Kuusalu Soojus saab ÜVK jaoks laenu vaid volikogu lisagarantiiga

726

Omaosaluse katteks on võimalik laenata juhul, kui Kuusalu vallavolikogu kinnitab laenugarantii 600 000 euro ulatuses.

Viimased nädalad on olnud OÜ Kuusalu Soojus juhile Kalle Küngasele keerulised. Kuigi märtsis 2011 oli KIKi juhatuse otsuses projekti rahastamise kohta kirjas, et Kuusalu, Kolga ja Kiiu alevike ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) ehituseks eeldatakse omaosaluse laenu KIKist, teatas KIKi laenukomitee augusti keskel, et lepingu sõlmimiseks on vaja täita lisanõuded.

Kuusalu Soojus saab ELi Ühtekuuluvusfondist ÜVK läbiviimiseks 3 537 622,42 eurot ehk 75,1 protsenti, omaosaluse katteks tuleb võtta laenu 1 172 966,87 eurot ehk 24,9 protsenti. Kuusalu vallavolikogu otsustas märtsis 2011  lubada vajadusel suurendada Kuusalu Soojuse  osakapitali 10 aasta jooksul 320 000 euro võrra, et vältida ÜVK laenu tagastamisega kaasnevaid riske. Osakapitali suurendamise luba oli antud alates 2016. aastast.

KIKi laenukomitee oli esialgu seda meelt, et vald peaks olema omaosaluse kaasrahastaja, sest Kuusalu Soojuse soojus­energia ja veeteenuse kehtivad hinnad võimaldavad jätkata senist tegevust, aga ei taga täies mahus laenu tagasimakseid. Kalle Küngas käis laenukomiteele selgitusi andmas, augusti lõpus kohtusid Kuusalu vallamajas vallavalitsuse, Kuusalu Soojuse ja KIKi esindajad. Septembris said vallavalitsuse, volikogu ja Kuusalu Soojuse esindajad kokku KIKi juhtkonnaga.

Kalle Küngase sõnul loobus laenukomitee valla kaasrahastuse nõudest, kui Kuusalu Soojus andis lubaduse tõsta järkjärgult teenuste hindu. Selle asemel soovib laenukomitee, et Kuusalu vald kinnitaks 600 000eurose garantii.

Nõuet arutavad vallavalitsus, volikogu eelarve- ja majanduskomisjon, garantii andmine peaks tulema päevakorda Kuusalu volikogu järgmisel istungil septembrikuu viimasel kolmapäeval.  

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi: „Kuusalu Soojuse laenuvõtmine ÜVK tööde omaosaluse katmiseks on projekti kavandatud selle algusest peale. Ligi 1,2miljonilist omafinantseeringut ei ole ettevõttel võimalik katta omavahendite arvelt. Nüüd on arutusel laenuandjale Kuusalu vallalt 600 000eurose laenutagatise loomine. Tagatis on kavandatud 20aastasele perioodile, see hakkaks kehtima 2017. aastast ja realiseeruks juhul, kui Kuusalu Soojus ei suuda oma kohustusi kreeditori ees täita. Oluline on see, et kolm neljandikku ÜVK rahastusest tuleb Ühtekuuluvusfondilt, see on raha, mida inimesed ei pea teenuste hinnaga tagasi maksma. Kuna torustikud on vanad, enamus ehitatud 30-40 aastat tagasi, hakkavad nad amortiseeruma ning paratamatult tuleb asendada. Eramajade piirkonnad saavad puhta joogivee ja kanalisatsiooni ning inimeste elukvaliteet peaks seeläbi tõusma.“

Kiius algasid ÜVK tööd juuni alguses, ehitab AS Viimsi Keevitus, praeguseks on ligi 70 protsenti torudest uuendatud.

Kuusalus alustas OÜ Arco Ehitus töödega juuni keskel. Korrusmajade piirkonnas on üle poole torustikust asendatud. Eramajade piirkonnas on projekt valmis, ligi 200 kinnistu­omanikust on kooskõlastus saamata viielt. Tööd peavad olema valmis maiks 2014.

Kolgas alustas Viimsi Keevitus ÜVK projekti töödega koolimaja juures, alevikku jõutakse septembri lõpus. Kolgas ja Kiius on tööde lõpetamise tähtaeg novembris 2013.

Viimsi Keevituse ja AS Schöttli Keskkonnatehnika konsortsium on viiest pumplast korda teinud kaks – Kolgas kooli juures ja Kuusalus Laane tänaval asuva pumpla. Aasta lõpuks peaksid korda saama ka pumpla Kiius ning teised pumplad Kuusalus ja Kolgas.