Sõnumitooja 30. novembril 1994, nr 6
ME Kermot selgitab Kehra linna soojahinda
Kehra linna munitsipaalettevõte Kermot tegeleb peamiselt sooja tootmisega. Jaanuaris hakkas tööle lääne tehnoloogia ja keskkonnakaitse nõuete järgi ehitatud uus katlamaja, mida köetakse hakkpuiduga. Linnarahvas nuriseb kõrge soojahinna pärast. Eelmisel kütteperioodil maksis Kehra elanik sooja eest 5 krooni ruutmeetri kohta, sooja vee eest 24,9 krooni iga elaniku kohta, tänavu tuleb maksta sooja eest 5,2 krooni ruutmeetrist. ME Kermot direktor Arvo Prits selgitas, et soojatarbijal tuleb kinni maksta ka katlamaja ehituseks võetud laenu, eelmise kütteperioodi jaoks ostetud masuudi laenuprotsendi ja linna soojavõrkude remondivahendite raha. Direktor tõdes, et linnas on palju üürivõlgnikke, umbes 80-90. Võlg ulatub üle 600 000 krooni.
Aruküla põhjavee reostusest
Sõnumitooja küsitles Aruküla inimesi, mida mõtlevad aasta pärast põhjavee veereostuse ilmsikstulekut. Aruküla elanik Eino ütles, et on väga vihane: „Olen solgitud vett proovinud, atsetooni lõhn on juures. Kui käsi pesen, hakkavad need kestendama. Räägitakse, et kohalik puidutöötlemisfirma on süüdi. Kohut pole veel olnud, uurija juures oleme käinud tunnistusi andmas, kuidas kõik algas. Tsisternauto sõidab nüüd veega meie tänava igale elanikule otse väravasse.“ (Aruküla sai uue veesüsteemi 1998. aastal – toim.)