet­ri laiu­sed. Ka­vas on te­ha kolm ühen­dus­teed. „Mi­da roh­kem ühen­dus­teid on, se­da vä­hem sa­tu­vad suu­red ma­si­nad elu­ma­ja­de va­he­le,“ üt­les ta.

Maao­ma­nik­ke hu­vi­tas kõi­ge enam, kas nen­de kin­nis­tu jääb ohua­la sis­se või väl­japoo­le pii­ri. Tuu­li Vors sel­gi­tas, et see pan­nak­se pai­ka pla­nee­rin­gu käi­gus. Maao­ma­ni­ke­le on saa­de­tud kir­jad. Kui mõ­ne­ni po­le ki­ri jõud­nud, pa­lus sel­lest tea­da an­da.

Eelmine artikkelRah­vus­va­he­li­sed koos­tööp­ro­jek­tid koo­li­des ja las­teae­da­des
Järgmine artikkelVal­mis lü­hi­film Voo­sest