Teisipäeval, 26. mail käis Kehras ja Arukülas kaitseminister JAAK AAVIKSOO.
Minister pidas Kehra gümnaasiumi õpilastele loengu, tutvus Jägala sõjaväelinnakuga ning kohtus Anija ja Raasiku vallavalitsuse töötajatega.
Kehra gümnaasiumis loeng riigikaitsest
„Vahva, kui koolis käivad ka kõrgemad tegelased. Kaitseministriga kohtumine oli väga hariv, usun, et tema loeng oli meie jaoks rohkem kui ühe koolitunni eest,“ ütles Kehra gümnaasiumi õpilane Joonas Tanne.
Kehra koolis riigikaitseõpet ei ole. See aine on vabatahtlik – kui on vähemalt viis soovijat, peab kool selle organiseerima. Kehra koolijuhi Urve Rannaääre küsimusele, kas riigikaitse peaks kuuluma kohustusliku ainena kooliprogrammi, vastas Jaak Aaviksoo, et tema arvates ei peaks.
Kooli aulas umbes tund aega vanema astme õpilaste ees esinenud kaitseminister rääkis noortele Eesti riigikaitse ülesehitusest ning kuidas see töötab rahvusvahelisel ja kohalikul tasandil. Ta selgitas, miks on vaja arendada välissuhteid teiste riikidega, miks on Eesti jaoks oluline kuuluda NATOsse ja Euroopa Liitu.
Noored said ministrile esitada küsimusi, kuid Jaak Aaviksoo küsis ka ise. Näiteks uuris ta, kui palju Kehra gümnaasiumi noortest soovivad vabatahtlikult armeeteenistusse minna. Kui mõned käed olid tõusnud, selgitas minister, et armeeteenistuse läbinute hinnangul õppisid nad seal laiskusest üle saama ja ennast ületama ning said olulise meeskonnatöö-kogemuse.
Jaak Aaviksoo küsimusele, kui paljud noored oleksid valmis sõjaväkke minema üldmobilisatsiooni korras, tõstis käe juba enamus. Kuid professionaalseks sõjaväelaseks soovis saada vaid üks Kehra gümnasist.
„Minister ei olnud selle peale küll pettunud, aga usun, et ta lootis enamat. Kuigi ta rõõmustas ka selle üle, et ühel tüdrukul on niisugune soov,“ rääkis Joonas Tanne.
Abi Kehra raudteejaama taastamiseks
Anija vallamajas kohtusid ministriga vallajuhid ning mõned vallavalitsuse töötajad. Kohtumisel osales ka MTÜ Kehra Raudteejaam juhatuse esimees Anne Oruaas.
„Mind kutsus vallavanem Jüri Lillsoo kohtumisele kindla eesmärgiga, kuna käisin talle MTÜ poolikut arengukava näitamas,“ selgitas Anne Oruaas.
Ministrile tutvustati plaani teha Kehra jaamahoone korda, et rajada sinna Vabadussõja muuseum. Kõneldi ka Vikipalus asuva Lahinguvälja mälestusmärgi taastamisest.
„Uurisime, kas on võimalik saada jaamahoone korrastamiseks riigilt toetust. Jah-sõna tuli üsna kiiresti. Jaak Aaviksoo lubas, et nad püüavad aidata, kaitseministeeriumi eelarves on ettenähtud ka raha mittetulundusühingute toetamiseks. Ministri nõunik Andreas Kaju andis mulle oma visiitkaardi ja lubas, et vajadusel võin tema poole pöörduda ning ta viib mind kokku inimestega, kes ministeeriumis MTÜdega tegelevad,“ jutustas Anne Oruaas.
Veel kõneldi kohtumisel Jägala sõjaväelinnakust. Minister rääkis, et plaan on hakata endist baasi taastama ning kuna see asub logistiliselt heas kohas ehk pealinna lähedal, on tulevikus kavas kolida sinna Tallinnast üle kõik sõjaväeosad. Kui idee teostub, on lootus, et osa kutselistest sõjaväelastest valib elukohaks Anija valla.
Jägala linnakut hakatakse rekonstrueerima
Jägala sõjaväelinnakus käis Jaak Aaviksoo koos Anija, Raasiku ja Jõelähtme vallavalitsuste töötajatega.
