
Siseminister ANDRES ANVELTI ja Anija vallajuhtide kohtumise peateema oli suvine metsapõleng Mustjõel ja Pillapalus.
Teisipäeval, 2. oktoobril oli Anija vallajuhtide kutsel Kehras siseminister Andres Anvelt koos Anija vallas elava riigikogu liikme Tanel Talvega. Neil oli paaritunnine kohtumine Anija vallavolikogu esimehe Jaan Oruaasa, vallavanem Arvi Karotami ning abivallavanema Riivo Noorega.
Riivo Noore sõnul kutsuti minister külla, et rääkida viimase kümnendi suurimast metsapõlengust, selle kustutamise õnnestumistest ja ebaõnnestumistest.
„Tutvustasime omapoolset nägemust metsapõlengu likvideerimisest ning jõudsime koos ministriga järeldusele, et selles oli vajakajäämisi. Päästeamet on teinud kokkuvõtte, selle põhjal analüüsitakse, kuidas saaks edaspidi niisuguseid õnnetusi paremini lahendada ja millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata,“ lausus abivallavanem.
Tema kui Aegviidu päästeseltsi vabatahtlik päästja tõi Mustjõe-Pillapalu metsapõlengu puhul välja probleemi – kuigi päästeametil on palju tulekahjude likvideerimiseks mõeldud tehnikat, pole masinaid metsamaastikul liikumiseks: „Vaja oleks tehnikat, mis sõidaksid üle kändude, et saaks liikuda ka raiesmikel, ning kitsamaid ATVsid, mis mahuksid puude vahelt läbi – et sõita metsas, kus pole teid.“
Veel märkis Riivo Noor, et nii mastaapse õnnetuse korral tulnuks päästeametil kustutustöödele kaasata kaitseväelasi: „Kuigi ajateenijaid siis polnud, on kaitseväes ka teisi inimesi. Vabatahtlikud, kes tulid appi, on küll väga tublid, aga nad olid metsatulekahjul esmakordselt ning igaühe juhendamine oli ressursimahukas, pealegi võisid vabatahtlikud kustutuskohast tunni-paari pärast lihtsalt teatamata lahkuda.“
Siseminister tunnustas veel kord kõiki vabatahtlikke, kes aitasid Mustjõe metsapõlengut kustutada. Ta kinnitas, et Eestil pole kunagi olnud nii suurt päästevõrgustikku, kui on praegu – kokku ligi 200 päästekomandot ning üle 3700 päästja.
Kohtumisel kõneldi ka teistel teemadel, mis kuuluvad siseministri haldusalasse. Näiteks arutati, mida saab kohalik omavalitsus oma kogukonna turvalisuse suurendamiseks ära teha.
„Suuremat tähelepanu tuleks pöörata kodude ohutumaks muutmisele. Kui teadmised tuleohutusest ja ka riigipoolne abi on jõudmas paljude peredeni, siis suuremat teadvustamist vajaks asjaolu, et suur osa surmadest on põhjustatud kukkumisest. Seetõttu on vaja pöörata rohkem tähelepanu sellele, kuidas on kodudes lahendatud inimeste liikumisteed, nii siseruumides kui õues,“ ütles Tanel Talve.
Ta lisas, et saatuslikuks, eriti eakamatele inimestele, võib saada näiteks liiga kõrge lävepakk või trepp: „Võib tunduda uskumatu, kuid selliste kukkumiste tagajärjel hukkunute arv on suurem kui uppunute või tuleõnnetuses surma saanute arv.“
Vallajuhid tutvustasid siseministrile Vabadussõja murdelahingute muuseumi Kehra jaamahoones ning linnulaulu kooliõue Kehra gümnaasiumi algklassimaja hoovis.