Viiendat korda toimunud Ekströmi marsiga tähistati laupäeval, 26. jaanuaril 100 aasta möödumist ajast, kui Eesti Vabadussõja Viru rindel võitlesid Soome vabatahtlikud ja nende rootslasest juht, kolonel Martin Ekström. Soome vabatahtlike lahingutee algas sada aastat tagasi Kuusalu kihelkonna maadelt.
Ekströmi marsile kogunenud rahvas sai enne matkaradadele minekut taas jälgida sõjaajaloo klubi Front Line Eesti liikmete näidislahingut. Mullu oli näidislahing mõisa peahoone kõrval, seekord maja ees. Eestlaste poolel tegid kaasa Soome ratsaväe pärimusühingu Raakunakilta vabatahtlikud, seljas soomlaste eelmise sajandi alguse mundrid. Kui suurem osa matkajatest olid suundunud rajale, tulid Rakuunakilta kolm esindajat ajaloolistes vormides mõisahoone ette ka hobuste seljas. Filmiti ja pildistati koos Front Line Eesti vabatahtlikega, anti intervjuusid ja aeti omavahel juttu. Meelis Rondo dokumentaalfilm Ekströmi marsist esilinastub Soomes filmifestivalil DocPoint.
Ekströmi marsi eestvedaja, kaitseliitlane, MTÜ Estlander juht Erki Vaikre ütles, et eriti hea meel on soomlaste senisest rohkemaarvulisema osalemise üle: „On suurt tunnustust väärt see, kuidas nad nägid vaeva, et saada selga ajastutruud vormid, ning tulid meie üritusele ratsa.“
Koostööst eestlastega ja Vabadussõjast kõneles enne näidislahingut Soome suursaatkonna pressinõunik Hannele Valkeeniemi. Ta tänas korraldajaid, Ekströmi marss on väga hea viis meenutada kahe riigi relvavendlust. Igal soome vabatahlikul oli oma põhjus, miks tuli Eestisse, kuid üks oli ühine – meie turvalisus on ühine, Helsingis on alati kergem hingata, kui Tallinnas on sõbrameelne ja mitte vallutamistahteline valitsus.
Ta lisas, et Kuusalu valda on maetud Vabadussõjas osalenutest soome vabatahtlikest esimesena langenud Aukusti Tuominen, kes oli aastaid unustatud, tema hauakivi avati pidulikult EV 100 ürituste raames Kuusalu kalmistul jaanuari alguses. Hannele Valkeeniemi kutsus üles, kui aega, minge läbi Kuusalu kalmistult, et austada langenuid.
Soome pärimusühingu liikmed tulid Ekströmi marsile tänu Raakunakilta juhatuse liikmele Joonas Lehikoinenile, kes luges selle kohta internetist ning kirjutas kaks aastat tagasi Erki Vaikrele. Joonas Lehikoinen on üliõpilane ja sõjaajaloohuviline, ta rääkis Sõnumitoojale, et Soomes ei ole sõjaajaloo üritustel niisuguseid näidislahinguid, nagu teeb Front Line Eesti. Kel huvi ja tahab kaasa teha, tuleb Eestisse osalema. Tema on olnud veel Valga näidislahingus ning soovib saada enda Viipuri sõjaväeosa ajaloolisele vormile lisaks ka Eesti Vabadussõja aegset mundrit.
Kolga mõisa peahoones olid Ekströmi marsi ajal taas vana aja laat, näitused, töötoad ja ajastukino. Mängis Kuusalu pasunakoor. Kolga koolimaja lähedal ootas matkajaid kaitseliitlaste autosaun.
Matkajad said nutiseadme abil kasutada virtuaalseid rajakaarte, jagati ka trükitud kaarte. Nii 7-, 15- kui 30kilomeetrine rada jõudsid Kolga kooli juurde, kus kutsuti matkajaid koolimajja heategevuskohvikusse. Kolga kool tegi laupäeva koolipäevaks, õpilased käisid Ekströmi marsil matkamas. Heategevuskohvikuga koguti raha Kolga kooli staadioniringi toetuseks. Õpetajad selgitasid, et kuigi valla uus koalitsioon on lubanud staadioniringi ehitust toetada, otsustati väljakuulutatud aktsioon ellu viia. Kui kogutud raha pole jooksuringi jaoks vaja, ostetakse selle eest spordivahendeid.
Soome suursaatkonna pressinõunik Hannele Valkeeniemi kõndis 15kilomeetrisel matkarajal ning kiitis. „Ajaloo ja tervisespordi ühendamine on suurepärane mõte. Olin üllatunud, et osalejaid on nii palju. Pärast marssi käisin põgusalt Kuusalu kalmistul tervitamas Aukusti Tuomineni, jätsin hauale küünla. Oli hea meel avastada, et ta hauani viis sissekäidud rada. Ekströmi marsi metsarada meeldis, läksin sinna järgmisel päeval uuesti.“
Tuleb ka kuues Ekströmi marss
Erki Vaikre lausus Sõnumitoojale pärast Ekströmi marssi, et selle korraldamine tähendas talle ja abikaasa Brigittale Estlanderi poolsete peakorraldajatena ja Lahemaa Pärimuskoja perenaisele Liis Burkile pooleaastast ettevalmistustööd, mis lõppesid nelja pingelise nädalaga.
„Et asjad sujuksid alates veebikujundusest ja plakatitest kuni radade ettevalmistamiseni paksus lumes, tuli teha pikki tööpäevi. Inimesed olid tänulikud, kiideti, selle nimel me tegutsemegi. Aga hakkame ära väsima. Kuulutasime juba Facebookis, et järgmisel aastal tähistame Ekströmi marsiga Tartu rahu 100. aastapäeva. Edasi pole enam kindel,“ rääkis ta.
Matkajaid oli marsil 2500, nagu oli ka mullu. Ekströmi marsi kostüümipreemia said Rakuunakilta ratsanikud.