Pärast Nõukogude armee lahkumist asus Jägalas kuni 2000ndate alguseni Kalevi üksik-jalaväepataljon. Praegu haldab seda kaitseväe logistikakeskus ning umbes 55 hektari suurust territooriumi valvab kaitseliidu Harju malev.
Järgneval kümnendil on plaan linnak rekonstrueerida. Selleks kulub umbes 1,5 miljardit krooni. Linnakus hakkab pärast seda aastaringselt paiknema umbes 1000 ajateenijat ning kutselised sõjaväelased ja teenindav personal – kokku ligi 2000 inimest. Jägalasse kolitakse ümber ruumikitsikuses vaevlevad Tallinna väeüksused – vahipataljon, staabi- ja sidepataljon, logistika- ja luurepataljon, 1. jalaväebrigaadi staap ning kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkond.
Linnaku taastamist alustatakse detailplaneeringu koostamisega. Selleks on hange korraldatud ning kui seda ei vaidlustata, sõlmitakse juuli alguses koostajaga leping. Planeering peaks valmima tuleva aasta jaanipäevaks. Paralleelselt sellega on kavas hakata linnakut projekteerima, hange projekti koostaja leidmiseks kuulutatakse välja sügisel.
Raasiku vallavanem Andre Sepp uuris, kas on kavas võtta kaitseväe kasutusse ka Piibe maantee ääres asuv endine lennuväli. Jaak Aaviksoo arvas, et selleks pole vajadust – rahuajal rahuldab sõjaväe vajadused Ämari lennuväli.
Aruküla sõjaväelinnakus ja vallamajas
Enne, kui kaitseminister sõitis Raasiku vallamajja kohtuma vallavalitsuse töötajatega, näitas vallavanem Andre Sepp talle Aruküla endist sõjaväelinnakut, mis praegu kuulub kaitseliidule. Ta märkis, et vallavalitsus on kaitseliidult juba kümme aastat kuulnud erinevaid plaane – kord on soovitud sinna teha ohvitseridele elumajad, siis territoorium müüa jne.
„Kogu aeg räägitakse, et muudkui plaanitakse. Kuid see ala on lagunenud ja tuleohtlikke objekte täis, siin on kokku umbes kakskümmend hoonet,“ selgitas vallavanem.
Ta uuris ministrilt, kas riiklikult on Aruküla linnakul kaitseotstarvet. Jaak Aaviksoo selgitas, et kaitseliit on iseseisev avalik-õiguslik juriidiline isik. Kui enne Teist maailmasõda oli kaitseliit suur vabatahtlik ühendus, mida ei toetanud riik, vaid tulu saadi oma varade haldamisest ning inimeste ja ettevõtete toetusest, siis praegu saab kaitseliit umbes 90 protsenti oma eelarvest riigilt. Kuna seaduse järgi oli kaitseliidul õigus tagasi saada kõik oma kunagised varad, ei saa neid praegu riigile tagasi muudmoodi, kui ostu-müügi tehinguga.
Kaitseliidu omanduses on ministri sõnul kogu Eestis väga palju vara, kuid suur osa neist laguneb.
„Mitmed malevad istuvad varanduse otsas ega oska midagi teha, kuna korrastamiseks pole raha. Selle asemel peaks kaitseliit käituma nagu peremees – tuleb endale selgeks teha, mida neil on vaja ning, kui raha kõige kordategemiseks ei ole, midagi maha müüa,“ arvas Jaak Aaviksoo.
Ta lisas, et võib kaitseliidu ülemalt küsida, kuidas nad kavatsevad Aruküla sõjaväelinnakut hallata ja majandada: „Nii ei saa seda hoida.“
Ministri kohtumisel Raasiku vallamajas kõneldi päevapoliitikast, kavandatavatest muudatustest haridussüsteemis ja paljust muust. Jaak Aaviksoo uuris, kuidas suhtuvad vallavalitsuse töötajad haldusreformi. Andre Sepp vastas, et toetab kogukonnapoliitilist juhtimist. Ta sõnas, et just praegusel kriisiajal ilmneb kohaliku omavalitsuse suur roll.
„Kui inimene tuleb vallamajja ja ütleb, et ta tõsteti kodust välja ning pole kusagile minna, saab väiksemas omavalitsuses kiiresti reageerida. Äsja oli meil vaja organiseerida ühele perele kott seemnekartulit – suures Harju vallas menetleksime taolist probleemi sügiseni,“ lausus ta.